Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mpindieu ke tshikondo tshia kuangata dipangadika

Mpindieu ke tshikondo tshia kuangata dipangadika

Mpindieu ke tshikondo tshia kuangata dipangadika

‘Nudi nuenda nuzobela pankatshi pa nseke ibidi musangu bule munyi?’​—1 BAKELENGE 18:21.

1. Bua tshinyi tshikondo tshietu etshi ntshishilangane ne bikondo bia kale?

 UDI witaba ne: Yehowa ke Nzambi umuepele mulelela anyi? Udi kabidi witaba ne: milayi ya mu Bible idi ileja tshikondo tshietu etshi bu ‘matuku a ku nshikidilu’ a ndongoluelu wa malu mubi wa Satana anyi? (2 Timote 3:1) Wewe witaba malu aa, kakuyi mpata udi mumone se: mpindieu ke tshikondo menemene tshia kuangata dipangadika. Kakuena tshikondo tshikuabu tshitu mioyo ya bantu mianji kuikala mu njiwu bu lelu to.

2. Ntshinyi tshiakenzeka mu bukalenge bua bisa dikumi bia Isalele mu bukokeshi bua Mukalenge Ahaba?

2 Mu bidimu bia 900 kumpala kua bikondo bietu ebi, bena Isalele bavua ne bua kuangata dipangadika dinene: nnganyi uvuabu ne bua kusadila? Mukalenge Ahaba, (muenzeja kudi Izebele mukajende mumpangano) wakanyisha ntendelelu wa Bâla mu bukalenge bua bisa dikumi bia Isalele. Bâla uvua nzambi wa bufuke uvuabu bamba ne: uvua ufila mvula ne bia pa madimi bimpe. Batendeledi ba bungi ba Bâla bavua mua kuikala binama kumpala kua lupingu lua nzambi wabu. Bua Bâla kubenesha bia pa madimi ne bimuna, batendeledi bende bavua benda masandi ne bandumba ba ku ntempelo. Bavua kabidi ne tshibidilu tshia kuditapa bua mashi apueke.​—1 Bakelenge 18:28.

3. Ntshinyi tshivua ntendelelu wa Bâla mufikishe bena Isalele ku dienza?

3 Bena Isalele batue ku 7 000 bakabenga kuditua mu ntendelelu wa mpingu, wa tshiendenda ne wa tshikisu eu. (1 Bakelenge 19:18) Bakalonda ne lulamatu tshipungidi tshivuabu badie ne Yehowa Nzambi ne ke bualu kayi bakabakengesha. Tshilejilu, Mukalenge mukaji Izebele wakashipa baprofete ba Yehowa ba bungi. (1 Bakelenge 18:4, 13) Bua nsombelu mukole eu, bena Isalele ba bungi bavua bateta kusankisha Yehowa ne Bâla diatshimue. Kadi muena Isalele uvua ulua mutontolodi pavuaye ulekela Yehowa bua kutendelela nzambi wa dishima. Yehowa wakalaya bua kubenesha bena Isalele bu bobu bamunange ne batumikile mikenji yende. Kadi wakabaleja ne: bobu babenge kumutumikila anu yeye, uvua ne bua kubabutula.​—Dutelonome 5:6-10; 28:15, 63.

4. Ntshinyi tshivua Yezu ne bapostolo bamanyishe tshivua ne bua kuenzeka munkatshi mua bena Kristo, ne mmunyi muakenzekatshi?

4 Lelu’eu, nsombelu wa muomumue udi mu Bukua-Buena-Kristo. Benamu badi bamba mudibu bena Kristo, kadi mafesto, ngenzelu ne malongesha abu bidi bibengangana ne Bible. Anu bu Izebele, bamfumu ba bitendelelu ke badi kumpala mu dikengesha Bantemu ba Yehowa. Bamfumu ba bitendelelu mbamanyike kabidi bua mushindu udibu badibueje mu mvita bikole ne mudibu bashipeshe bena kuitabuja babu bungi kabuyi kubala. Bible udi ubikila dibuelakana dia bitendelelu mu malu a tshididi ne: masandi a mu nyuma. (Buakabuluibua 18:2, 3) Bukua-Buena-Kristo bukadi kabidi buitaba bikole tshiendenda tshia bushuwa etshi, nansha munkatshi mua bamfumu babu. Yezu Kristo ne bapostolo bende bakavua bamanyishe butontolodi bunene ebu. (Matayo 13:36-43; Bienzedi 20:29, 30; 2 Petelo 2:1, 2) Ntshinyi tshiafikila bantu bapite pa muliare umue badi mu Bukua-Buena-Kristo? Ndibanza kayi didi nadi batendeledi balelela ba Yehowa kudi bantu bonso aba ne bakuabu badi bitendelelu bia dishima bipambuishe? Tudi tupeta mandamuna a nkonko eyi patudi tukonkonona malu avua mafikishe ku ‘dijimija dia bualu bua Bâla munkatshi mua bena Isalele.’​—2 Bakelenge 10:28.

Dinanga dia Nzambi bua basadidi bende bapange lulamatu

5. Mmunyi muvua Yehowa muleje ne: uvua munange bantu bende bavua bamutombokele?

5 Yehowa Nzambi katu usanka bua kunyoka bantu badi bamulekela to. Anu bu Tatu muimpe, mmusue bua bantu babi balekele malu mabi ne bapingane kudiye. (Yehezekele 18:32; 2 Petelo 3:9) Bua kujadika bualu ebu, Yehowa wakatuma baprofete ba bungi mu matuku a Ahaba ne Izebele bua kudimuija tshisamba tshiende bua malu mabi avua afumina ku ditendelela Bâla. Eliya uvua umue wa ku baprofete aba. Panyima pa mushipu mukole ukavuabu bamanyishe, Eliya wakambila Mukalenge Ahaba bua kusangisha bena Isalele ne baprofete ba Bâla ku mukuna wa Kâmele.​—1 Bakelenge 18:1, 19.

6, 7. (a) Mmunyi muvua Eliya muleje muji wa ditomboka dia bena Isalele? (b) Baprofete ba Bâla bakenza tshinyi? (c) Eliya wakenza tshinyi?

6 Disangisha edi diakenzeka muaba uvua tshioshelu tshia Yehowa tshikavuabu ‘batonkole panshi,’ pamuapa bua kusankisha Izebele. (1 Bakelenge 18:30) Diakabi, bena Isalele bavua badisangishe kabavua bamanye uvua mua kulokesha mvula pankatshi pa Yehowa ne Bâla to. Kuvua baprofete ba Bâla 450, kadi ku luseke lua Yehowa, Eliya uvua nkayende. Eliya udi uya ku muji wa tshilumbu ne webeja bena Isalele ne: ‘Nudi nuenda nuzobela pankatshi pa nseke ibidi musangu bule munyi?’ Pashishe udi ubumvuija mu miaku mipepele ne: “Bikala Yehowa Nzambi, numulonde; kadi bikala Bâla Nzambi, numulonde.” Bua kusaka bena Isalele bavua belakana bua kutendelela Yehowa nkayende, Eliya udi ulomba bua kuenza diteta bua kumanya Nzambi mulelela. Bavua ne bua kulambula ngombe ibidi, umue bua Yehowa ne mukuabu bua Bâla. Nzambi mulelela uvua ne bua kuosha mulambu wende ne kapia. Baprofete ba Bâla bakalongolola mulambu wabu, ne pashishe munkatshi mua mêba a bungi bakamulomba bamba ne: ‘O, Bâla, utumvuile.’ Padi Eliya utuadija kubaseka, badi baditapa mputa too ne padi mashi atuadija kupueka ne badi bela mbila ne dîyi diabu dionso. Kadi Bâla kêna ubandamuna to.​—1 Bakelenge 18:21, 26-29.

7 Mpindieu Eliya ke udi ne bua kulambula. Udi wanji ulongolola tshioshelu tshia Yehowa ne utekapu muana wa ngombe ukadiye musaye. Pashishe, udi utuma dîyi bua bapongolole milondo minene inayi ya mâyi pa mulambu. Bakela mâyi pa mulambu misangu isatu too ne pakuwulawu mu munkoloji uvua ku mpenga kua tshioshelu. Pashishe Eliya wakasambila ne: ‘Yehowa, Nzambi wa Abalahama ne wa Isaka ne wa Isalele, bantu bamanye ne: Wewe udi Nzambi wa mu Isalele, ne meme muntu webe ngakuenza malu aa onso anu ku dîyi diebe. Ungumvuile, Yehowa, ungumvuile bua bantu aba bamanye ne: Wewe, Yehowa, udi Nzambi, ne wewe wakakudimuija mitshima yabu kabidi.’​—1 Bakelenge 18:30-37.

8. Mmunyi muvua Nzambi muandamune disambila dia Eliya, ne ntshinyi tshiakamba Eliya pashishe?

8 Nzambi mulelela wakandamuna, kutuma kapia ka mu diulu bua kuosha mulambu ne tshioshelu. Kapia aku kakakamisha too ne mâyi avua mu munkoloji uvua ku mpenga kua tshioshelu! Ela meji muvua bena Isalele mua kudiumvua. ‘Bakatua mpala yabu panshi, bamba ne: Yehowa, yeye udi Nzambi; Yehowa, yeye udi Nzambi.’ Eliya e kuambila bena Isalele ne: ‘Kuatayi baprofete ba Bâla, nansha umue wabu kanyemi.’ Bakashipa baprofete ba Bâla bonso 450 kuinshi kua Mukuna wa Kâmele.​—1 Bakelenge 18:38-40.

9. Mmunyi muvuabu batete kabidi lulamatu lua basadidi ba Yehowa?

9 Anu mu dituku dimue didi kadiyi kupua muoyo adi, Yehowa wakalokesha mvula bua musangu wa kumpala panyima pa bidimu bisatu ne tshitupa! (Yakobo 5:17, 18) Udi mua kuela meji malu avua bena Isalele bayukila pavuabu bapingana ku nzubu yabu; bushuwa, Yehowa uvua muleje bunzambi buende. Kadi batendeledi ba Bâla kabakatshioka to. Izebele wakatungunuka ne kukengesha basadidi ba Yehowa. (1 Bakelenge 19:1, 2; 21:11-16) Bakateta kabidi lulamatu lua basadidi ba Nzambi. Bavua mua kushala balamate anu Yehowa too ne mu dituku divuaye ne bua kulumbuluisha batendeledi ba Bâla anyi?

Angata dipangadika mpindieu

10. (a) Mu matuku etu aa, ntshinyi tshidi bena Kristo bela manyi benze? (b) Kutumikila mukenji udi mu Buakabuluibua 18:4 kudi kumvuija tshinyi?

10 Mu matuku etu aa, bena Kristo bela manyi mbenze mudimu wa buena wa Eliya. Mu diyisha ne mu mikanda yabu, mbadimuije bisamba bidi mu Bukua-Buena-Kristo ne bidi kabiyimu bua njiwu idi mindile bitendelelu bia dishima. Ke bualu kayi, bantu miliyo mivule mbangate dipangadika dia kupatuka mu bitendelelu bia dishima. Mbadilambule kudi Yehowa ne mbatambule bua kulua bayidi ba Yezu Kristo. Mbalonde mubelu udi Nzambi mubapeshe bua tshitendelelu tshia dishima eu: ‘Bantu banyi, nulopoke munkatshi muende, bua nuenu kanuikadi ne buobumue nende mu malu mabi ende, bua kanuangatshi makenga ende.’​—Buakabuluibua 18:4.

11. Bua kusankisha Yehowa, mbimpe kuenza tshinyi?

11 Kadi kudi bantu bakuabu miloyo mivule batshidi bapange tshia kuenza nansha mudi malu adi Bantemu balongesha mikale abasankisha. Bamue batu balua imue misangu mu bisangilu, bu mudi mu Tshivulukilu tshia Lufu lua Yezu anyi mu bitupa bia mpungilu wa distrike. Tudi tulomba bantu bonso aba bua kuela meji bimpe ku mêyi a Eliya aa: “Nenushale kanuyi ne luseke lunudi beyemene too ne ku diba kayi?” (1 Bakelenge 18:21, MMM) Pamutu pa kujingakana, badi ne bua kuangata dipangadika mpindieu ne kuenza muabu muonso bua kudilambula kudi Yehowa ne kutambula. Muoyo wabu wa tshiendelele udi mu njiwu!​—2 Tesalonike 1:6-9.

12. Mmu nsombelu kayi mubi mudi bamue bena Kristo batambule bakuluke? Badi ne bua kuenza tshinyi?

12 Diakabi, bamue bena Kristo batambule bakadi balengulula diyisha anyi kabatshiena mene bayisha to. (Ebelu 10:23-25; 13:15, 16) Bamue mbajimije lukunukunu luabu bualu badi batshina dikengeshibua, bua tunyinganyinga, bua kukeba biuma anyi bua kudisankisha. Yezu ukavua mumanyishe ne: bintu ebi bivua ne bua kulenduisha bamue ba ku bayidi bende, kubafimpakaja ne kubabueja mu mateyi. (Matayo 10:28-33; 13:20-22; Luka 12:22-31; 21:34-36) Pamutu pa ‘kuzobela pankatshi pa nseke ibidi,’ bena Kristo aba badi ne bua kuikala ne ‘lukunukunu ne kukudimuna mutshima’ pa kuangata dipangadika dia kukumbaja mutshipu wabu kudi Nzambi.​—Buakabuluibua 3:15-19.

Nshikidilu wa tshitendelelu tshia dishima

13. Umvuija muvua nsombelu mu Isalele tshikondo tshiakelabu Yehu manyi.

13 Bua kumvua bua tshinyi mbimpe kuangata dipangadika ne lukasa, tudi mua kukonkonona tshivua tshienzeke mu Isalele bidimu 18 kunyima kua bamane kujikija tshilumbu tshia bunzambi ku Mukuna wa Kâmele. Dituku dia dilumbuluisha dia batendeledi ba Bâla diakalua diakamue mu matuku a Elisha, eu uvua mupingane muprofete Eliya. Yolama, muana wa Mukalenge Ahaba uvua ukokesha mu Isalele ne Izebele utshivua ne muoyo. Anu mu tshimuma, Elisha wakatuma muena mudimu wende bua kuela Yehu, mfumu wa basalayi ba mu Isalele manyi. Tshikondo atshi, Yehu uvua ku Est kua Yadene ku Lamota-gilada, uluangana ne baluishi ba Isalele. Mukalenge Yolama uvua ku Yizelele pabuipi ne Megido, kuvuabu bamondopa mputa wa mu mvita.​—2 Bakelenge 8:29–9:4.

14, 15. Mmudimu kayi uvua Yehu mupete? Ntshinyi tshiakenzaye?

14 Tangila tshivua Yehowa muambile Yehu bua kuenza: ‘Buudi nabu mbua kushipa ba mu nzubu wa Ahaba, mukalenge webe, bua kusombuela mashi a bantu banyi baprofete ne a bantu bonso ba Yehowa akamatshisha tshianza tshia Izebele panshi. Bualu bua bonso ba mu nzubu wa Ahaba nebafue. Mbua mene neyidie mubidi wa Izebele mu Yizelele, kabena bamujika nansha.’​—2 Bakelenge 9:7-10.

15 Yehu uvua muntu wa muoyo umue. Kakuyi dijingakana, wakabanda pa dikalu diende dia mvita ne kuya lubilu mutangile ku Yizelele. Nsentedi wa mu Yizelele yeye kujingulula diendesha dia Yehu ne kumanyisha Mukalenge Yolama, ne Yolama udi ubanda pa dikalu diende dia mvita bua kusambakena ne Yehu. Padibu basambakena, Yolama udi webeja ne: ‘Yehu, ulualua talalaa anyi?’ Yehu wakandamuna ne: ‘Tudi ne ditalala kudi kunyi patshidi malu a masandi a mamu webe ne mbuku yende bikumbane bia bungi?’ Kumpala kua Mukalenge Yolama kunyema, Yehu wakapatula buta buende ne kumuasa mukete pa muoyo yeye kufua.​—2 Bakelenge 9:20-24.

16. (a) Nsombelu kayi wakapeta bena mudimu ba Izebele diakamue? (b) Mmunyi muvua dîyi dia Yehowa bua Izebele dikumbane?

16 Yehu wakabuela ne lukasa mu musoko pa dikalu diende. Izebele musombele ku didishi ne mudipente too ne ku dikasa udi wela Yehu muoyo wa kumutshingisha nawu. Yehu kakamona bu bualu to, wakalomba diambuluisha wamba ne: ‘Udi ku luseke luanyi nnganyi?’ Bena mudimu ba Izebele bavua ne bua kuangata mpindieu dipangadika. Bantu babidi anyi basatu ba mu lupangu badi binangila pa dididishi. Diakamue badi bateta lulamatu luabu. Yehu udi ubatumina dîyi ne: ‘Numuele panshi.’ Bantu aba badi bela Izebele panshi padi tubalu tua Yehu ne dikalu bimudiatakaja. Nunku, muntu uvua usaka bantu ku ditendelela Bâla mu Isalele wakafua lufu luvua lumukumbanyine. Kumpala kua kumujikabu, mbua ikavua midie munyinyi wa pambidi pende, anu mukavuabu bamanyishe.​—2 Bakelenge 9:30-37.

17. Mushindu uvua Nzambi munyoke Izebele udi ne bua kukolesha ditabuja dietu mu malu kayi adi ne bua kulua?

17 Ndumba wa mu tshimfuanyi “Babulona Munene” neashikile pende mu mushindu wa muomumue. Ndumba eu udi uleja bitendelelu bia dishima bia mu bulongolodi bua Satana, bidi ne miji mu tshimenga tshia kale tshia Babulona. Pikala Yehowa mumane kubutula bitendelelu bia dishima, neakudimuke kudi bantu badi mu bitupa bikuabu bia bulongolodi bua Satana. Nebabutule kabidi bantu abu bua kulongoluela bulongolodi bupiabupia njila.​—Buakabuluibua 17:3-6; 19:19-21; 21:1-4.

18. Ntshinyi tshiakafikila batendeledi ba Bâla mu Isalele panyima pa Izebele mumane kufua?

18 Mukalenge Yehu mumane kushipa Izebele kakajingakana bua kushipa ndelanganyi yonso ya Ahaba ne banene bonso bavua bamutua nyama ku mikolo. (2 Bakelenge 10:11) Kadi batendeledi ba Bâla ba bungi batshivua mu Isalele. Bua bualu buabu, Yehu wakangata dipangadika dia kuleja ‘lukunukunu luende kudi Yehowa.’ (2 Bakelenge 10:16) Yehu wakadiamba muvuaye mutendeledi wa Bâla, kulongololaye tshibilu tshinene ku ntempelo wa Bâla uvua Ahaba muibake mu Samalea. Batendeledi bonso ba Bâla bakalua ku tshibilu atshi. Bakabashipa bonso mu ntempelo kudi bantu ba Yehu. Bible udi ujikija muyiki eu ne mêyi aa: ‘Nunku Yehu wakajimija bualu bua Bâla munkatshi mua bena Isalele.’​—2 Bakelenge 10:18-28.

19. Mbualu kayi bulenga budi buindile ‘musumba munene’ wa batendeledi ba lulamatu ba Yehowa?

19 Bakajimija ntendelelu wa Bâla mu Isalele. Bitendelelu bia dishima nebijimine mu mushindu wa muomumue. Wewe newikale luseke kayi mu dituku dinene adi? Angata dipangadika mpindieu bua wewe kupeta diakalenga dia kuikala munkatshi mua ‘musumba munene’ wa bantu bapanduka ku “dikenga dinene.” Dîba adi neuvuluke ne disanka dionso ne neutumbishe Nzambi bua mushindu udiye munyoke ‘mukaji wa masandi munene, yeye wakanyanga buloba ne masandi ende.’ Newambulule mêyi aa malenga adi afumina mu diulu pamue ne batendeledi balelela bakuabu, nuamba ne: ‘Aleluya, bualu bua Mukalenge Nzambi wetu wa Bukole Buonso udi ukokesha.’​—Buakabuluibua 7:9, 10, 14; 19:1, 2, 6.

Nkonko ya dielela meji

• Bena Isalele wa kale bakadibuejakaja mu mishindu kayi ya ntendelelu wa Bâla?

• Nditontolola kayi dinene dikavua Bible mumanyishe? Mmunyi mudi mulayi au mukumbane?

• Mmunyi muakajikija Yehu ntendelelu wa Bâla?

• Tudi ne bua kuenza tshinyi bua kupanduka ku dituku dia dilumbuluisha dia Nzambi?

[Nkonko ya dilonga]

[Karte mu dibeji 25]

(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)

Soko

Afeke

Helakata

Yokenama

Megido

Tanaka

Dotana

SAMALEA

Endô

Shunema

Ofela

Yizelele

Yibelama (Gata-limona)

Tisa

Bete-shemeshe

Betesheana

Yabesha-gilada?

Abele-mehola

Nzubu wa Âbela

Lamota-gilada

Nsongo ya mikuna

Muk. wa Kâmele

Muk. wa Tabô

Mole

Muk. wa Gileboa

[Majiba a mayi]

Mbuu wa Mediterane

Mbuu wa Galela

[Musulu]

Musulu wa Yadene

[Mushimi ne mpokolo]

Mpokolo wa Haloda

[Mêyi a dianyisha]

Biangatshila mu karte ka Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. and Survey of Israel

[Bimfuanyi mu dibeji 26]

Kuikala ne tshibidilu tshia kuyisha ne kubuela mu bisangilu bia bena Kristo kudi ne mushinga mu ntendelelu mulelela

[Tshimfuanyi mu mabeji 28, 29]

Anu bu Yehu, bantu bonso badi basue kupanduka ku dituku dia Yehowa badi ne bua kuangata dipangadika