Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udi musue kuenda ne Nzambi anyi?

Udi musue kuenda ne Nzambi anyi?

Udi musue kuenda ne Nzambi anyi?

‘Enda ne Nzambi webe ne mutshima mupuekele.’​—MIKA 6:8.

1, 2. Mmunyi mutudi mua kufuanyikija mutu Yehowa udiumvua ne mutu muledi udiumvua padiye ulongesha muana bua kuenda?

 PADI muana udi ulonga mua kuenda ukuata ku tshianza tshidi tatuende anyi mamuende mumuoluele ne uteta kuenda nansha mudi mikolo kayiyi mishindame, bidi mua kumueneka bu bualu bukese, kadi bua baledi, mbualu bunene budi buleja malu mimpe adi mabindile mu matuku atshilualua. Mbindile ne muoyo kulukulu bua kuenda ne muanabu bakuatangane ku tshianza, mu ngondo ne bidimu bidi kumpala. Mu mishindu ya bungi, mbatekemene bua kulongesha muanabu ne kumuambuluisha bidimu bia bungi.

2 Ke mutu Yehowa Nzambi pende udiumvua bua bana bende ba pa buloba. Wakamba bua Efelayima anyi tshisamba tshiende tshia Isalele ne: ‘Meme ngakayisha bena Efelayima mua kuendabu; ngakabakuongoloja mu maboko anyi. Ngakabakoka ne mionji idibu bakoka nayi muntu, ne mionji ya dinanga mene.’ (Hoshea 11:3, 4) Yehowa udi udifuanyikija muaba eu ne muledi muimpe udi ulongesha muana bua kuenda ne lutulu luonso, imue misangu umuambula padiye udishinda. Yehowa mmuledi mutambe buimpe, mmusue kutulongesha mua kuenda. Udi kabidi usanka bua kutufila patudi tuenda tuenda. Anu mudi tshiena-bualu tshietu tshileja, tudi mua kuenda ne Nzambi! (Mika 6:8) Kadi kuenda ne Nzambi kudi kumvuija tshinyi? Bua tshinyi bidi bikengela kuenda nende? Bidiku mua kuenzeka anyi? Mmasanka kayi atudi tupeta patudi tuenda ne Nzambi? Tukonkononayi nkonko eyi lumue ku lumue.

Kuenda ne Nzambi kudi kumvuija tshinyi?

3, 4. (a) Bua tshinyi tshimfuanyi tshia kuenda ne Nzambi ntshimpe? (b) Kuenda ne Nzambi kudi kumvuija tshinyi?

3 Bushuwa, muntu wetu wa matshi ne mêsu eu kêna mua kuenda ne Yehowa to, bualu yeye mmuntu wa mu nyuma. (Ekesode 33:20; Yone 4:24) Nunku padi Bible wakula bua bantu badi benda ne Nzambi, udi wakula mu tshimfuanyi. Udi ufila tshimfuanyi tshidi tshikumbanyine bisamba bionso ne bikondo bionso. Bulelela, mmuaba kayi pa buloba udi bantu kabayi mua kumvua tshilejilu tshia muntu udi wenda ne mukuabu? Tshimfuanyi etshi tshidi tshileja dinanga ne bulunda, ki mmuomu anyi? Ngikadilu eyi idi itokesha tshidi kuenda ne Nzambi kumvuija. Kadi tumvuije bimpe mpindieu.

4 Vuluka Hanoka ne Noa. Bua tshinyi badi bamba ne: bakenda ne Nzambi? (Genese 5:24; 6:9) Muaku “kuenda” mu Bible utu utamba kumvuija kuikala ne nsombelu kampanda. Hanoka ne Noa bavua ne nsombelu uvua umvuangana ne disua dia Yehowa Nzambi. Bavua bashilangane ne bena mu tshikondo tshiabu, bualu bobu bavua bitaba bua Yehowa abalombole ne bavua bamutumikila. Bavua bamueyemena kabidi. Bidi biumvuija ne: Yehowa uvua ubangatshila mapangadika anyi? Tòo. Yehowa mmupeshe bantu budikadidi bua kudisunguila malu ne mmusue tuenze mudimu ne budikadidi ebu ne ‘meji’ etu. (Lomo 12:1) Kadi patudi tuangata mapangadika, tudi ne bua kulekela ne budipuekeshi buonso meji a Yehowa alombola meji etu. (Nsumuinu 3:5, 6; Yeshaya 55:8, 9) Bushuwa, patudi tuenza luendu luetu elu, tudi tuluenza ne Yehowa.

5. Bua tshinyi Yezu wakamba bua kusakidila nkubita umue ku bule bua muoyo wa muntu?

5 Bible utu utamba kufuanyikija muoyo ne luendu. Imue misangu, difuanyikija edi didi buludiludi, kadi misangu mikuabu kabiena nanku to. Tshilejilu, Yezu wakamba ne: ‘Mmuntu kayi wa munkatshi muenu, bikaleye utamba kuelangana meji, udi mumanye mua kulunga ku bule bua muoyo wende nkubita umue?’ (Matayo 6:27) Mêyi aa adi mua kukukemesha. Bua tshinyi Yezu wakamba bua kukumbaja “nkubita umue” (tshidikijilu tshia bule) ku ‘muoyo’ wa muntu pamutu pa tshidikijilu kampanda tshia dîba? * Bidi bimueneka ne: Yezu uvua ufuanyikija muoyo ne luendu. Wakalongesha ne: kuditatshisha kakuena mua kusakidila nansha tshidia tshimue ku luendu luebe lua muoyo to. Nunku, tudiku mua kuamba ne: kakuena tshintu tshitudi mua kuenza bua kulepesha bule bua luendu luetu elu anyi? Tòo! Ebi bidi bitufikisha ku lukonko luetu luibidi elu: Bua tshinyi bidi bikengela kuenda ne Nzambi?

Bua tshinyi bidi bikengela kuenda ne Nzambi?

6, 7. Bantu bapange bupuangane badi dijinga ne tshinyi? Bua tshinyi tudi ne bua kuya kudi Yehowa bua atukumbajile dijinga edi?

6 Yelemiya 10:23 udi uleja bumue bualu butudi ne bua kuendela ne Nzambi mu mêyi aa: “[Yehowa], ndi mumanye ne: muntu kena mfumu wa njila udiye ulonda, muntu wendenda ewu kena ne bukole bua kuludika makasa ende.” (MMM) Nunku tuetu bantu katuena ne bukole anyi bukenji nansha bukese bua kuludika muoyo wetu to. Bidi bikengela batulombole. Bantu badi bajinga kudienzela malu kabayi balonda Nzambi, badi benza tshilema tshia muomumue ne tshia Adama ne Eva. Adama ne Eva bakadiangatshila bujitu bua kudisunguila tshivua tshimpe ne tshivua tshibi. (Genese 3:1-6) ‘Katuena’ ne bukokeshi ebu to.

7 Kuena umonaku ne: bidi bikengela bakulombole mu nsombelu webe anyi? Dituku dionso edi, tutu tuangata mapangadika manene ne makese. Amue a kudiwu mmakole ne adi mua kushintulula nsombelu wetu anyi wa balunda peshi balela betu. Kadi tshinka ne: muntu mukulumpe menemene ne wa meji a bungi udi ukeba bua kutulombola ne dinanga patudi tuangata mapangadika, ki mbualu bua disanka anyi? Diakabi, bantu ba bungi lelu mbasue kueyemena meji abu nkayabu ne kuludika makasa abu. Ki mbamanye bualu bua mushinga budi mu Nsumuinu 28:26 ebu to: ‘Udi weyemena mutshima wende udi mupote, kadi udi ulonda meji neapandishibue.’ Yehowa mmusue bua tupanduke ku malu mabi adi afumina ku dieyemena mutshima wetu mubi. (Yelemiya 17:9) Mmusue bua tuende ne meji, tumueyemene yeye Mulombodi ne Mulongeshi wetu udi ne meji a bungi. Patudi tuenda ne meji, tudi tupeta nsombelu muimpe wa disanka.

8. Bubi ne dipanga bupuangane bidi bitufikisha penyi? Kadi ntshinyi tshidi Yehowa ujinga buetu tuetu?

8 Bualu bukuabu butudi ne bua kuendela ne Nzambi budi butangila bule bua luendu lutudi basue kuenza. Bible udi wakula bua bualu bukuabu bukole. Mu mushindu kampanda, bantu bapange bupuangane bonso badi benda batangile muaba umue. Muambi 12:5 udi umvuija ntatu itu ilua ne bukulakaje wamba ne: ‘Muntu udi uya ku muaba wende wa kashidi, badidi ba miadi benda badila mu njila.’ (MMM) “Muaba wa kashidi” eu ntshinyi? Ndukita, muaba udi bubi ne dipanga bupuangane bitufikisha. (Lomo 6:23) Kadi Yehowa ki mmusue bua tuenze anu luendu lukese luwule ne ntatu kumbukila ku diledibua too ne ku lukita to. (Yobo 14:1) Anu tuetu bende ne Nzambi ke patudi mua kuenda bu muvua disua diende: kuenda bua kashidi. Ki ntshiudi musue anyi? Nunku, bidi bimueneka patoke ne: mbimpe wende ne Tatu webe wa mu diulu.

Mmunyi mutudi mua kuenda ne Nzambi?

9. Bua tshinyi Yehowa uvua imue misangu usokoma bantu bende? Kadi ntshinyi tshidi Yeshaya 30:20 wamba?

9 Lukonko luetu luisatu ludi ne mushinga wa bungi. Ludi ne: Mmunyi mutudi mua kuenda ne Nzambi? Yeshaya 30:20, 21 udi wandamuna nenku: ‘Muyishi webe kêna usokoma kabidi, mêsu ebe neamone Muyishi webe. Pawakeba kusesuka ku tshianza tshia balume, anyi ku tshianza tshia bakaji, matshi ebe neumvue dîyi difume kunyima kuebe, diamba ne: Njila nyeye eu, endelamu.’ Mêyi a Yehowa adi mu mvese wa 20 avua mua kuikala mavuluije basadidi bende ne: pavuabu bamutombokela, uvua ubasokoma. (Yeshaya 1:15; 59:2) Kadi mu mvese eu mbaleje ne: Yehowa ki mmusokome kabidi to, kadi mmuimane kumpala kua basadidi bende ba lulamatu. Tudi mua kumufuanyikija ne mulongeshi udi kumpala kua balongi bende, ubumvuija malu adiye musue bua bamanye.

10.Mmushindu kayi uudi mua kumvua dîyi dia Muyishi webe Munene ‘difuma kunyima kuebe’?

10 Mu mvese wa 21 mudi tshimfuanyi tshikuabu. Badi baleja Yehowa bu muikale kunyima kua bantu bende, ubaleja njila muimpe wa bobu kuyila. Bamanyi ba malu a Bible mbaleje ne: tshimfuanyi etshi tshidi mua kuikala tshivuluija bantu mushindu utu mulami ulonda imue misangu mikoko yende, uyibikila bua kuyilombola ne uyilama bua kayipambuki njila to. Mmushindu kayi udi tshimfuanyi etshi tshitutangila? Patudi tukeba bua Bible atulombole, tudi ne bua kumubala, kubala mêyi adimu avuabu bafunde kukadi bidimu ne bidimu. Mêyi aa mafunda kale menemene mmenze anu bu adi afumina kunyima kuetu. Tshidibi, adi ne mushinga lelu’eu anu bu pavuabu baafunde. Mibelu ya mu Bible idi itulombola mu mapangadika atudi tuangata dituku dionso edi, ne idi ituambuluisha bua kulongolola nsombelu wetu bua matuku atshilualua. (Musambu 119:105) Patudi tukeba mibelu eyi ne muoyo mujima ne tuyitumikila, ke dîba didi Yehowa ulua Mulombodi wetu. Ke mushindu utudi tuenda ne Nzambi eu.

11. Bilondeshile Yelemiya 6:16, mmubelu kayi muimpe uvua Yehowa mupeshe bantu bende? Kadi ntshinyi tshiakenzabu?

11 Tudiku tulekela Dîyi dia Nzambi ditulombola mushindu eu anyi? Mbimpe kuanji kuimana imue misangu bua kudikonkonona ne muoyo umue. Tangila mvese udi mua kukuambuluisha bua kudikonkonona; tudi tubala ne: ‘Yehowa udi wamba ne: Imanayi mu njila, numone, nukonke bua njila ya diambedi, kudi njila muimpe, nenuendelemu, nenupete dikisha mu mitshima yenu.’ (Yelemiya 6:16) Mêyi aa adi mua kutuvuluija muena luendu udi wimana pa masangu a njila bua kuebeja njila wa kulonda. Bena Isalele bavua batombokele Yehowa bavua ne bua kuenza bualu bua muomumue mu nyuma. Bavua ne bua kupingana mu ‘njila ya diambedi.’ ‘Njila muimpe’ ke njila uvua batatuabu bavua ne lulamatu bendele kadi uvuabu bobu bua dipanga lungenyi, babenge kulonda. Diakabi, bakabenga ne tshitunu tshionso bua kutumikila mubelu wa Yehowa eu. Mvese udi utungunuka wamba ne: ‘Kadi bobu bakamba ne: katuena tuendelamu.’ Kadi mu matuku etu aa, basadidi ba Nzambi mbatumikile bobu mubelu eu.

12, 13. (a) Mmunyi muvua bayidi ba Yezu bela manyi batumikile mubelu wa mu Yelemiya 6:16? (b) Mmunyi mutudi mua kukonkonona nsombelu wetu lelu’eu?

12 Ku ndekelu kua bidimu bia 1800, bayidi ba Yezu bela manyi bakalonda mubelu udi mu Yelemiya 6:16. Bakaleja njila pakapinganabu ne muoyo mujima mu ‘njila ya diambedi.’ Bavua bashilangane ne bena Kristo batontolodi, bualu bobu bakalamata bikole ku ‘tshidikijilu tshia mêyi malenga’ avua Yezu Kristo mushiye ne avua bayidi bende ba lulamatu balonde mu bidimu lukama bia kumpala. (2 Timote 1:13) Too ne lelu’eu, bela manyi batshidi bambuluishangana bobu nkayabu ne bambuluisha kabidi ‘mikoko mikuabu’ bua kutungunuka ne njila muimpe udi bena Kristo batontolodi bobu babenge.​—Yone 10:16.

13 Kasumbu ka mupika wa lulamatu kadi kafila ‘biakudia pa dîba’ ne nkambuluishe bantu ba bungi menemene bua kupeta ‘njila ya diambedi’ ne bua kuenda ne Nzambi. (Matayo 24:45-47, NW) Udi pebe munkatshi mua bantu aba anyi? Bikalabi nunku, ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kubenga kupambuka ne utuadija kudienzela ebe malu? Mbimpe kuikala ne tshibidilu tshia kuanji kuimana ne kutangila luendu luebe. Wewe ubala Bible ne mikanda ya kumulonga nayi ne ubuela mu bisangilu bidi bela manyi batulongoluela lelu, udi wenda ulonga mua kuenda ne Nzambi. Paudi kabidi utumikila mibelu iudi upeta, udi bushuwa wenda ne Nzambi, ulonda ‘njila ya diambedi.’

Enda anu bu udi ‘utangila yeye udi kayi umueneka ku mêsu’

14. Mmunyi mudi mapangadika etu aleja ne: tudi tumona Yehowa bu muntu mulelela?

14 Bua tuetu kuenda ne Yehowa Nzambi, tudi ne bua kumumona anu bu muntu wetu wa bushuwa eu. Tuvuluke ne: Yehowa wakambila basadidi bende ba lulamatu ba kale ne: kavua mubasokome to. Bia muomumue lelu, udi udileja kudi basadidi bende bu Mulongeshi wabu Munene. Buebe wewe, Yehowa udi bu muntu mulelela udi muimane kumpala kuebe bua kukulongesha anyi? Tuetu basue kuenda ne Nzambi tudi ne bua kuikala ne ditabuja dia nunku. Mose uvua ne ditabuja dia nunku, bualu ‘bua yeye wakatantamana anu bu uvua utangila yeye udi kayi umueneka ku mêsu.’ (Ebelu 11:27) Tuetu tumona Yehowa bu muntu mulelela, netubenge kumubungamija patudi tuangata mapangadika etu. Tshilejilu, katuena mua kuenza bualu bubi ne kubusokoka bakulu anyi bena mu dîku dietu. Kadi netuenze muetu muonso bua kuenda ne Nzambi nansha padi muntu kayi utumona to. Tudi badisuike anu bu Mukalenge Davidi uvua muambe ne: ‘Nengende mu nzubu muanyi ne mutshima udi muakane tshishiki.’​—Musambu 101:2.

15. Mmunyi mudi kuenza mudimu mu buobumue ne bena Kristo netu kutuambuluisha bua kumona Yehowa bu muntu wa bushuwa?

15 Yehowa mmumanye ne: tudi bantu ba mashi ne mâyi bapange bupuangane ne bidi mua kutukolela imue misangu bua kutumikila muntu utudi katuyi tumona. (Musambu 103:14) Mmusue kutuambuluisha bua kujikija tshilumbu etshi. Tshilejilu, mmusangishe ‘bantu bua kuikalabu ne dîna diende’ munkatshi mua bisamba bionso bia pa buloba. (Bienzedi 15:14) Tudi tukoleshangana patudi tuenza mudimu mu buobumue. Patudi tumvua mudi Yehowa muambuluishe muanetu kampanda bua kujikija lutatu kansanga, bidi bituambuluisha bua kumumona bu muntu wa bushuwa.​—1 Petelo 5:9.

16. Mmunyi mudi kulonga malu a Yezu kutuambuluisha bua kuenda ne Nzambi?

16 Yehowa mmutupeshe kabidi tshilejilu tshia Muanende. Yezu wakamba ne: ‘Meme ndi njila ne bulelela ne muoyo; kakuena muntu udi ulua kudi Tatu, kayi muanji kulua kundi diambedi.’ (Yone 14:6) Umue mushindu mutambe bulenga wa kuvuija Yehowa muntu mulelela nkulonga nsombelu wa Yezu. Malu onso avua Yezu wamba anyi wenza avua aleja menemene ngikadilu ne njila ya Tatuende. (Yone 14:9) Patudi tuangata mapangadika, tudi ne bua kuela meji ku tshivua Yezu mua kuikala muenze. Patudi tuangata mapangadika ne lungenyi elu, tudi tuleja ne: tudi tulonda makasa a Yezu. (1 Petelo 2:21) Ke mutudi tuenda ne Nzambi nunku.

Masanka awapeta

17. ‘Ndikisha’ kayi diwapeta mu mutshima paudi wendela mu njila ya Yehowa?

17 Kuenda ne Yehowa kudi kupetesha muntu nsombelu wa disanka. Tangila tshiakalaya Yehowa basadidi bende pakabambilaye bua kukeba ‘njila muimpe’: ‘Nenuendelemu, nenupete dikisha mu mitshima yenu.’ (Yelemiya 6:16) “Dikisha” edi ntshinyi? Didiku diumvuija kupeta nsombelu wa masanka ne kupeta bintu bilenga anyi? Tòo. Yehowa udi utupesha tshintu tshitambe bulenga, tshintu tshitu tshikole bua babanji ba pa buloba ebu kutshipeta. Kupeta dikisha mu mutshima webe nkupeta ditalala mu mutshima anyi mu lungenyi luebe, kuikala ne disanka ne nsombelu muimpe wa mu nyuma. Dikisha edi didi dileja menemene ne: udi musungule njila muimpe kutamba yonso. Ditalala dia mu lungenyi edi ndiakalenga didi dikole bua kupeta mu buloba bunyanguke ebu!

18. Ndiakalenga kayi didi Yehowa musue bua upete? Wewe udi muangate dipangadika dia kuenza tshinyi?

18 Bushuwa, kuikala ne muoyo ndiakalenga dinene; nansha kuikala ne muoyo matuku makese nkupite kubenga kuikala nawu. Kadi Yehowa katu muanji kujinga bua muoyo webe wikale anu wa matuku makese patupu, kumbuka ku buana too ne ku bukulakaje. Tòo, Yehowa mmusue bua upete diakalenga ditambe bunene. Mmusue bua wende nende bua kashidi ne tshiendelele! Ke tshidi Mika 4:5 uleja bimpe padiye wamba ne: ‘Ba mu bisamba bionso nebende muntu ne muntu mu dîna dia nzambi wende; kadi tuetu netuende mu dîna dia Yehowa Nzambi wetu tshiendelele.’ Udi musue kupeta diakalenga edi anyi? Udi musue kupeta tshidi Yehowa ubikila ne: “muoyo wa bushuwa” anyi? (1 Timote 6:19) Nanku, angata dipangadika dia kuenda ne Yehowa lelu ne malaba too ne tshiendelele!

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 5 Imue Bible mmiumbushe “nkubita” mu mvese eu ne mmipingaje tshidikijilu tshia dîba, bu mudi “dituku dimue” (Mukanda wa Mvidi Mukulu [Mishonyi]) anyi ‘munite umue’ (A Translation in the Language of the People, kudi Charles B. Williams). Kadi muaku uvuabu bafunde mu tshiena-Greke udi umvuija nkubita ne nkubita uvua ne bule bua santimetre 45.

Newandamune munyi?

• Kuenda ne Nzambi kudi kumvuija tshinyi?

• Bua tshinyi bidi bikengela kuenda ne Nzambi?

• Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kuenda ne Nzambi?

• Bantu badi benda ne Nzambi badi bapeta masanka kayi?

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 23]

Tudi tumvua dîyi dia Yehowa kunyima kuetu mu Bible diamba ne: ‘Njila nyeye eu, endelamu’

[Tshimfuanyi mu dibeji 25]

Tudi tupeta biakudia bia mu nyuma pa dîba mu bisangilu