Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tudimayi budipuekeshi bua bushuwa

Tudimayi budipuekeshi bua bushuwa

Tudimayi budipuekeshi bua bushuwa

“Udi usungidila bantu bena bupuekele.”​—2 SAMUELE 22:28, MMM.

1, 2. Nku bualu kayi bumue kudi bakokeshi bavule pa buloba bafuanangane?

 NKITA ya bakalenge ba mu Ejipitu idi ijadika tshivua bakokeshi ba mu ditunga edi kale. Bakuabu bakenda pabu lumu ke Senaheliba wa bena Ashû, Aleksandre Munene wa bena Gelika, ne Yulio Kaisa wa bena Lomo. Bakokeshi bonso aba bavua bafuanangane ku bualu bumue. Kabavua bende lumu bua budipuekeshi bua bushuwa nansha.​—Matayo 20:25, 26.

2 Udiku mua kuela meji ne: umue wa ku bakokeshi aba uvua mua kuikala ne tshibidilu tshia kuendakana mu bukalenge buende wenda ukeba bantu bapele bua kubasamba anyi? Nansha kakese! Peshi kabavua mua kubamona benda baya ku tuzubu tua bakengi bua kubakankamija. Ndishilanganapu kayi dia mushindu uvuabu bangata bantu bapuekele ne udi Yehowa Nzambi Mukokeshi wa diulu ne buloba ubangata!

Tshilejilu tshitambe bunene tshia budipuekeshi

3. Mmunyi mudi Mukokeshi Mutambe bunene wangata bantu bende ba pa buloba?

3 Yehowa udi mutambe bunene ne udi ku mutu kua bintu bionso, kadi ‘mêsu ende adi akenzakana ku nseke yonso ya buloba bua kuleja bukole buende kudi bantu badi ne mitshima miakane kudiye.’ (2 Kulondolola 16:9) Kadi ntshinyi tshidi Yehowa wenza padiye umona batendeledi bende bena bupuekele badibu bazengeje kudi ntatu kabukabu? Mu ngumvuilu wa mu tshimfuanyi, udi ‘ushikama’ ne bantu aba ku butuangaji bua nyuma muimpe wende ‘bua kusangaja nyuma wa udi mudipuekeshe ne bua kusangaja mutshima wa muntu udi unyingalala bua bubi.’ (Yeshaya 57:15) Nunku, batendeledi bende badiye musangaje badi balua bakumbane bimpe bua kutuadijilula dimuenzela mudimu ne disanka. Mbudipuekeshipu kayi budi nabu Nzambi!

4, 5. (a) Mmunyi muvua mufundi wa Misambu umona nkokeshilu wa Nzambi? (b) Padi Nzambi “winangila panshi” bua kuambuluisha ‘muntu mupuekele’ bidi biumvuija tshinyi?

4 Kakuena muntu nansha umue mu diulu ne pa buloba udi mudipuekeshe muomumue ne Mukalenge Mutambe Bunene bua kuambuluisha bantu bena mpekatu. Mufundi wa Misambu wakamba: ‘Yehowa udi mulu ku mutu kua bisamba bionso bia bantu, butumbi buende budi ku mutu kua bidi mu diulu. Udi bu Yehowa wetu nnganyi, udi ne nkuasa wende mulu, udi winangila panshi bua kumona diulu ne buloba? Udi ubisha mupele mu dimfuenkenya, udi ujula mukengi udi mushikame mu diala.’​—Musambu 113:4-7.

5 Yehowa udi mukezuke ne munsantu, nanku katu ne “diambu” nansha. (Mâko 7:22, 23) Udi “winangila panshi” mu ngumvuilu wa se: udi udipuekesha too ne muaba udi muntu udi kuinshi kuende, udi umbuka mu muanzu wende anyi mu bunême buende bua kuenza malu ne muntu udi mushadile kudiye. Ke bualu kayi imue Bible idi ikudimuna Musambu 113:6 ne mêyi adi amba ne: Nzambi udi udipuekesha. Mêyi aa adi aleja bimpe tshidi Nzambi wetu mudipuekeshi udi ukumbaja ne dinanga majinga a bantu bende bapange bupuangane badi bamutendelela!​—2 Samuele 22:36.

Bua tshinyi Yezu uvua udipuekesha

6. Mbualu kayi butambe bunene budi buleja budipuekeshi bua Yehowa?

6 Nzambi wakenza bualu butambe bunene bua budipuekeshi ne dinanga dionso pakatumaye Muanende muanabute uvuaye munange bikole bua kuledibuaye pa buloba ne kukolaye bu muntu bua lupandu lua bantu. (Yone 3:16) Yezu wakatulongesha bulelela bua malu a Tatuende wa mu diulu ne pashishe kufilaye muoyo wende mupuangane bua kumbusha ‘bubi bua ba pa buloba.’ (Yone 1:29; 18:37) Bu mudiye uleja bimpe menemene ngikadilu ya Tatuende pamue ne ngikadilu wa budipuekeshi, Yezu uvua mudilongolole bua kuenza tshivua Nzambi umulomba. Etshi tshivua tshilejilu tshitambe bunene tshia budipuekeshi ne dinanga tshishiya kudi tshimue tshia ku bifukibua bia Nzambi. Bantu bonso kabavua banyisha budipuekeshi bua Yezu to; baluishi bende bavua mene bamuangata bu ‘muntu mushadile ku bonsu.’ (Danyele 4:14, MMV [4:17]) Pabi, mupostolo Paulo wakajingulula ne: bena kuitabuja nende bavua ne bua kuidikija Yezu ne kuikala badipuekeshi kumpala kua bakuabu.​—1 Kolinto 11:1; Filipoi 2:3, 4.

7, 8. (a) Mmunyi muvua Yezu mulonge budipuekeshi? (b) Ndubila kayi ludi Yezu wela aba badi mua kulua bayidi bende?

7 Paulo wakaleja mushinga wa tshilejilu tshia Yezu pakafundaye ne: ‘Nuikale ne meji aa munda muenu akadi kabidi munda mua Kristo Yezu. Yeye wakadi muikale ne bunzambi mene, kadi kakabala buobumue buende ne Nzambi bu tshintu tshia kulaminyina bikole; kadi yeye wakadiumushila bimanyinu bia butumbi buende, pakangataye mubidi wa mupika, pakaluaye mu tshifuanyikiji tshia muntu. Ne pakamuenekaye mu tshifuanyikiji tshia muntu, yeye wakadipuekesha, wakalua mutumikidi too ne ku lufu, lufu mene lua pa mutshi.’​—Filipoi 2:5-8.

8 Bamue badi mua kudiebeja ne: ‘Mmunyi muvua Yezu mulonge budipuekeshi?’ Uvua ne diakalenga dia kusomba ku luseke lua Tatuende wa mu diulu munkatshi mua bidimu bungi kabuyi kubala, muvuaye muenze mudimu bu “muena mudimu [wa dilambu]” wa Nzambi mu difuka dia bintu bionso. (Nsumuinu 8:30) Kunyima kua buntomboji bua mu Edene, Muanabute eu wa Nzambi wakamona budipuekeshi bua Tatuende mu malu akenzelaye bantu benji ba mpekatu. Ke bualu kayi pavuaye pa buloba, wakaleja budipuekeshi bua Tatuende ne kuelaye lubila elu: ‘Angatayi mutshi wanyi wa tshikokedi pa nshingu yenu, nuyile malu kundi; bualu bua meme ndi ne kalolo ne kanemu mu mutshima wanyi; nunku nenusangane dikisha mu mitshima yenu.’​—Matayo 11:29; Yone 14:9.

9. (a) Ntshinyi tshivua Yezu utamba kuanyisha kudi bana? (b) Yezu wakatuma ntema ya bayidi bende kudi muana bua kufila dilongesha kayi?

9 Yezu uvua ne budipuekeshi bua bushuwa, ke bua tshinyi bana batekete kabavua bamutshina to. Kadi bavua badiumvua bakokibue kudiye. Yezu pende uvua munange bana ne ubatabalela. (Mâko 10:13-16) Ntshinyi tshivua Yezu utamba kuanyisha kudi bana? Bushuwa, bavua ne ngikadilu mimpe ivua bamue bayidi bende bantu bakole kabayi nayi misangu yonso. Tutu bamanye ne: bana bakese batu bamona bantu bakole bu babapite. Udi mua kumuena bualu ebu ku nkonko mivule itubu bela. Bushuwa, patudi tubafuanyikija ne bantu bakole ba bungi, bana batu bitaba bipepele bua kubalongeshabu ne kabatu menemene ne lungenyi lua kudisua to. Dimue dituku, Yezu wakangata muana wa tshitende ne kuambilaye bayidi bende ne: ‘Binuikala kanuyi nulua bu bana bakese, kanuena nubuela mu bukalenge bua mu diulu bulelela.’ Wakatungunuka wamba ne: ‘Wadipuekesha bu muana eu mukese, yeye udi mutambe bakuabu mu bukalenge bua mu diulu.’ (Matayo 18:3, 4) Yezu wakamanyisha dîyi edi ne: ‘Wadibandisha nebamupuekeshe, wadipuekesha nebamubandishe.’​—Luka 14:11; 18:14; Matayo 23:12.

10. Nnkonko kayi ituandamuna?

10 Bualu ebu budi bujula nkonko ya mushinga. Bua tuetu kutekemena bua kupeta muoyo wa tshiendelele, tudi ne bua kudima budipuekeshi bua bushuwa; kadi bua tshinyi bitu bikolela bena Kristo imue misangu bua kudipuekesha? Bua tshinyi mbikole bua kumbusha lutambishi ne kuenza malu ne budipuekeshi mu nsombelu mikole? Ne ntshinyi tshiatuambuluisha bua kudima budipuekeshi bua bushuwa?​—Yakobo 4:6, 10.

Bua tshinyi mbikole bua kudipuekesha

11. Bua tshinyi kabiena bitukemesha bua mudibi bitukolele bua kudipuekesha?

11 Biwikala uluangana bua kudipuekesha, umanye ne: kuena nkayebe to. Kale mu 1920, tshibejibeji etshi tshiakakula bua mibelu ya mu Bible ivua ileja mushinga wa budipuekeshi, tshiamba ne: “Bu mutudi tumona mudi Mukalenge wangata budipuekeshi ne mushinga wa bungi, bidi ne bua kusaka bayidi balelela bonso bua kudima ngikadilu eu dituku dionso.” Pashishe tshiakamba patoke ne: “Nansha mudiku mibelu yonso eyi ya mu Mifundu, dinyanguka dia ngikadilu wa bantu didi dimueneka dilue mu mushindu wa se: aba badi balua basadidi ba Mukalenge ne badi bapangadika bua kulonda njila wende badi bamueneka bikale ne lutatu lua bungi ne bibakolele menemene bua kuluangana mu muanda eu kupita mu mianda mikuabu.” Abi bidi bileja bumue bua ku malu adi bena Kristo balelela ne bua kuluangena bua kuikala badipuekeshi: ngikadilu wa bantu bena mpekatu utudi nende udi ujinga butumbi budi kabuyi butuakanyine. Bidi nanku bualu tudi ndelanganyi ya Adama ne Eva bena mpekatu, bakalonda nkuka ya budisu.​—Lomo 5:12.

12, 13. (a) Mmunyi mudi bena panu bapangisha bena Kristo bua kudipuekesha? (b) Nnganyi udi muenze bua bikale bitambe kukola bua kudipuekesha?

12 Bualu bukuabu budi buenza bua bikale bikole bua kuleja budipuekeshi budi se: tudi banyunguluka kudi bena panu badi bakankamija lungenyi lua ditembangana. Munkatshi mua bipatshila bitu nabi bena panu mudi dijinga dia kusankisha “lukuka lua mubidi [wa mpekatu], ne lukuka lua mesu, ne kudisua kua muoyo.” (1 Yone 2:16) Pamutu pa kulonda nkuka ya pa buloba ya nunku, bayidi ba Yezu badi ne bua kuikala ne dîsu dimpe, dituishila ku dikumbaja dia disua dia Nzambi.​—Matayo 6:22-24, 31-33; 1 Yone 2:17.

13 Bualu buisatu budi buvuija dileja dia budipuekeshi dikole budi ne: Satana Diabolo, muntu wa kumpala wakatuadija ne kudisua, udi ukokesha buloba ebu. (2 Kolinto 4:4; 1 Timote 3:6) Satana udi usaka bantu bua kuikalabu ne bikadilu bibi bidiye nabi. Tshilejilu, wakambila Yezu bua amutendelele bua yeye kumupesha ‘makalenge onso a pa buloba ne butumbi buawu.’ Bu muvua Yezu ne budipuekeshi bua bungi, wakabenga bintu bivua Diabolo ukeba kumupa. (Matayo 4:8, 10) Bia muomumue, Satana udi usaka bena Kristo bua kukebabu butumbi. Kadi bena Kristo badipuekeshi badi badienzeja bua kulonda tshilejilu tshia Yezu ne badi batangija butumbi bonso ne bunême anu kudi Nzambi.​—Mâko 10:17, 18.

Tudime ne tuleje budipuekeshi bua bushuwa

14. “Budipuekeshi bua mashimi” ntshinyi?

14 Mu mukanda uvuaye mufundile bena Kolosai, mupostolo Paulo wakabambila bua badimukile tshimuenekelu tshia mafi tshia budipuekeshi bua kukemesha bantu. Paulo udi utshibikila ne: “budipuekeshi bua mashimi.” Aba badi badingidija patupu mudibu badipuekeshi ki mbantu ba mu nyuma to. Kadi badi baleja mudibu menemene ne “didisua divule.” (Kolosai 2:18, 23, Muanda Mulenga Lelu) Yezu wakafila bilejilu bia budipuekeshi bua mashimi bua nunku. Wakapisha Bafalese bua masambila abu a didileja nawu ne bua mushindu uvuabu bajila biakudia ne mpala wa dibungama ne mulaba mishila bua bantu babamone. Kadi bua masambila etu a pa nkaya kuikala ne mushinga ku mêsu kua Nzambi, adi ne bua kuikala menza ne budipuekeshi.​—Matayo 6:5, 6, 16.

15. (a) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuikala ne bupuekele? (b) Mbimue bilejilu kayi bia bantu bavua ne budipuekeshi?

15 Bena Kristo bobu belangane meji bua bilejilu bitambe buimpe bidiku bia budipuekeshi, mmumue ne: Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo, nebibambuluishe bua kulama bupuekele bua bushuwa. Ebi bidi bilomba bua kudilongela Bible pa tshibidilu ne mikanda ya dimulonga nayi mifila kudi “mupika wa lulamatu ne wa budimu.” (Matayo 24:45, NW) Dilonga dia mushindu eu didi ne mushinga wa bungi bua batangidi bena Kristo, bua ‘mutshima wabu kaudibandishi ku mutu kua bana babu.’ (Dutelonome 17:19, 20; 1 Petelo 5:1-3) Elangana meji bua bilejilu bivule bia bantu bakapeta mabenesha bua budipuekeshi buabu bu mudi Luta, Hana, Elisabeta ne bakuabu ba bungi. (Luta 1:16, 17; 1 Samuele 1:11, 20; Luka 1:41-43) Ela kabidi meji bua bilejilu bimpe bia bungi bia bantu bende lumu bakenzela Yehowa mudimu ne budipuekeshi bu mudi Davidi, Yoshiya, Yone Mubatiji ne mupostolo Paulo. (2 Kulondolola 34:1, 2, 19, 26-28; Musambu 131:1; Yone 1:26, 27; 3:26-30; Bienzedi 21:20-26; 1 Kolinto 15:9) Netuambe kabidi tshinyi bua bilejilu bia bungi bia budipuekeshi bia bantu ba matuku etu aa batudi nabu mu tshisumbu tshia bena Kristo? Bena Kristo balelela bobu belangana meji bua bilejilu ebi, nebibambuluishe bua kuenzelangana malu ne ‘bupuekele.’​—1 Petelo 5:5.

16. Mmunyi mudi mudimu wa diyisha utuambuluisha bua kudipuekesha?

16 Kuikala ne tshibidilu tshia kuenza mudimu wa buambi kudi kabidi mua kutuambuluisha bua kudipuekesha. Budipuekeshi budi mua kutupesha mushindu wa kuyisha bimpe bantu batudi katuyi bamanye ku nzubu ne ku nzubu ne miaba mikuabu. Bidi nanku padi batudi tuyikila nabu kabayi batuakidila ne disanka anyi babenga kuteleja mukenji wa Bukalenge. Misangu mivule bantu batu belesha mayisha etu mpata, ne budipuekeshi budi buambuluisha bena Kristo bua kutungunuka ne kuandamuna nkonko “ne lutulu ne kanemu” kakole. (1 Petelo 3:15, [MMM 3:16]) Basadidi ba Nzambi ba budipuekeshi mbaye miaba mipiamipia ne mbambuluishe bantu ba bibidilu ne ba nsombelu mishilangane. Basadidi aba badi bitaba ne budipuekeshi buonso bua kulonga muakulu muenyi bua kumona mua kuyisha lumu luimpe. Mbakanyine kalumbandi, ki mmuomu anyi?​—Matayo 28:19, 20.

17. Mmajitu kayi a bena Kristo adi alomba budipuekeshi?

17 Ba bungi badi bakumbaja majitu abu a bena Kristo ne budipuekeshi, ne badi bateka disanka dia bakuabu kumpala kua diabu bobu. Tshilejilu, bidi bilomba budipuekeshi bua tatu muena Kristo kukosaye dîba dia midimu yende bua kulongolola ne kulombola dilonga dimpe dia Bible ne bana bende. Budipuekeshi budi buambuluisha kabidi bana bua kunemeka ne kutumikila baledi babu badi bapange bupuangane. (Efeso 6:1-4) Bakaji badi ne balume kabayi bena kuitabuja batu misangu mivule bapeta nsombelu idi ibalomba budipuekeshi padibu bakeba kupeta babayabu mu bulelela ku ‘bienzedi biabu bilengele bidi ne ditshina.’ (1 Petelo 3:1, 2) Budipuekeshi ne dinanga dia didifila bidi kabidi ne mushinga wa bungi patudi tuambuluisha baledi bakulakaje badi basama.​—1 Timote 5:4.

Budipuekeshi budi bujikija bilumbu

18. Mmunyi mudi budipuekeshi mua kutuambuluisha bua kujikija bilumbu?

18 Bantu bonso badi basadila Nzambi mbapange bupuangane. (Yakobo 3:2) Imue misangu, makokangana anyi dipangakana ku mêyi bidi mua kujuka pankatshi pa bena Kristo babidi. Bualu budi umue wamba ne: mukuabu mmumuenzele budi mua kuikala bulelela. Pa tshibidilu, malu a nunku adi mua kujika mu ditumikila mubelu eu: ‘Nulejangane lutulu, nulekelelangane mibi yenu, bikala muntu ne mukuabu tshilumbu; bu muakanubuikidila Mukalenge mibi yenu; nuenu nuenze muomumue kabidi.’ (Kolosai 3:13) Tudi tuitaba ne: ki mbipepele bua kutumikila mubelu eu to, kadi budipuekeshi nebutuambuluishe bua kuutumikila.

19. Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka patudi tuyikila ne muntu udi mutubungamije?

19 Imue misangu muena Kristo udi mua kumona ne: bualu budibu bamuenzele mbunene bikole, ne kêna mua kubupitshisha patupu to. Nanku, budipuekeshi nebumusake bua kuyikila ne muanabu udiye wamba ne: mmumubungamije ne tshipatshila tshia kupingaja ditalala. (Matayo 18:15) Bilumbu bitu imue misangu binenga pankatshi pa bena Kristo bualu umue wa kudibu peshi bonso babidi batu ne lutambishi lua bungi lubapangisha bua kuitaba tshilema. Anyi eu udi uya kuyikila ne mukuabu udi udileja yeye muakane ne upisha mukuende. Kadi, budipuekeshi bua bushuwa nebupepeje mushindu wa kujikija bilumbu bia bungi.

20, 21. Mbumue bua ku malu kayi budi butamba kutuambuluisha bua kudipuekesha?

20 Bualu bunene budi buambuluisha bua kudima budipuekeshi ndisambila Nzambi bua kumulomba diambuluisha ne nyuma wende. Kadi vuluka ne: ‘Nzambi udi upa badi badipuekesha ngasa [ne nyuma muimpe kabidi].’ (Yakobo 4:6) Nunku biwikala tshilumbu ne muena kuitabuja nebe, lomba Yehowa akuambuluishe bua kuitaba ne budipuekeshi buonso tshilema tshiudi mua kuikala muenze, ni ntshikese ni ntshinene. Bikala muntu mukubungamije kadi ukulomba ne muoyo mujima ne: “Mfuila koku luse,” umufuile luse ne budipuekeshi buonso. Bikalabi bikole bua kuenza bualu ebu, lomba Yehowa diambuluisha mu disambila ne muoyo mujima bua wewe kumbusha lutambishi luonso ludi mua kuikala lushale mu mutshima webe.

21 Dimanya masanka mavule adi afumina ku budipuekeshi neditusake bua kudima ne kulama ngikadilu eu wa mushinga mukole. Bua kukumbaja bualu ebu, tudi ne bilejilu bilenga bitupesha kudi Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo! Kupu muoyo bualu ebu budi Nzambi utujadikila: ‘Difutu dia kudipuekesha ne dia ditshina dietu dia Yehowa didi bubanji, butumbi ne muoyo.’​—Nsumuinu 22:4.

Malu a kuelangana meji

• Mbanganyi badi bilejilu bitambe buimpe bia budipuekeshi?

• Bua tshinyi mbikole bua kuikala ne budipuekeshi?

• Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kudipuekesha?

• Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kushala badipuekeshi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Yezu uvua mudipuekeshi wa bushuwa

[Tshimfuanyi mu dibeji 28]

Bena panu badi bakankamija lungenyi lua ditembangana

[Mêyi a dianyisha]

Foto wa OMS mukuata kudi L. Almasi/​K. Hemzǒ

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Budipuekeshi budi butuambuluisha bua kuyisha bantu batudi katuyi bamanye

[Bimfuanyi mu dibeji 30]

Bilumbu bidi mua kujika misangu mivule mu dibuikila patupu bualu abu mu dinanga

[Bimfuanyi mu dibeji 31]

Kudi mishindu mivule idi muena Kristo uleja budipuekeshi