Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tshikondo tshia Nowele ntshimanyine pa tshinyi?

Tshikondo tshia Nowele ntshimanyine pa tshinyi?

Tshikondo tshia Nowele ntshimanyine pa tshinyi?

BUA bantu ba bungi, tshikondo tshia Nowele ntshikondo tshia kusomba ne bena mu dîku ne balunda bua kulengeja malanda. Bakuabu pabu badi batshimona bu tshikondo tshia kuela meji pa diledibua dia Yezu Kristo ne tshidiye muenze bua kupandisha bantu. Ditunga dia Russie ndishilangane ne matunga a bungi, bualu kabavua bitaba bua bantu basekelele Nowele to. Nansha muvua bena Ortodokse wa mu Russie basekelela Nowele ku kale, kabavua babanyishile bua kumusekelela mu tshitupa tshinene tshia bidimu bia 1900 to. Bua tshinyi malu akashintuluka?

Matuku makese panyima pa dishintuluka dia bakoministe diakenzeka mu Russie mu 1917, bamfumu ba ditunga bakakandika malu a nzambi mu ditunga dijima. Bakakandika Nowele ne bilele bia malu a nzambi bionso bivua bisuikakajaku. Mbulamatadi wakabangisha kuluisha disekelela dia Nowele ne Bunane. Bakakandika patoke bimanyinu bia tshikondo tshia mafesto bu mudi mutshi wa Nowele ne Père Gel (anyi Ded Moroz), Père Noël wa bena Russie.

Mu 1935 kuakenzeka muanda mukuabu wakashintulula mushindu uvua bena Russie bamona tshikondo tshia Nowele. Bena Russie bakapingaja bilele bia Père Gel, mutshi wa Nowele ne bilele bia Bunane, kadi mu mushindu mukuabu. Bakamba ne: Père Gel uvua ne bua kutuadila bantu bintu ki ndituku dia Nowele to, kadi mu dia Bunane. Bia muomumue, mutshi wa Nowele uvua pawu ne bua kujimina. Kuvua mpindieu mutshi wa Bunane! Nunku, mafesto a mu Russie akashintuluka bikole menemene. Bunane buakapingana pa muaba wa Nowele.

Tshikondo tshia Nowele tshiakalua tshikondo tshia mafesto a tshianana, kaayi mu diumvuangana ne malu a nzambi to. Kabavua balengeja mutshi wa Bunane ne bintu bia malu a nzambi to, kadi bavua baulengeja ne bintu bivua bileja didiunda dia Russie. Tshikandakanda kampanda tshia bena Russie tshidi tshiamba ne: “Kudi mushindu wa kumanya muvua Kominisme mubuele mu Russie ku diambuluisha dia bintu bivuabu balengeja nabi mutshi wa Bunane. Bakabangisha kuenza bilengejilu bifuane miele ya kukosa nayi matamba, nyindu ne tutumba pamue ne bintu bia tshibidilu bu mudi tululu, mabue a mashika ne bitupa bia mampa a tshijengu. Bakalua kupingaja pa muaba wa bintu ebi tupingu tua bantu batu bumbula bintu muinshi mua buloba, batu baya ku ngondo, biamu bia kupatula nabi kasolonyi, biamu bitu biya ku ngondo ne bia kuenda nabi ku ngondo.”​—Vokrug Sveta.

Kadi netuambe tshinyi bua dituku dia Nowele? Kabakadipingaja to. Banene ba mbulamatadi bakaditeka anu bu dituku dionso didi bantu ne bua kuenza mudimu. Bantu bavua basue kusekelela Nowele, bavua bamuenza mu musokoko bualu mbulamatadi kavua witaba to, ne uvua mua kubanyoka bibi. Bulelela, mu bidimu bia 1900, kuakenzeka dishintuluka mu mushindu wa dimona tshikondo tshia mafesto mu Russie, katshivua kabidi tshimanyine pa malu a nzambi to.

Dishintuluka dia bidimu bidi panshi ebi

Mu 1991 ditunga dia Russie diakakosoloka mu matunga mavule ne bantu bakapeta budikadidi bua bungi. Mbulamatadi katshivua ukandika kabidi malu a nzambi to. Mavule a ku matunga mapiamapia aa kaavua abuelakana mu malu a bitendelelu to, ne bitendelelu bivua pa buabi mbulamatadi pa buende. Bantu bavua basue malu a nzambi bakamona ne: bavua mpindieu mua kutendelela muvuabu basue. Bakela meji ne: umue mushindu wa kutendelela uvua wa kusekelela Nowele. Kadi bantu ba bungi kabakanenga ne kuteketa ku muoyo. Bua tshinyi?

Pavua bidimu bienda bipita, difesto edi diakalua tshintu tshia kuendela mushinga. Anu bu mu matunga a ku Mputu, tshikondo tshia Nowele tshiakalua mushindu mutambe buimpe bua bangenda-mushinga ne benji ba bintu kupetabu makuta. Bilengejilu bia Nowele bitu kumpala kua miaba ya dipanyishila bintu. Misambu ya Nowele itubu bimba ku Mputu ne ivua kayiyi mimanyike mu Russie idi ipatukila mu ma-magazen. Bangenda ne bibuta binene bia bintu bia Nowele batu babipanyisha mu tuwulu ne mashinyi ne miaba mikuabu ya nunku. Ke mudi malu enzeka mpindieu mu Russie mu tshikondo tshia Nowele.

Kudi bualu bukuabu budi butonda too ne bantu badi bitaba bungenda ebu, ke dikuatshika dia maluvu ne malu mabi atu alonda munyima. Munganga mukuabu utu wenza mudimu mu lupitadi kampanda mu Moscou udi wamba ne: “Baminganga mbamanye ne: difesto dia Bunane ditu divudija njiwu ya mputa idi ifumina ku didituta ku tshintu anyi ya tuele ne bingoma, ya bungi ifumina ku tshikisu mu dîku, dikuatshika maluvu ne ku njiwu ya mashinyi.” Muena siyanse mukuabu wa mu Russie udi wamba ne: “Bungi bua bantu badi bafua bua maluvu makole mbubande diakamue, nangananga mu tshidimu tshia 2000. Bungi bua bantu badi badishipa ne badibu bashipe mbubande pabu.”

Diakabi, malu mabi adi enzeka mu Russie mu tshikondo tshia mafesto adi avulangana bua bualu bukuabu kabidi. Tshikandakanda tshikuabu tshiakapatula tshiena-bulua tshidi tshiamba ne: “Bena Russie badi basekelela Nowele misangu ibidi” ne kuleja ne: “Pa kuamba muntu 1 pa bantu 10 mu Russie utu usekelela Nowele misangu ibidi. Bena mu tshisumbu kampanda tshia Mbulamatadi wa mu Russie bakela bantu nkonko ne bakamona ne: bantu 8 pa 100 bavua bitabe ne: batu basekelela muladilu wa Nowele mu dituku dia 25 dia ngondo wa 12, bilondeshile kalandriye ka bena Katolike ne mu dituku dia 7 dia ngondo wa kumpala, bilondeshile kalandriye ka bena Ortodokse . . . Bua bakuabu, bidi bimueneka ne: kutendelela kakuena ne mushinga to, kadi kusekelela Nowele ke kudi ne mushinga.” *​—Izvestiya.

Mushindu udibu basekelela Nowele mpindieu udiku utumbisha Kristo anyi?

Bidi bimueneka patoke ne: malu a bungi adi enzeka mu tshikondo tshia Nowele kaena asankisha Nzambi to. Nansha nanku, bamue bantu batu bamona ne: badi ne bua kusekelela Nowele bua kusankisha Nzambi ne Kristo. Eyowa, mbimpe kuikala ne dijinga dia kusankisha Nzambi. Kadi Nowele ne Bunane bitu bisankisha Nzambi ne Kristo anyi? Tuanji tutangile muvuabi bituadije.

Tshilejilu, nansha bena Russie basekelela Nowele mushindu kayi, nebikale bikole bua kubenga malu adibu bafunde mu mukanda wabu kampanda aa: “Nowele . . . mmuangatshila ku ditendelela dia kumpala kua Kristo dia nzambi ‘ivua ifua ne ijuka ku bafue,’ ivua babidima ba bungi batamba kutendelela mu tshikondo tshitu butuku bule kupita munya (21-25 ngondo wa 12) ne bavua basekelela tshidimu tshionso ‘diledibua’ dia Nzambi-Mupandishi, uvua upingajila bintu bionso muoyo.”​—Great Soviet Encyclopedia.

Mukanda eu udi uleja bualu bukuabu bua mushinga wamba ne: “Bena Kristo ba kumpala kabavua bamanye Nowele to. . . . Bena Kristo bakangata tshilele tshia kusekelela tshikondo tshitu butuku bule kupita munya ku ditendelela dia Mithra, kutshikudimunabu mu Nowele munkatshi mua bidimu bia 300. Bantu ba kumpala ku disekelela Nowele bavua bena Kristo ba mu Lomo. Mu bidimu bia 900 Buena-Kristo ne Nowele biakabuela mu Russie, ne difesto edi diakabuelakana ne dia tshikondo tshia mashika dia bena Slave ba kale, divua ditumbisha mikishi ya bankambua babu.”

Udi mua kuebeja ne: ‘Kadi ntshinyi tshidi Bible wamba bua diledibua dia Yezu mu dituku dia 25 ngondo wa 12?’ Mu bulelela, Bible kêna ufila dituku divuabu balele Yezu to, ne kakuena muaba uvua Yezu nkayende muakule bua dituku adi anyi muambe bua badisekelele to. Tshidibi, Bible udi utuambuluisha bua kumanya tshikondo tshivua Yezu muledibue.

Bilondeshile Evanjeliyo wa Matayo nshapita wa 26 ne wa 27, bakashipa Yezu mu dituku dia 14 ngondo wa Nisana, ku ndekelu kua dituku diakabanga mu dituku dia 31 ngondo muisatu wa tshidimu tshia 33, dituku divua bena Yuda basekelela Kupita kua Yehowa. Evanjeliyo wa Luka udi uleja ne: Yezu uvua ne bidimu bitue ku 30 pakatambulaye bua kutuadija mudimu wende. (Luka 3:21-23) Mudimu wende wakenza bidimu bisatu ne tshitupa. Nunku, Yezu uvua ne bidimu 33 ne tshitupa pakafuaye. Uvua mua kuikala ne bidimu 34 pabuipi ne dituku dia 1 ngondo wa 10 mu 33. Luka wakafunda ne: dituku diakalelabu Yezu, balami ba mikoko bavua ‘balale mu mpata, balama mikoko yabu butuku.’ (Luka 2:8) Balami ba mikoko kabavua mua kuikala pambelu ne mikoko yabu mu mashika makole atu mu ngondo wa 12 ne atu neje iloka mu tshitupa tshidi Beteleheme to. Kadi bavua mua kuikala pambelu ne mikoko yabu mu tshikondo bu mudi tshia dituku dia 1 ngondo wa 10, tshidi bijadiki bileja ne: ke tshivuabu balele Yezu.

Kadi netuambe tshinyi bua Bunane? Anu mutukadi babimone, malu mabi a bungi atu enzeka dituku adi. Nansha mudibu batete mua kudiumbusha mu mafesto a bitendelelu, diodi padi kadiena ne ntuadijilu muimpe to.

Nunku, patudi tumona malu onso adi manyunguluke tshikondo tshia Nowele, kuamba bu mudi ne: ‘Yezu ke udi ne bua kuikala kumpala mu tshikondo tshia mafesto etshi’ kakuena ne diumvuija nansha dikese to. Bikala bungenda ne malu mabi adi enzeka tshikondo tshia Nowele pamue ne ntuadijilu wende mubi bikutonda, kuteketshi ku muoyo nansha. Kudi mushindu muimpe utudi mua kunemeka Nzambi ne kutumbisha Kristo, eku tukolesha kabidi malanda a mu mêku etu.

Mushindu muimpe wa kutumbisha Nzambi ne Kristo

Bible udi utuambila ne: Yezu Kristo wakalua bua ‘kufila muoyo wende bua kupikula nawu bantu ba bungi.’ (Matayo 20:28) Wakitaba bua bamushipe anu bua mibi yetu. Bamue badi basue kutumbisha Kristo badi bamona ne: mbimpe kumutumbisha mu tshikondo tshia Nowele. Kadi anu mutukadi bamone, kabatu benzela Yezu Nowele ne Bunane to, mbifumine ku bilele bia bampangano. Kabidi, nansha mudi tshikondo tshia Nowele mua kutusankisha bikole, mutu bungenda-mushinga bubi. Tudi kabidi tumona ne: mu Nowele mudi muenzeka malu adi kaayi asankisha Nzambi ne Kristo nansha.

Ntshinyi tshidi muntu udi ukeba kusankisha Nzambi mua kuenza? Pamutu pa kulonda bilele bidi mua kusankisha dijinga dia kutendelela kadi bikale bibengangana ne Bible, mbimpe kukeba mushindu mulenga wa kutumbisha Nzambi ne Kristo. Mmushindu kayi au, ne ntshinyi tshitudi ne bua kuenza?

Kristo nkayende udi utuambila ne: ‘Eu udi muoyo wa tshiendelele, bua bobu bakumanye wewe, Nzambi umuepele mulelela, ne yeye uwakatuma, Yezu Kristo.’ (Yone 17:3) Muntu muakane udi ukeba mua kumanya mushindu muimpe wa kutumbisha Nzambi ne Kristo. Pashishe udi utumikila malu adiye mulonge, ki nganu matuku kampanda to, kadi dituku dionso edi. Nzambi udi usanka bua muntu udi wenza malu aa adi mua kumufikisha ku muoyo wa tshiendelele.

Udiku musue bua bena dîku diebe bikale munkatshi mua bantu badi batumbisha Nzambi ne Kristo mu diumvuangana ne tshidi Bible wamba anyi? Bantemu ba Yehowa mbambuluishe mêku a bungi bua kupeta dimanya dia mushinga mukole didi mu Bible. Tudi tukulomba ne muoyo mujima bua ukebe Bantemu ba Yehowa muaba uudi musombele anyi ubafundile mu adrese muakanyine ku idi mu dibeji 2 dia tshibejibeji etshi.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 11 Kumpala kua dishintuluka dia mu ngondo wa 10 mu 1917, bena Russie bavua balonda kalandriye ka kale ka Julien, kadi matunga a bungi akavua wowu alonda kalandriye ka Grégoire. Mu 1917 kalandriye ka Julien kavua kashadile kudi ka Grégoire ku matuku 13. Panyima pa dishintuluka edi, bena Russie bakangata kalandriye ka Grégoire bua kupetangana ne matunga makuabu onso. Kadi bena Ortodokse bakalama kalandriye ka Julien bua mafesto abu ne bavua bakabikila ne: kalandriye ka “Mushindu wa kale.” Bamue bena mu Russie batu basekelela Nowele mu dituku dia 7 mu ngondo wa kumpala. Tshidibi kupu muoyo ne: dituku dia 7 dia ngondo wa kumpala mu kalandriye ka Grégoire ke dituku dia 25 dia ngondo wa 12 mu kalandriye ka Julien. Nunku, bena Russie ba bungi batu benza mafesto abu mushindu eu: dia 25 ngondo wa 12, Nowele wa bena ku Mputu; dia 1 ngondo wa kumpala, Bunane bua bantu bonso; dia 7 ngondo wa kumpala, Nowele wa bena Ortodokse; dia 14 ngondo wa kumpala, Bunane bua kalandriye ka Julien.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Ntuadijilu wa Bunane

Mudiambike muena Ortodokse wa mu ditunga dia Géorgie udi wakula patoke

“Dituku dia Bunane ndifumine ku mafesto a bampangano ba kale ba mu Lomo. Dituku dia 1 dia ngondo wa kumpala divua dilambula nzambi wa bampangano Janus ne mu miakulu ya bungi, dîna dia ngondo eu ndifumine ku dia Janus. Bimfuanyi bia Janus bivua ne mpala ibidi mielangane nyima, mbuena kuamba ne: uvua umona malu akavua menzeke ne adi enzeka. Bavua bamba ne: muntu yonso uvua mu dituku dia 1 dia ngondo wa kumpala ne disanka, tuseku ne biakudia ne biakunua bia bungi uvua ne bua kupitshisha tshidimu tshijima bimpe mu disanka. Ke mudi kabidi bantu ba bungi ba mu ditunga dietu bela meji bua dituku dia Bunane . . . Bantu bavua balambula buludiludi bintu kudi mpingu mu mafesto makuabu a bampangano. Makuabu avua mamanyike bikole bua budiavi, bunuavi ne tshiendenda. Misangu mikuabu, tshilejilu mu difesto dia Janus, kuvua budiavi ne bunuavi, dikuatshika maluvu ne malu makuabu mabi atu alonda panyima. Tuetu bavuluke mutuvua tuetu bine tusekelela Bunane kale, nunku tudi ne bua kuitaba ne: tuetu bonso tuvua basekelele difesto dia bampangano edi.”​—Tshikandakanda kampanda tshia mu Géorgie.

[Tshimfuanyi mu dibeji 6]

Bena Kristo ba ku dîna bakitaba ditendelela dia Mithra

[Mêyi a dianyisha]

Museum Wiesbaden

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Balami ba mikoko kabavua mua kulala pambelu ne mikoko mu mashika a ngondo wa 12 to