Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Armagedone nntuadijilu wa malu malenga

Armagedone nntuadijilu wa malu malenga

Armagedone nntuadijilu wa malu malenga

MUAKU “Armagedone” mmufumine ku muaku wa tshiena-Ebelu wa “Ha-Megido,” anyi “Mukuna wa Megido.” Muaku eu udi mu Buakabuluibua 16:16 mudibu bamba ne: ‘Bakabasangisha mu muaba udibu babikila mu muaku wa buena Ebelu ne: Ha-Megido.’ Mbanganyi badibu basangisha ku Armagedone, ne mbua tshinyi buine? Mvese ibidi kumpala, mu Buakabuluibua 16:14, mbafundamu ne: ‘Bakalenge ba pa buloba buonso’ mbadibu basangisha ‘ku mvita ya dituku dinene dia Nzambi wa Bukole Buonso.’ Bushuwa, mêyi aa adi ajudija nkonko mikuabu idi ilomba ntema yetu menemene. ‘Bakalenge’ aba badi baluila mvita yabu penyi? Ntshinyi tshidibu bayiluila, ne nnganyi udibu baluangana nende? Nebaluangane ne bingoma bidi bibutula bantu bavule mu tshibungi bu mudi bavule babielela meji anyi? Nekuikalaku bapanduka ku Armagedone anyi? Bible nkayende andamune nkonko eyi.

Ditela “Mukuna wa Megido” didi diumvuija muikalabu mua kuluila mvita ya Armagedone pa mukuna kampanda ku luseke lua ku Asia anyi? Ki mmuomu to. Bualu tshia kumpala, mukuna eu kautuku to; muaba uvua tshimenga tshia kale tshia Megido udi anu tshikunakuna tshia butumbuke bua metre 20 patupu tshidi ne tshibandabanda tshinene kumpenga kuatshi. Kabidi, muaba uvua Megido ki mmuaba munene udi mua kukumbana ‘bakalenge ba pa buloba ne bena mvita babu’ bonso to. (Buakabuluibua 19:19) Nansha nanku, Megido mmuaba wakenzekela imue ya ku mvita ya tshikisu tshibi ivua mipite bukole kale ku luseke lua ku Asia. Nunku dîna edi dia Armagedone ntshifuanyikijilu patupu tshia mvita mikole ikala ne mutshimunyi anu umuepele mumanyike bimpe.​—Bala “Megido ntshifuanyikijilu tshiakanyine” mu kazubu ka mu dibeji 5.

Armagedone ki mmvita patupu ya pankatshi pa matunga a panu pa buloba to, bualu Buakabuluibua 16:14 udi ujadika mudi ‘bakalenge ba pa buloba buonso’ bujima bumvuangana ne badienza tshiluilu tshimue mu ‘mvita ya dituku dinene dia Nzambi wa Bukole buonso.’ Nyuma wakasaka Yelemiya bua kuamba mu tshiprofete ne: ‘Badi Yehowa ushipa’ nebatuangane ‘pa buloba ku ditengu diabu dimue too ne ku mfudilu kuabu.’ (Yelemiya 25:33) Nanku, Armagedone ki mmvita ya bantu yenzekela anu kaba kampanda kamuepele luseke lua ku Asia to. Mmvita ya Yehowa yakuata buloba bujima.

Kadi wewe mutangile mu Buakabuluibua 16:16 neumone babikila Armagedone bu “muaba.” Mu Bible, “muaba” udi mua kumvuija ngikadilu nansha nsombelu kampanda; nunku apa bidi biumvuika ne: buloba bujima nebudisange pamue bua kuluisha Yehowa. (Buakabuluibua 12:6, 14) Ku Armagedone, bisamba bionso bia pa buloba nebidisange bua kuluisha biluilu anyi ‘bena mvita ba mu diulu’ badi ku busalayi bua ‘Mfumu wa bamfumu ne Mukalenge wa bakalenge’ Yezu Kristo.​—Buakabuluibua 19:14, 16.

Kadi netuambe tshinyi bua badi bamba muikala Armagedone kabutu kabi ka ku bingoma biabutula bantu bavule mu tshibungi anyi ditutakana dia buloba ne dibulunga dikuabu? Nzambi wa dinanga udi mua kuitaba bua nshikidilu mukuate buôwa nunku kubutulaye bantu ne buloba budibu basombele anyi? Kabiena nanku to, bualu udi wamba ushindika ne: kakafuka buloba ‘bu tshintu tshia patupu,’ kadi ‘wakabufuka bua bantu bashikamapu.’ (Yeshaya 45:18; Musambu 96:10) Ku Armagedone, Yehowa kakubutula buloba buetu ebu kubushidisha mu kapia kabiakabiala nansha. Kadi ‘neabutule badi babutula buloba.’​—Buakabuluibua 11:18.

Armagedone nealue dîba kayi?

Katshia ku kale, lukonko lutu lutamba kujuka ludi lulele bingenyingenyi bungi kabuyi kuamba mu bantu ndua ne: Armagedone nealue dîba kayi? Tuetu bakonkonone mukanda wa Buakabuluibua ku diambuluisha dia mvese mikuabu ya mu Bible, bidi mua kutuambuluisha bua kumanya dîba dienzeka mvita ya katshia ne katshia eyi. Buakabuluibua 16:15 udi ulamakaja Armagedone ne kulua kua Yezu bu muivi. Yezu mmudifuanyikije kabidi mushindu eu pavuaye umvuija mualuaye bua kubutula ndongoluelu wa malu eu.​—Matayo 24:43, 44; 1 Tesalonike 5:2.

Anu mutudi tumona mudi dikumbana dia milayi ya mu Bible dikale dibileje, tuvua babuele mu matuku a ku ndekelu a ndongoluelu wa malu eu katshia mu 1914. * Tshitupa tshia ndekelu tshia matuku a ku nshikidilu wa ndongeluelu wa malu eu netshikale tshikondo tshivua Yezu mubikile ne: “Dikenga dinene.” Bible ki mmuambe bule bua tshikondo atshi to, kadi makenga alua tshikondo atshi nawu neikale mabi matambe mapite ne onso akadi makuatakuate bana ba bantu panu apa. Dikenga dinene adi neditue ku ndekelu penzeka mvita ya Armagedone.​—Matayo 24:21, 29.

Bu mudi Armagedone muikale ‘mvita ya dituku dinene dia Nzambi wa Bukole Buonso,’ bantu ba panu apa kabena ne tshidibu mua kuenza bua kuyiladikija nansha. Yehowa mmuteke ‘tshikondo tshiakupangadijaye’ bua mvita eyi kubanga. ‘Kayena ipanga kulua.’​—Habakuka 2:3.

Nzambi wa buakane udi ulua mvita ya buakane

Kadi mbua tshinyi buine budi Nzambi ujudila mvita ya buloba bujima? Kudi diumvuangana dikole pankatshi pa mvita eyi ne buakane budi umue wa ku ngikadilu yende minene. Bible udi wamba ne: “Yehowa udi unanga kulumbulula kuakane.” (Musambu 37:28) Mmumone malu onso a kansungansunga adi bantu benzelangane katshia ku kale. Malu aa adi ne bua kumunyingalaja bikole. Bua bualu ebu, mmusungule Muanende bua kubundula mvita miakane ya kubutula nayi ndongoluelu mubi eu.

Anu Yehowa nkayende ke udi mukumbane kujula mvita idi miakane bulelela yabutula anu bantu babi, ishiya bantu bakane ne muoyo nansha bikale muaba kayi pa buloba. (Matayo 24:40, 41; Buakabuluibua 7:9, 10, 13, 14) Kabidi anu yeye nkayende ngudi ne bukenji bua kuteka bumfumu buende pa buloba bujima, bualu yeye nguakabufuka.​—Buakabuluibua 4:11.

Mbinganyi biabutula nabi Yehowa baluishi bende? Katuena babimanye to. Tshitudi bamanye ntshia se: udi ne bionso bidi bikengela bua kubutula nabi bukua bisamba bibi butubutu. (Yobo 38:22, 23; Sefanya 1:15-18) Tshidibi, batendeledi ba Nzambi ba pa buloba kabakuluangana bobu mvita eyi to. Tshikena-kumona tshia mu Buakabuluibua nshapita wa 19 tshidi tshileja ne: anu biluilu bia mu diulu ke biambuluisha Yezu Kristo mu mvita eyi. Muena Kristo nansha umue udi usadila Yehowa pa buloba apa kakubuelamu to.​—2 Kulondolola 20:15, 17.

Nzambi wa meji udi udimuijangana bimpe

Kadi netuambe bishi bua bapanduka? Bulelela, ki mbimpe bua muntu kujimina ku Armagedone to. Mupostolo Petelo wakamba ne: ‘Mukalenge kêna musue umue wenu ajimine, kadi udi musue bonso balue kukudimuna mitshima yabu.’ (2 Petelo 3:9) Mupostolo Paulo wakamba pende ne: Nzambi “udi musue bantu bonso basungidibue, bafike ku dimanya dia malu malelela.”​—1 Timote 2:4.

Bua bualu ebu kuenzeka, Yehowa mmulongolole ne meji onso bua bambe ‘lumu luimpe lua bukalenge’ pa buloba bujima mu nkama ne nkama ya miakulu. Badi benda baleja bantu ba miaba yonso mushindu wa kufika ku lupandu ne kusungidibua. (Matayo 24:14; Musambu 37:34; Filipoi 2:12) Badi bitaba lumu luimpe elu ne disanka badi mua kupanduka ku Armagedone ne kushala bapuangane ne muoyo wa kashidi pa buloba bukudimuna mparadizu. (Yehezekele 18:23, 32; Sefanya 2:3; Lomo 10:13) Aa ki mmalu atudiku mua kutekemena kudi Nzambi udi muikale dinanga anyi?​—1 Yone 4:8.

Nzambi wa dinanga udi mua kuluangana anyi?

Kadi ba bungi badi badiebeja tshidi Nzambi udi tshiuwidi mene tshia dinanga mua kushipela bantu bungi nanku ne kubabutula. Mbienze anu bu patu nsendula ibuela mu nzubu mua muntu. Kuena umonaku pebe ne: muena nzubu eu yeye umutabalela udi ne bua kushipangana ne nsendula ayi bua kuepula dîku diende ku masama ne bua kuikaladi bimpe anyi?

Bia muomumue, mvita ya Armagedone idi ne bua kuenzeka bualu Yehowa mmunange bantu bikole. Dijinga dia Nzambi ndia kuvuija buloba mparadizu ne kufikisha bantu bonso ku bupuangane ne ditalala, ‘kakuyi muntu wabakuatshisha buôwa’ kabidi. (Mika 4:3, 4; Buakabuluibua 21:4) Kadi bantu badi banyangila bakuabu ditalala ne bupole, nebenze nabu tshinyi? Bua diakalenga dia bantu bakane, Nzambi neabutule bantu babi badi kabayi bashintuluka abu anu bu nsendula idi mibuele mu nzubu.​—2 Tesalonike 1:8, 9; Buakabuluibua 21:8.

Tshidi tshikebeshe mvita ya bungi ne mashi adibu bela panshi lelu eu mbukokeshi bua bantu bapange bupuangane badi baluila anu malu a ditunga diabu bobu. (Muambi 8:9) Padi mbulamatadi ya bantu ikeba anu mua kualabaja bukokeshi buayi, idi ipetula Bukalenge budi Nzambi mujadike. Kakuena tshidi tshileja mualekelayi bumfumu buayi bua kukokela Nzambi ne Kristo wende to. (Musambu 2:1-9) Nanku mbulamatadi eyi idi ne bua kujimijibua bua kulongoluela bukokeshi buakane bua Bukalenge bua Yehowa bulombola kudi Kristo muaba. (Danyele 2:44) Mbimpe mvita ya Armagedone yenzeke bua kukosa kashidi ne tshiendelele tshilumbu tshia muntu udi ne bukenji bua kukokesha buloba ebu ne bantu badipu.

Padikuatshila Yehowa nkayende mvita eyi ku Armagedone nebikale bua diakalenga dia bantu. Bua mudi nsombelu wenda anu ubipa bikole pa buloba, anu bukokeshi bupuangane bua Nzambi ke buakumbajila bantu majinga abu onso. Anu Bukalenge bua Nzambi ke buabuejija ditalala dia bushuwa ne nsombelu mulenga. Kadi Nzambi yeye mubenge kudituila malu aa bianza, nsombelu wa panu udi mua kushadila penyi? Lukinu, tshikisu ne mvita kabivua mua kutungunuka ne kutuyobesha anu mukadibi biyobeshangane bidimu ne bidimu bia bukokeshi bua bantu emu anyi? Bushuwa, mvita ya Armagedone ntshimue tshia ku bintu bimpe bitambe biambuluisha bantu!​—Luka 18:7, 8; 2 Petelo 3:13.

Mmvita yajikija mvita mikuabu yonso

Armagedone neenze bualu butu mvita mikuabu yonso kayiyi mianji kuenza to, bualu neajikije yeye mvita yonso. Nnganyi yeye utu kayi ujingaku kumona dimue edi mvita kayitshiyiku bua kashidi? Pabi bantu mbapatate muabu muonso bua kujikija mvita bapangile. Bualu ebu budi anu bushindika bulelela bua mêyi a Yelemiya a ne: ‘Yehowa, ndi mumanye ne: njila wa muntu kêna munda muende; muntu kêna ne bukole munda muende bua kuendesha nabu biendedi biende bimpe.’ (Yelemiya 10:23) Bible udi ulaya bua malu akumbaja Yehowa ne: ‘Yeye udi ulekesha mvita bua ijike too ne ku mfudilu kua buloba; udi utshibula buta, udi ukosa difuma bitupa bitupa; udi wosha makalu a mvita mu kapia.’​—Musambu 46:8, 9.

Pikala matunga mambule biawu bia lufu aluishangana ne afuna bua kubutula bionso bidi pa buloba, Mufuki wa buloba neaenze tshintu ku Armagedone wa mu Bible! (Buakabuluibua 11:18) Nunku mvita eyi neyikumbaje malu avua batshinyi ba Nzambi batekemene kukadi bikondo ne bikondo. Neyijadike mudi Yehowa Nzambi Muena buloba ebu muikale ne bukenji bua kukokesha bifukibua biende bionso.

Nanku Armagedone ki ntshintu tshia bantu badi banange buakane kutshina to, mmuanda wa kushalabu batekemene bikole. Mvita ya Armagedone neyijimije malu onso mabi ne a mbuejilu adi pa buloba bua ndongoluelu mupiamupia wa malu kumonaye mua kujalama mu bukokeshi bua Bukalenge bua Nzambi bulombola kudi Masiya. (Yeshaya 11:4, 5) Pamutu pa kuikala nshikidilu mubi udi wenzangana buôwa, Armagedone neikale ntuadijilu wa malu malenga bua bantu bakane bashala ne muoyo kashidi pa buloba bukudimuna mparadizu.​—Musambu 37:29.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 9 Bala mukanda wa Dimanya didi difikisha ku muoyo wa kashidi, nshapita 11, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 5]

MEGIDO NTSHIFUANYIKIJILU TSHIAKANYINE

Tshimenga tshia kale tshia Megido tshivua pa muaba muimpe uvuabu bamuenena luseke lua ku Ouest lua tshibandabanda tshia bufuka tshia Yizelele, ku mutu kua Isalele. Mmuaba uvua njila yonso ya bangenda ne basalayi ba bukua matunga ilua kututakena. Ke muakalua Megido muaba wa mvita ya katshimu nanku. Graham Davies (mulongeshi wa iniversite) mmufunde mu mukanda wende mukuabu ne: “Bangenda-mushinga ne benyi ba nseke yonso bavua babuela mu . . . tshimenga tshia Megido bipepele; kadi misangu mikuabu pavua tshimenga etshi tshipeta bukole buvumvuke, tshivua tshibanga kuenza bantu bavua babuelamu kontolola ku diambuluisha dia njila ayi, ke kukokeshatshi mua kulombola malu onso a mishinga ne a mvita mu tshitupa atshi. Nunku ki mpatupu pavua matunga . . . atamba kutshiluila mvita atshifuilakena ne ashala anu matshilame ndendende pavuawu atshikuata nansha.”​—Cities of the Biblical World—​Megiddo.

Muanda wa Megido wakatuadija kale (bidimu bipite pa 3 500 lelu eu) pakatshimuinabumu bamfumu ba bena Kanana kudi Thoutmosis III uvua mfumu wa bena Ejipitu. Muanda au kutungunuka anu pinapu too ne mu 1918 muvua Edmund Allenby (munene wa basalayi ba bena Grande-Bretagne) mutshimune tshiluilu tshia ditunga dia Turquie bibiabibiala. Mu Megido ke muvua Nzambi muambuluishe mulumbuluishi Balaka bua kutshimuna Yabina mukalenge wa Kanana e kumuvingila panshi. (Balumbuluishi 4:12-24; 5:19, 20) Anu bitupa bia muaba au ke bitshimuinabu bena Midiyana e kubazambalaja kudi mulumbuluishi Gideona. (Balumbuluishi 7:1-22) Nkuoku aku kuakashipelabu kabidi mukalenge Ahazaya ne mukalenge Yoshiya.​—2 Bakelenge 9:27; 23:29, 30.

Nunku mbikumbane bua kufuanyikija muaba wa mushindu eu ne Armagedone bualu mmuaba wakenzekela mvita ya katshi ku dînu bungi kabuyi kubala. Ntshifuanyikijilu tshiakanyine tshia muatshimuna Nzambi baluishi bende bonso nkong.

[Mêyi a dianyisha]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Bimfuanyi mu dibeji 7]

Badi benda badimuija bantu pa buloba bujima, babaleja mua kufikabu ku dipanduka ku Armagedone

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Armagedone neikale ntuadijilu wa malu malenga