Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu manene a mu mukanda muibidi wa Kulondolola

Malu manene a mu mukanda muibidi wa Kulondolola

Dîyi dia Yehowa didi ne muoyo

Malu manene a mu mukanda muibidi wa Kulondolola

MUKANDA muibidi wa Kulondolola wa mu Bible udi utuadija ne bualu bua Salomo mukalenge wa Isalele. Mukanda eu udi ujika ne mêyi aa a Kolesha (mukalenge wa Pelasa) akambilaye bena Yuda bavua bapika mu Babulona ne: ‘[Yehowa] wakungelela mukenji bua kumuashila nzubu mu Yelushalema udi mu Yuda. Muntu yonso wa bantu bende bonso badi munkatshi muenu aye [ku Yelushalema], ne Yehowa Nzambi wende ikale nende.’ (2 Kulondolola 36:23) Muakuidi Ezela wakajikija difunda mukanda eu mu 460 kumpala kua bikondo bietu ebi (K.B.B.) ne udi ulonda malu akenzeka mu bidimu 500 kubangila mu 1037 too ne mu 537 K.B.B.

Mukenji wakela Kolesha udi upetesha bena Yuda mushindu wa kupingana ku Yelushalema bua kuasulula ntendelelu wa Yehowa. Kadi bidimu mulongolongo bidibu benze mu bupika mu Babulona mbibanyangile malu a bungi. Ki mbamanye malu a kale a ditunga diabu. Nanku Kulondolola muibidi udi ubambuluisha ne malu mamba mu tshikoso avua menzeke mu tshikondo tshia bakalenge ba mu mulongo wa Davidi. Muyuki eu udi kabidi ne dikuatshisha kutudi bualu udi uleja mabenesha adi muntu upeta padiye utumikila Nzambi mulelela ne ntatu idiye upeta padiye ubenga kumutumikila.

MUKALENGE UDI WIBAKILA YEHOWA NZUBU

(2 Kulondolola 1:1–9:31)

Yehowa udi upesha Mukalenge Solomo meji ne dimanya bivuaye ujinga, umupesha kabidi bubanji ne butumbi. Mukalenge udi wibakila Yehowa nzubu mulengele mu Yelushalema, ne bantu badi “ne disanka dinene mu mitshima yabo.” (2 Kulondolola 7:10) Solomo udi upita ‘bakalenge bonso ba pa buloba ku bubanji ne ku meji.’​—2 Kulondolola 9:22.

Solomo mumane kukokesha Isalele bidimu 40, udi ‘ulala tulu diatshimue ne bankambua bende. Lehabama muanende udi ukokesha mu muaba wende.’ (2 Kulondolola 9:31) Ezela kêna ufunda bualu bua dipambuka dia Solomo ku ntendelelu mulelela to. Bilema bia mukalenge eu bidiye utela bidi anu didivudijila dibi dia tubalu tua mu Ejipitu ne disela diende dia muana wa Palô. Nunku Ezela udi ulonda malu akenzeka aa mu mushindu muimpe.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

2:14—Bua tshinyi muledi wa nsenda wa biamu eu ki ngudibu batele mu 1 Bakelenge 7:14? Bakelenge wa kumudilu udi wakula bua mamuende wa nsenda eu bu ‘mukaji wa mu lufuila wa mu tshisamba tshia Nafatale’ bualu bayende uvua wa mu tshisamba atshi. Kadi yeye muine uvua wa mu tshisamba tshia Dana. Kunyima kua lufu lua bayende, bakamusela kudi mulume mukuabu wa ku Tulo, ne kulelabu nende nsenda eu.

2:18; 8:10—Mvese eyi idi yamba ne: bungi bua tupita tuvua tutangila mudimu ne tuvua ku mutu kua bena mudimu buvua bua bantu 3 600 kusakidilapu 250, eku 1 Bakelenge 5:16; 9:23 uleja ne: bavua 3 300 kusakidilaku 550. Bua tshinyi bungi ebu mbushilangane? Dishilangana didi mua kumuenekela ku mushindu wa diteka tupita etu bilondeshile mianzu yatu. Bidi mua kuikala se: Kulondolola muibidi udi yeye uleja dishilangana pankatshi pa tupita 3 600 bavua kabayi bena Isalele ne tupita 250 bavua bena Isalele, eku Bakelenge wa kumudilu usunguluja yeye bantu banene 3 300 ne batangidi ba midimu 550 ba mianzu mibandile. Nansha nanku, bungi busanga bua bavuabu bateke tupita buvua 3 850.

4:2-4—Bua tshinyi bavua benze bifuanyikijilu bia ngombe mu dienza dia tshitaku tshia tshiowelu tshia tshiamu? Mu Bible, ngombe idi tshimfuanyi tshia bukole. (Yehezekele 1:10; Buakabuluibua 4:6, 7) Dienza bifuanyikijilu bia ngombe edi divua dikumbanyine bualu ngombe 12 ya tshiamu tshia mitaku ivua miambule “tshiowelu” tshinene, tshivua ne bujitu bua kilo mitue ku 30 000. Dienza dia ngombe eyi ne kipatshila aka kadivua ditupe nansha kakese ku dîyi dibidi divua dikandika dienza bintu bia nunku bua kubitendelela.​—Ekesode 20:4, 5.

4:5—Tshiowelu tshia tshiamu atshi tshivua mua kuangata mâyi bungi kayi bobu batshiuwuje? Bobu batshiuwuje tente, tshiowelu atshi tshivua mua kuangata bipiminu bia mâyi binunu bisatu, anyi pabuipi ne litre 66 000. Kadi pa tshibidilu, bavua belamu anu tshia bisatu bibidi tshia mâyi avua ne bua kubuelamu. Bakelenge wa kumudilu 7:26 udi wamba ne: ‘Tshiowelu tshiakamanya mua kuula tente ne bipiminu binunu bibidi [litre 44 000].’

5:4, 5, 10—Ntshintu kayi tshia mu nzubu wa ntenta wa kale tshiakaluabu kuteka mu ntempelo wa Solomo? Tshintu tshimuepele tshia mu ntenta wa kusambakena tshiakalamabu mu ntempelo wa Solomo tshivua anu Mushete wa tshipungidi. Pakajikijabu kuasa ntempelo, bakumusha nzubu wa ntenta ku Gibeona kuyabu nende ku Yelushalema, bimueneka ne: ke muaba wakamutekelabu.​—2 Kulondolola 1:3, 4.

Malongesha adi atutangila:

1:11, 12. Dilomba dia Solomo diakaleja Yehowa ne: kupeta meji ne dimanya ke tshivua mukalenge eu ujinga ne muoyo wende mujima. Masambila atudi tuela Nzambi adi aleja bushuwa malu adi mu mutshima wetu. Nanku mbimpe tuikale tukonkonona malu atudi tulomba.

6:4. Dianyisha ne muoyo mujima bua luse lujalame lua Yehowa ne buimpe buende didi ne bua kutusaka bua kubenesha Yehowa, mmumue ne: kumutumbisha ne dinanga ne dianyisha dionso.

6:18-21. Nansha mudi Nzambi kayi mua kukumbana mu nzubu nansha wa bishi, ntempelo uvua muaba wa ntendelelu wa Yehowa. Lelu eu, Nzubu ya Bukalenge ya Bantemu ba Yehowa ke miaba idibu bamutendelela bulelela.

6:19, 22, 32. Yehowa uvua uteleja masambila a bantu bonso, ni nga mukalenge ni nga bantu ba tshianana, nansha a muenyi uvua ulua kudiye ne muoyo umue. *​—Musambu 65:2.

DILONDANGANA DIA BAKALENGE BA MU MULONGO WA DAVIDI

(2 Kulondolola 10:1–36:23)

Bukalenge bua Isalele buvua bumuepele kumpala budi bupanduluka mu bitupa bibidi: bukalenge bua bisa dikumi bua ku Nord ne bukalenge bua bisa bibidi bua ku Sud bua Yuda ne Benyamina. Bakuidi ne bena Lewi ba mu Isalele mujima badi balamata tshipungidi tshia Bukalenge pamutu pa kulamata ditunga diabu ne badi batua ku tshia Lehabama muana wa Solomo. Badi bapaula bintu bia mu ntempelo baya nabi kunyima kua bidimu bu 30 patupu bobu bamane kumujikija.

Ku bakalenge 19 bakalua kunyima kua Lehabama, 5 badi ne lulamatu, 3 badi batuadija bimpe kadi balua kutomboka, ne umue udi ulua kunyingalala bua bubi buende. Bakokeshi bonso badi bashala aba badi benza anu malu adi mabi ku mêsu kua Yehowa. * Mbakule bikole bua midimu yakenza bakalenge batanu bavua beyemene Yehowa. Muyuki udi uleja muvua Hezikiya mubangishilule midimu ya mu ntempelo ne kabidi muvua Yoshiya mulongolole tshibilu tshinene tshia Pasaka, ne midimu eyi ivua ne bua kuikala mikoleshe bena Yuda bavua bajinga ne muoyo mujima bua ntendelelu wa Yehowa mu Yelushalema atuadijilule.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

13:5—‘Tshipungidi tshia luepu’ ntshinyi? Bu mudi luepu luikale ne bukole bua kulama bintu, luakalua tshimfuanyi tshia dishala kashidi ne dibenga kushintuluka. Nunku, kudia ‘tshipungidi tshia luepu’ kudi kumvuija kumvuangana bua bualu kampanda too ne padibu bukumbana.

14:2-5; 15:17—Mukalenge Asa wakumusha ‘bitendelelu bionso biakadi pa mitu pa mikuna’ anyi? Bidi bimueneka ne: kakenza nanku to. Pamuapa Asa wakumusha anu miaba ya ku mikuna ivuabu batendelela nzambi ya dishima kadi nki mmiaba ivuabu batendelela Yehowa to. Imue misangu bakalua kuasa kabidi miaba ayi ku ndekelu kua bukokeshi bua Asa. Eyi ke miaba yakalua muanende Yehoshafata kumusha. Bushuwa, kabakumusha miaba ya ku mikuna eyi yonso nkong to, nansha mene mu bukokeshi bua Yehoshafata.​—2 Kulondolola 17:5, 6; 20:31-33.

15:9; 34:6—Tshisamba tshia Shimeona tshivua luseke kayi pakapanduluka bukalenge bua Isalele? Bu muvua tshisamba tshia Shimeona tshipete bitupa bia maloba munda mua buloba bua Yuda, tshisamba etshi tshivua munda mua bukalenge bua Yuda ne Benyamina. (Yoshua 19:1) Kadi mu malu a ntendelelu ne a ditunga, tshisamba etshi tshiakasungula luseke lua bukalenge bua ku Nord. (1 Bakelenge 11:30-33; 12:20-24) Nunku Shimeona uvua ubadibua ku luseke lua bukalenge bua bisa dikumi.

16:13, 14—Bakuosha tshitalu tshia Asa anyi? Tòo, “bakamuoshela bintu bia bungi mu madilu” ende, kadi ki ntshitalu tshiende tshiakuoshabu to.

35:3—Mushete wa tshijila wakalua Yoshiya kutekesha mu ntempelo uvua kuepi? Mushete eu ni bavua baumushe kale kudi umue wa ku bakalenge babi peshi ni bavua bautekeshe kudi Yoshiya muaba mukuabu bua kuulama pavuabu balongolola ntempelo, Bible kêna wamba bualu to. Musangu umuepele udibu bakula kabidi bua Mushete wa tshipungidi kunyima kua tshikondo tshia Solomo udi anu musangu wakawambuisha Yoshiya ne kuutekesha mu ntempelo.

Malongesha adi atutangila:

13:13-18; 14:11, 12; 32:9-23. Kueyemena Yehowa mmuanda wa mushinga mukole!

16:1-5, 7; 18:1-3, 28-32; 21:4-6; 22:10-12; 28:16-22. Ndondo midia ne bantu badi kabayi batendelela Yehowa idi ne bipeta bibi. Katuena ne bua kubuelakana mu malu a panu.​—Yone 17:14, 16; Yakobo 4:4.

16:7-12; 26:16-21; 32:25, 26. Didibandisha diakafikisha Mukalenge Asa ku dienza malu mabi mu matuku a ndekelu a muoyo wende. Mutshima wa kudibandisha wakashipesha Uziya. Hezikiya uvua mubule meji ne uvua pamuapa ne lutambishi pakalejaye batumibue ba bena Babulona bubanji buende. (Yeshaya 39:1-7) Bible udi utudimuija ne: ‘Kudisua kudi kuya kumpala kua dibutuka, mutshima wa kudibandisha udi uya kumpala kua dipona.’​—Nsumuinu 16:18.

16:9. Yehowa udi wambuluisha bantu badi ne mitshima miakane kudiye, ne udi pabuipi bua kubakuatshisha ne bukole buende.

18:12, 13, 23, 24, 27. Anu bu Mikaya, tudi ne bua kuakula ne dikima bua malu adi atangila Yehowa ne bua malu adiye mulongolole.

19:1-3. Yehowa udi ukeba malu mimpe munda muetu nansha patudi imue misangu tumubungamija.

20:1-28. Tudi ne bua kuikala bashindike ne: Yehowa neatumvuile tuetu tulonda buludiki buende ne budipuekeshi buonso.​—Nsumuinu 15:29.

20:17. Bua tuetu ‘kumona lupandu lua Yehowa,’ tudi ne bua ‘kudijadika’ anyi kushala bashindame mu dibingisha Bukalenge bua Nzambi. Pamutu pa tuetu kudiangatshila malu mu bianza, tudi ne bua ‘kuimana talalaa,’ beyemene amu Yehowa.

24:17-19; 25:14. Ditendelela dia mpingu divua buteyi kudi Yoasha ne muanende Amasaya. Lelu eu ditendelela dia mpingu didi kabidi mua kukoka bantu, nangananga padidi dia mu mushindu musokome, tshilejilu bu mudi lukuka lua bintu anyi dinanga dinekesha dia ditunga.​—Kolosai 3:5; Buakabuluibua 13:4.

32:6, 7. Tudi petu ne bua kuikala ne dikima ne bukole patudi ‘tuluata bintu bionso bia mvita bia Nzambi’ mu mvita ya mu nyuma eyi itudi tuluangana.​—Efeso 6:11-18.

33:2-9, 12, 13, 15, 16. Muntu udi unyingalala mu bulelela padiye ulekela malu mabi ne udienzeja muende muonso bua kuenza malu makane. Yehowa udi mua kumufuila luse bua dinyingalala dilelela dia nunku, nansha yeye muikale muenze malu mabi bu akenza Mukalenge Manashe.

34:1-3. Malu mabi adi muntu mua kuikala mupete ku buana buende kaena mua kumupangisha bua kumanya Nzambi ne kumukuatshila mudimu to. Malu avua mambuluishe Yoshiya avua mua kuikala avuaye mumone ku buana pakanyingalala kakuende Manashe bua mibi yende. Malu mimpe akamona Yoshiya akapatula bipeta bimpe. Bidi mua kutuenzekela petu nanku.

36:15-17. Yehowa udi ne luse ne lutulu, kadi bitu ne ndekelu. Bantu badi ne bua kuitaba mukenji wa Bukalenge utudi tuyisha bikalabu basue bua kupanduka pabutula Yehowa ndongoluelu eu mubi wa malu.

36:17, 22, 23. Dîyi dia Yehowa kaditu diya panshi to.​—1 Bakelenge 9:7, 8; Yelemiya 25:9-11.

Mukanda wakamusaka ku dienza malu

Kulondolola muibidi 34:33 udi wamba ne: ‘Yoshiya wakumusha malu a bundu onso akadi mu maloba a bena Isalele; wakenzeja bantu bonso ba mu Isalele bua bobu bakuatshile Yehowa Nzambi wabu mudimu.’ Ntshinyi tshivua tshisake Yoshiya bua kuenza nanku? Pakamutuadila Shafana sekretere wende mukanda wa Mikenji ya Yehowa uvuabu bafuma ku diangula, Mukalenge Yoshiya wakaubadisha ne dîyi dikole. Malu akumvua Yoshiya akamulenga bikole ku muoyo kumusakawu bua kujadika ntendelelu mukezuke mu matuku ende onso a muoyo.

Kubala Dîyi dia Nzambi ne kuelangana meji pa malu atudi tubala kudi mua kutuambuluisha bikole. Dielangana meji a muyuki udi ulonda malu a bakalenge ba mu mulongo wa Davidi kadienaku ditusaka petu bua kuidikija bilejilu bia bantu bavua beyemene Yehowa ne bua kuepuka njila wa bavua bamuele nyima anyi? Kulondolola muibidi udi utusaka bua kulamata anu Nzambi mulelela kashidi. Mukenji udi mu mukanda eu udi bushuwa ne muoyo ne udi ne bukole.​—Ebelu 4:12.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 8 Bua nkonko idi itangila dibanjija dia ntempelo ne malongesha makuabu atudi mua kupetela mu disambila dia Solomo tshikondo atshi, bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Kashipu 2005, dibeji 28-31.

^ tshik. 1 Bua kumanya muvua bakalenge ba mu Yuda balondangane, bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Tshimungu 2005, dibeji 12.

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Udi mumanye bua tshinyi ngombe ivua tshifuanyikiji tshikumbane kuinshi kua tshiowelu tshia tshiamu anyi?

[Bimfuanyi mu dibeji 21]

Nansha muvua Yoshiya mupete diambuluisha anu dikese ku buana, wakalamata Yehowa pakakolaye