Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuikale bena mudimu badi bashintuluka ne baya mudi malu aya

Tuikale bena mudimu badi bashintuluka ne baya mudi malu aya

Tuikale bena mudimu badi bashintuluka ne baya mudi malu aya

‘Kudi bonso ngakulua muena malu onso, bua meme kumanya mua kusungila bakuabu ne ngenyi yonso.’​—1 KOLINTO 9:22.

1, 2. (a) Mmu mishindu kayi muvua mupostolo Paulo muikale muena mudimu wa dipoko? (b) Mmunyi muvua Paulo umona mudimu wende?

 MMUNTU uvua udiumvua bimpe munkatshi mua bena meji male ne mua benji ba ntenta ba tshianana. Uvua mumanye mua kuitabijija banene bena Lomo ne babidime bena Fugia. Mikanda yende yakakudimuisha bena Greke badikadile ne bena Yuda bena malu makole. Ngelelu wende wa meji kavua kuela mpata, ne ngakuilu wende ulenga mitshima. Uvua anu ukeba bualu bua kupetelanganabu ne muntu yonso ne tshipatshila tshia kufikisha bamue ku ditaba Kristo.​—Bienzedi 20:21.

2 Muntu au uvua mupostolo Paulo uvua bulelela muena mudimu wa dipoko uvua uya ne malu muvuawu aya. (1 Timote 1:12) Yezu Kristo ke wakamupesha mudimu wa ‘kutuala dîna diende ku mêsu kua bisamba bia bende, ne kua bamfumu, ne kua bana ba Isalele.’ (Bienzedi 9:15) Mmunyi muvuaye umona mudimu wende eu? Wakamba ne: ‘Kudi bonso ngakulua muena malu onso, bua meme kumanya mua kusungila bakuabu ne ngenyi yonso. Ne ndi ngenza malu onso bualu bua lumu luimpe, bua kulua bianyi muluabanyanganyi nabu.’ (1 Kolinto 9:19-23) Ntshinyi tshitudi mua kulongela kudi Paulo tshidi mua kutuambuluisha bua kuyisha ne kulongesha bimpe menemene?

Muntu wakashintuluka wakatantamena ntatu mu mudimu

3. Mmunyi muvua Paulo umona bena Kristo kumpala kua yeye kulua pende muena Kristo?

3 Paulo uvua anu muntu muena malu malenga ne wa lutulu mukumbanyine mudimu wakapetaye anyi? Nansha kakese! Dinanga dinekesha dia tshitendelelu tshiabu divua divuije Shaula (muvuabu babikila Paulo kumpala) mukengeshi wa tshikisu wa bayidi ba Kristo. Patshivuaye nsongalume, wakanyisha bua kushipabu Stefano. Pashishe, Paulo wakaya wenda wipatangana ne bena Kristo. (Bienzedi 7:58; 8:1, 3; 1 Timote 1:13) Wakatungunuka ne ‘kufunyina bayidi ba Mukalenge bua kubashipaye.’ Kakimanyina anu pa kukebangana ne bena kuitabuja bavua mu Yelushalema to, kadi wakatungunuka ne mudimu wende wa lukinu au too ne ku Damaseke lua ku Nord.​—Bienzedi 9:1, 2.

4. Ntshinyi tshivua Paulo ne bua kushintulula bua yeye kukumbaja mudimu wende?

4 Tshivua tshitambe kusaka Paulo bua kukina Buena-Kristo bikole tshivua pamuapa lungenyi luvuaye nalu lua ne: buvua mua kunyanga Buena-Yuda pa kubusambakaja ne ngenyi mibi ya Bampangano. Paulo uvua “Mufalese,” dîna didi diumvuija ne: “muntu mutapuluke.” (Bienzedi 23:6) Nanku anji ela meji muvuabi mua kuikala bitonde Paulo pakamanyaye ne: Nzambi uvua mumusungule bua kumanyisha Kristo kudi bantu bonso, too ne kudi Bampangano! (Bienzedi 22:14, 15; 26:16-18) Bafalese kabavua nansha basue kudia pamue ne bantu bavua bena bubi ku mêsu kuabu! (Luka 7:36-39) Bushuwa, biakalomba Paulo bua kudienzeja bikole bua kuakaja mmuenenu wende wa malu bilondeshile disua dia Nzambi dia kusungila bantu ba mishindu yonso.​—Galatia 1:13-17.

5. Mmunyi mutudi petu mua kuidikija Paulo?

5 Tudi petu mua kuenza bia muomumue. Bu mutudi tupetangana ne bantu ba mishindu yonso mu diyisha bantu ba matunga ne ba miakulu ya bungi, tudi ne bua kukonkonona ne muoyo umue mmuenenu wetu wa malu ne kulekela difuikakajilangana meji dionso. (Efeso 4:22-24) Nansha tuetu bamanye peshi katuyi bamanye, nkoleshilu wetu ne tulasa tutudi balonge bidi ne bukole pa nsombelu wetu. Biobi ebi bidi mua kubueja munda muetu ngenyi ne mmuenenu mibi pa bakuabu ya dibasunguluja, dibafuikakajila meji mabi, bituvuija bena malu makole. Tuetu basue kupeta bantu badi bafuane mikoko batudi mua kuambuluisha, tudi ne bua kukandamena meji a mushindu eu. (Lomo 15:7) Atshi ke tshiakenza Paulo. Wakitaba bua kutata bua kudiundisha mudimu wende. Dinanga diende diakamuvuija mulongeshi wa dipoko wa tuetu kuidikija. Bulelela, dilonga dia mudimu wa muntu uvua “mupostolo kudi bisamba bia bende” didi dituleja ne: uvua udienzeja bua kumanya malu a bakuabu, ushintulula malu ende, ne mupiluke mu kuyisha ne mu kulongesha kuende. *​—Lomo 11:13.

Muena mudimu wakaya ne malu muvuawu aya

6. Mmushindu kayi uvua Paulo mumanye malu a bantu bavuaye uyikila nabu, ne mbipeta kayi biakamueneka?

6 Paulo uvua udienzeja bua kumanya malongesha ne bilele bia bantu bavuaye uyikila nabu. Pakayikilaye ne mukalenge Agipa II, Paulo wakitaba ne: mukalenge eu uvua ‘mumanye bilele bia bena Yuda ne malu abu bimpe.’ Pashishe ne mbabi yonso Paulo kubuelelaye anu pa malongesha avuaye mumanye avua Agipa witabuja e kuyikilaye nende malu akumvua mukalenge au bimpe menemene. Ngelelu wa meji wa Paulo uvua mutoke ne wa dimanya dishindika, kufikishaye ne Agipa ku diamba ne: ‘Wewe udi ukeba kungitabujija [bua] ndue muena Kristo anu [mu katupa] kakese.’​—Bienzedi 26:2, 3, 27, 28.

7. Mmushindu kayi wakashintulula Paulo nyishilu wende pakayishaye bantu ba mu Luseta?

7 Paulo uvua kabidi ushintulula malu ende. Tangila muakashintululaye nyishilu wende pakatetaye bua kukanda bantu ba mu Luseta bua kababatendeledi yeye ne Bânaba bu banzambi. Batu bamba ne: bantu aba bavua bakula muakulu wa bena Lukaonia kabavua balonge kalasa menemene to, ne bavua banemekela mikiya ya bungi. Bilondeshile Bienzedi 14:14-18, Paulo wakatela bufuki ne bintu kabukabu bidimu bidi bantu bapeta bu tshijadiki tshia mudi Nzambi mulelela muikale ku mutu kua bionso. Mêyi ende aa avua mapepele bua kuumvua, ne bidi bimueneka ne: ngowu au ‘akakanda bantu bua kabashipedi Paulo ne Bânaba nyama.’

8. Mmu malu kayi muakaleja Paulo ne: uvua ushintulula nyishilu wende nansha muvuaye umvua bibi imue misangu?

8 Bushuwa, Paulo kavua mupuangane to, ne imue misangu, uvua umvua bibi bitambe bua amue malu. Tshilejilu, umue musangu pakamututabu kakuyi bualu mu mushindu wa kumufuisha bundu, wakamba muena Yuda mukuabu, diende Anania, dîyi dishile. Kadi pakambilabu Paulo ne: uvua mupende muakuidi munene kayi mumanye, diakamue wakalomba luse. (Bienzedi 23:1-5) Ku Atena, wakanji kufika munda ‘kunyingalala pakatangilaye musoko muule tente ne mpingu.’ Pabi Paulo kakakula ne tshiji pakenzaye muyuki wende ku Aleopago to. Kadi wakayikila ne bena Atena ku muaba uvuabu batuilangena, e kuashilaye muyuki wende pa bualu buvuabu mua kupetelangana pakatelaye bualu bua tshioshelu tshiabu tshia ‘Nzambi udi kayi mumanyibue,’ kutelaye kabidi ne umue wa ku bafundi babu.​—Bienzedi 17:16-28.

9. Mmunyi muakaleja Paulo muvuaye mumanye mua kupita ne malu a bantu bashilashilangane?

9 Mu diyikila ne bantu bashilashilangane, Paulo wakaleja muvuaye mupiluke mu mushindu wende wa kupita ne malu. Uvua uya ne malu bilondeshile nsombelu ne bilele bia bantu bavuaye ulongesha bivua ne bukole pa ngelelu wabu wa meji. Pakafundilaye bena Kristo ba ku Lomo mukanda, uvua mumanye bimpe ne: bavua basombele mu tshimenga tshikulu tshia bukalenge butambe bukole bua mu tshikondo atshi. Bualu bunene buvua mu mukanda wende au mbua se: bukole budi nabu Kristo bua kupikula bantu mbupite bukole budi nabu mpekatu wa Adama bua kunyanga bantu. Wakambila bena Kristo bena Lomo ne bantu bavua basombe nabu pamue malu mu ngakuilu wakasanguluja mitshima yabu.​—Lomo 1:4; 5:14, 15.

10, 11. Mmunyi muvua Paulo wakaja bilejilu biende bilondeshile bantu bavuaye uyikila nabu? (Tangila kabidi note kuinshi kua dibeji.)

10 Ntshinyi tshivua Paulo wenza pavuaye usua kumvuija bantu malu male a bulelela bua mu Bible? Mupostolo eu uvua mupiluke mu difila bilejilu bipepele bivua bimanyike bimpe kudi bantu bua kubatokeshila malu male a mu nyuma. Tshilejilu, Paulo uvua mumanye ne: bualu bua dikala ku bupika buvua mu Ampire wa bena Lomo mujima kabuvua buenyi kudi bantu ba ku Lomo to. Bushuwa, bavule ba ku bantu bavuaye ufundila bavua pamuapa bapika. Ke bua tshinyi wakangata tshilejilu tshia bupika bua kumvuija ne kujadika bimpe menemene mudi muntu udisunguila bua kukokela bubi anyi buakane.​—Lomo 6:16-20.

11 Mukanda mukuabu udi wamba ne: “Munkatshi mua bena Lomo, muntu uvua mua kulekela mupika wende tshianana, anyi mupika uvua mua kudisumbila budishikaminyi pa kufuta mfumuende. Muntu uvua kabidi mua kupeta budishikaminyi pavuabu bamuvuija mupika wa nzambi kampanda.” Mupika uvua mupete budishikaminyi uvua mua kutungunuka ne kukuatshila mfumuende mudimu wa bamufuta. Pamuapa Paulo uvua mutume lungenyi ku tshilele etshi pakafundaye bualu bua muntu udi ukeba mfumu wa kusungulaye bua kumutumikila: bubi anyi buakane. Bena Kristo ba mu Lomo bakavua bapikula ku bubi ne balue mpindieu bantu ba Nzambi. Bavua ne budikadidi bua kusadila Nzambi, kadi bavua kabidi ne budikadidi bua kusungula bua kusadila bubi (mfumuabu wa kale) bu bobu basue. Tshilejilu atshi tshipepele tshivua tshimanyike bimpe tshivua mua kusaka bena Kristo ba mu Lomo abu bua kudiebeja ne: ‘Nnganyi udi mfumuanyi?’ *

Tshilejilu tshia Paulo tshitulongeshe

12, 13. (a) Mmunyi mutudi ne bua kudienzeja lelu bua tuetu kulenga mitshima ya bantu bashilashilangane? (b) Ntshinyi tshiudi mumone tshidi mua kupatuisha bipeta bimpe paudi uyisha bantu ba miaba mishilashilangane?

12 Anu bu Paulo, tudi ne bua kuikala petu ne ntema ku malu a bakuabu, tushintulula amue malu ne nyishilu wetu ne kuikala bamanye tshia kuenza bua kulenga mitshima ya bantu bashilashilangane batudi tuyikila nabu. Bua kuambuluisha bantu bua bafike ku diumvua lumu luimpe bilenga, katuena anu tuya patupu kubatangila, tubambila mukenji utukavua babalongoluele anyi tubashila mikanda ya malu a mu Bible nansha. Tudi ne bua kudienzeja bua kujingulula majinga abu ne malu adi abatatshisha, malu atubu basue ne atubu kabayi basue, malu adibu batshina ne ngenyi idibu bafuikakajila bakuabu. Bamanyishi ba Bukalenge pa buloba bujima badi benza nanku ne muoyo mujima nansha mudibi bibalomba meji a bungi ne kudienzeja menemene. Tshilejilu, biro bia Bantemu ba Yehowa bia mu ditunga dia Hongrie bidi bitumanyisha ne: “Bana betu badi banemeka bilele ne nsombelu ya bantu ba matunga makuabu ne kabena babalomba bua bobu kulonda bilele bia muetu munemu nansha.” Bantemu ba mu matunga makuabu onso badi badienzeja bua kuenza pabu muomumue.

13 Mu ditunga kampanda dia mu Asia, bantu ba bungi batu baditatshishamu bua masama, dikolesha bana ne dibalongeshisha tulasa. Bamanyishi ba Bukalenge ba mu ditunga adi batu badienzeja bua kuyikila ne bantu pa malu aa pamutu pa malu makuabu bu mudi a dinyanguka dia buloba bujima anyi ntatu mikuabu ya mu nsombelu wa bantu. Bia muomumue, bamanyishi ba mu tshimue tshimenga tshinene tshia mu États-Unis bavua bamone ne: malu avua atonda bantu ba tshitupa kampanda tshia muaba utubu bayisha mmalu bu mudi a nkosa-mishiku, dikutakana dia mashinyi mu njila ne dibunda bibawu. Bantemu badi bakuata mudimu bimpe ne malu aa bua kutuadija kuyikila malu a mu Bible. Balongeshi bimpe ba malu a mu Bible badi badienzeja bua ne: nansha bobu mua kuyikidila pa bualu kayi buonso, badi bashala anu ne mmuenenu muimpe wa malu wa kukankamija bakuabu, babaleja buimpe bua kutumikila mêyi a mu Bible mpindieu ne kushala batekemene malu mimpe adi Nzambi mulaye mu matuku atshilualua.​—Yeshaya 48:17, 18; 52:7.

14. Umvuija mutudi mua kushintulula ndongeshilu wetu bilondeshile majinga a bantu ne nsombelu wabu.

14 Bidi kabidi biambuluisha bua kushintulula ndongeshilu wetu mu buambi, bualu bantu mbashilangane bikole mu bilele biabu, mu tulasa tudibu balonge ne mu bitendelelu biabu. Mushindu utuayikila ne bantu badi bitabuja Mufuki kadi kabayi bitaba Bible mmushilangane ne mushindu utuayikila ne bantu batu bamba ne: Nzambi katuku to. Mushindu utuayikila ne muntu udi wela meji ne: mikanda yonso ya malu a Nzambi mmienza anu bua kuyishangana dilongesha dia tshisumbu tshidi tshiyenze mmushilangane ne mushindu utuayikila ne muntu udi witaba malu adi Bible ulongesha. Bidi bilomba kabidi kumanya mua kushintulula malu patudi tuyikila ne bantu badi balonge bikole anyi badi kabayi batambe kulonga tulasa. Balongeshi bapiluke nebeleshe badibu bayikila nabu meji ne kufila bilejilu biakanyine nsombelu wa muntu ne muntu.​—1 Yone 5:20.

Diambuluisha bua bena mudimu bapiabapia

15, 16. Bua tshinyi bidi bikengela kulongesha bamanyishi bapiabapia mudimu?

15 Paulo kavua uditatshisha anu bua kulengeja mishindu ivuaye yeye uyisha to. Uvua kabidi ulongesha batshivua bansonga bu Timote ne Tito ne ubalongolola bua kuluabu bena mudimu anyi bayishi bavua balongesha bimpe menemene. (2 Timote 2:2; 3:10, 14; Tito 1:4) Bia muomumue, kudi dijinga dikole lelu eu dia kulonga mudimu ne kuulongesha bakuabu kabidi.

16 Mu 1914, kuvua bamanyishi ba Bukalenge batue ku 5 000 pa buloba bujima; lelu eu, bantu bapiabapia bu 5 000 badi batambula lumingu luonso! (Yeshaya 54:2, 3; Bienzedi 11:21) Patu bapiabapia aba batuadija kudisangisha ne tshisumbu tshia bena Kristo ne bajinga bua kupatuka mu buambi, bitu bikengela kubalongesha ne kubalombola. (Galatia 6:6) Mbia mushinga bua tuetu kuidikija mushindu uvua Mfumu Yezu ulongesha bayidi bende ne ubaleja mua kuyisha. *

17, 18. Mmunyi mutudi mua kuambuluisha bapiabapia bua kushindamabu pabu mu buambi?

17 Yezu kakasangana anu musumba wa bantu nunku, e kumba kuambila bapostolo bua kutuadijabu kuakula nabu to. Wakanji kuleja mushinga wa mudimu wa buambi ne kubambila bua kuikalabu basambila dîba dionso bua mudimu eu. Pashishe wakabalongoluela malu asatu manene: muntu wa kuya nende, muaba wa kuenzela mudimu, ne mukenji muine wa kuyisha. (Matayo 9:35-38; 10:5-7; Mâko 6:7; Luka 9:2, 6) Tudi mua kuenza petu bia muomumue. Nansha tuetu bikale tuambuluisha muana utudi balele, mulongi mupiamupia anyi muntu ukavua mushale katshiyi uyisha, mbiakanyine bua tuetu kubalongesha petu mushindu eu.

18 Bapiabapia badi dijinga ne diambuluisha dinene bua kushindamabu mu mudimu wa dimanyisha mukenji wa Bukalenge. Kuenaku mua kubambuluisha bua kulongolola mêyi mapepele adi asankisha a kubanga nawu muyiki ne kuambulula anyi? Panudi nabu mu buambi, wenze bua tshilejilu tshiebe tshibalongeshe pa kuanji kuyisha wewe ku nzubu mikese ya ntuadijilu. Udi mua kulonda tshilejilu tshia Gideona wakambila bena mvita nende ne: “Nuntangile meme, nuenze bu mungenza.” (Balumbuluishi 7:17) Pashishe ushile bapiabapia aba mpunga wa kuakulabu pabu. Ikala ubela kalumbandi ne musangelu bua didifila diabu, ne padibi biakanyine, bapeshe mibelu mikese bua kumonabu mua kulengeja mudimu wabu.

19. Ntshinyi tshiudi mupangadije bua kuenza bua kukumbaja mudimu webe bimpe?

19 Bua tuetu ‘kukumbaja mudimu wetu’ bimpe, tudi bapangadije bua kuikala kushintululaku malu mu nyishilu wetu, ne tudi basue kulongesha bena mudimu bapiabapia bua benze pabu nanku. Patudi tutangila mushinga wa bualu butudi tuipatshila: bua kupetesha bantu dimanya mene dia Nzambi didi difikisha ku lupandu, tudi tujingulula mudibi biakanyine bua kuenza bukole buonso butudi tuenza ebu bua kulua ‘bena malu onso, bua tuetu kumanya mua kusungila bakuabu ne ngenyi yonso.’​—2 Timote 4:5; 1 Kolinto 9:22.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 11 Bia muomumue, pakumvuija Paulo malanda adi pankatshi pa Nzambi ne “bana” bende bela manyi a mu nyuma, wakangata lungenyi lua mu mikenji ya ditunga lumanyike bimpe kudi bantu ba mu Ampire wa bena Lomo bavuaye ufundila. (Lomo 8:14-17) Mukanda wa Munsantu Paulo ku Lomo (Angl.) udi wamba ne: “Didilangana buledi ntshilele tshivua nangananga mu bena Lomo, ne divua dipetangana bikole ne muvua bena Lomo bangata dîku.”

^ tshik. 16 Programe wa Bampanda-njila badi bambuluisha bakuabu udiku mu bisumbu bionso bia Bantemu ba Yehowa lelu. Mu programe eu, bamanyishi ba ku dîba ne ku dîba bapiluke ne balongeshibue badi bambuluisha badi kabayi bapiluke.

Udi muvuluke anyi?

• Mmu malu kayi mutudi mua kuidikija Paulo mu mudimu wetu?

• Mmunyi mutudi pamuapa mua kushintulula ngenyi ne mmuenenu yetu?

• Mmunyi mutudi mua kuenza bua mukenji wetu wikale ukankamijangana?

• Bena mudimu bapiabapia badi dijinga ne tshinyi bua kuikalabu bashindame?

[Nkonko ya dilonga]

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 29]

Mupostolo Paulo uvua ne ntema ku malu a bakuabu, ushintulula malu ende, ne mupiluke mu kuyisha ne mu kulongesha kuende

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 31]

Yezu wakalongoluela bayidi bende malu asatu manene: muntu wa kuya nende, muaba wa kuenzela mudimu ne mukenji muine wa kuyisha

[Bimfuanyi mu dibeji 28]

Paulo wakayikila bimpe ne bantu bashilashilangane pa kushintulula nyishilu wende

[Tshimfuanyi mu dibeji 30]

Bena mudimu bapiluke badi baya ne malu bilondeshile bilele bia badibu bayikila nabu

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Bena mudimu badi baya muyaya malu badi baleja bapiabapia mua kudilongolola bua mudimu