Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Dieyemena diebe kudi Nzambi ndishindame anyi?

Dieyemena diebe kudi Nzambi ndishindame anyi?

Dieyemena diebe kudi Nzambi ndishindame anyi?

‘Kadi diambedi kebayi bukalenge buende.’​—MATAYO 6:33.

1, 2. Ntshinyi tshivua nsonga kampanda muenze bua mudimu wende, ne mbua tshinyi?

NSONGA kampanda uvua musue kuenza mudimu wa bungi mu tshisumbu tshiabu. Kadi mudimu wende wa bianza uvua umupangisha mua kubuela mu bisangilu misangu mikuabu. Wakajikija tshilumbu atshi bishi? Wakapepeja nsombelu wende, kulekelaye mudimu wende ne kukeba mukuabu uvua kauyi umupangisha mua kuenza midimu ya tshisumbu to. Mpindieu udi ne difutu dikese, kadi udi ukumbaja majinga a bena mu dîku diende ne udi wambuluisha tshisumbu tshiabu.

2 Udi mumone tshivua nsonga au muenzele nanku anyi? Bu wewe muikale pa muaba wende, uvuaku mua kuenza bu yeye anyi? Bualu bua disanka, bena Kristo ba bungi mbenze bia muomumue; badi bitaba mêyi a Yezu aa: ‘Kadi diambedi kebayi bukalenge buende ne buakane buende, nunku nebanupe bintu ebi bionso.’ (Matayo 6:33) Badi beyemena Yehowa bua kupeta nsombelu muimpe, ki mbulongolodi ebu to.​—Nsumuinu 3:23, 26.

3. Bua tshinyi bamue bantu badi mua kudiebeja bikala kuanji kukeba Bukalenge bua Nzambi kumpala kudi ne mushinga lelu?

3 Bamue bantu badi mua kudiebeja bikala nsonga au muangate dipangadika dimpe bua padibu bamona mudi nsombelu mukole. Lelu’eu, kudi bantu badi mu bupele bukole padi bakuabu bikale ne bubanji bua bungi menemene. Bantu ba bungi badi mu matunga mapele batu benza muabu muonso bua kulengeja nsombelu wabu. Kadi mu matunga mabanji, bantu badi bumvua bujitu bua kulama nsombelu muimpe padi malu a mfranga enda anyanguka, midimu ishintuluka ne bamfumu ba mudimu babalomba bia bungi. Bua ntatu idiku lelu, bamue badi mua kudiebeja ne: ‘Kukeba Bukalenge bua Nzambi kumpala kua bionso kutshidi ne mushinga anyi?’ Bua kupeta diandamuna, tutangilayi bantu bavua Yezu muambile mêyi aa.

‘Kanutambi kuelangana meji’

4, 5. Mmunyi muvua Yezu muleje ne: ki mbimpe bua basadidi ba Nzambi kutamba kuditatshisha bua malu a buatshia-buila?

4 Yezu uvua mu Galela wenda wakula ne bantu bapite bungi bavua bafumine miaba ya bungi. (Matayo 4:25) Bidi bimueneka ne: ba bungi bavua bapele. Kadi Yezu wakabambila bua kubenga kukeba biuma kumpala, kadi bua kulama bintu bia mu nyuma bidi ne mushinga wa bungi. (Matayo 6:19-21, 24) Wakabambila ne: ‘Kanutambi kuelangana meji bua muoyo wenu ne: Netudie tshinyi? Netunue tshinyi? Kanutambi kuelangana meji bua mibidi yenu ne: Netuluate tshinyi? Muoyo kawena utamba biakudia anyi? Mubidi kawena utamba bilamba anyi?’​—Matayo 6:25.

5 Bua bantu ba bungi bavua bateleja Yezu, kakuvua mushindu wa kulonda mêyi ende au to. Bavua bamanye ne: bobu kabayi benze mudimu mukole, mêku abu avua mua kukenga. Kadi Yezu wakabavuluija bualu bua nyunyi. Itu ikeba biakudia dituku dionso edi, kadi Yehowa utu uyilama. Yezu wakabaleja kabidi mutu Yehowa uvuadika bimpe menemene bilongo bia muitu kupita too ne Solomo mu bubanji buende buonso. Bikala Yehowa ulama nyunyi ne bilongo, mmunyi muapangaye kutulama tuetu? (Matayo 6:26-30) Anu bu muvua Yezu muambe, mioyo yetu ne mibidi yetu idi ne mushinga mupite biakudia bitudi tusumba bua kulama muoyo ne bilamba bua kuvuadika mibidi. Tuetu badifile ne bukole buetu buonso mu dikeba anu biakudia ne bilamba, katuyi tushala ne bukole bua kuenzela Yehowa mudimu, katuena tukumbaja tshipatshila tshia muoyo wetu to.​—Muambi 12:13.

Lungenyi luimpe

6. (a) Bena Kristo badi ne bujitu kayi? (b) Bena Kristo badi ne bua kueyemena nganyi mu malu onso?

6 Kadi Yezu kavua wambila bantu bua kulekela kuenza mudimu ne kuindila bua Nzambi akumbaje majinga a bena mu mêku abu to. Nansha nyunyi itu idikebela biakudia ne ikebela bana bayi. Nunku, bena Kristo bavua ne bua kuenza mudimu bua kupetabu biakudia. Bavua ne bua kuambula bujitu bua mêku abu. Bena Kristo bavua bena mudimu anyi bapika bavua ne bua kuenzela bamfumu babu mudimu ne tshisumi. (2 Tesalonike 3:10-12; 1 Timote 5:8; 1 Petelo 2:18) Mupostolo Paulo uvua wenza ntenta bua kukumbaja majinga ende. (Bienzedi 18:1-4; 1 Tesalonike 2:9) Kadi Paulo ne bena Kristo bakuabu kabavua bashindamena anu ku midimu ya bianza bua kupeta nsombelu muimpe to. Bavua beyemena Yehowa. Ke bua tshinyi bavua ne ditalala dia mu mutshima divua bakuabu kabayi nadi to. Mufundi wa Misambu wakamba ne: “Badi beyemena Yehowa badi bu mukuna wa Siona, udi kauyi mua kunyungishibua, kadi udi mukandamane kashidi.”​—Musambu 125:1.

7. Mmeji kayi adi muntu udi kayi weyemena Yehowa bikole mua kuikala nawu?

7 Muntu yonso udi kayi weyemena Yehowa bikole udi mua kuikala wela meji mushindu mukuabu. Bantu bavule batu bamona bubanji bu tshintu tshia kumpala tshitu tshifila disanka. Ke bualu kayi baledi mbasake bana babu bua kulonga tulasa tua bungi, batekemena ne: nebapete midimu mimpe. Diakabi, bamue bena Kristo mbajimije bia bungi, bualu bana babu kabatshiena bakeba malu a mu nyuma kumpala to, bakadi bipatshila anu bintu bia ku mubidi.

8. Mmunyi mudi bena Kristo benza malu ne nkatshinkatshi?

8 Nunku, bena Kristo badi ne meji badi bamona ne: mubelu wa Yezu udi ne mushinga lelu anu bu kumpala, ne badi benza malu ne nkatshinkatshi. Nansha bobu benza mêba a bungi ku midimu yabu bua kuambula bujitu budi Nzambi mubapeshe, kabatu balekela dijinga dia kupeta makuta dibasaka bua kulengulula malu a mu nyuma to, bualu owu ke adi ne mushinga.​—Muambi 7:12.

Mibelu mikuabu bua kubenga ‘kutamba kuelangana meji’

9. Mmunyi mudi Yezu ukankamija badi beyemena Yehowa bikole?

9 Yezu wakambila bantu mu muyuki wende wa pa mukuna ne: ‘Kanutambi kuelangana meji ne: netudie tshinyi? Netunue tshinyi? Netudiluatshishe tshinyi? Bisamba bia bende bidi bikeba bintu ebi bionso; Tatu wenu udi mu diulu udi mumanye ne: Nudi ne bintu ebi bionso bualu.’ (Matayo 6:31, 32) Mmêyi malengapu kayi! Tuetu beyemene Yehowa bikole, neikale anu utukuatshisha. Kadi mêyi a Yezu adi kabidi elesha meji. Adi atuvuluija ne: tuetu baditue mu dikeba biuma, lungenyi luetu neluikale bu lua bantu ba ‘bisamba bia bende,’ badi kabayi bena Kristo balelela.

10. Pavua nsongalume kampanda mulue kukeba mibelu kudi Yezu, mmunyi muvua Yezu muleje tshivua nsonga au munange bikole?

10 Dimue dituku, nsongalume kampanda uvua ne bubanji bua bungi wakebeja Yezu tshivuaye ne bua kuenza bua kupeta muoyo wa tshiendelele. Yezu wakamuvuluija mikenji ya Mose (itshivuabu batumikila tshikondo atshi). Nsongalume kuambila Yezu ne: ‘Ngakenza malu aa onso; bualu kayi budi bunshadila?’ Diandamuna dia Yezu divua mua kuikala dibi bua bantu ba bungi. Wakamba ne: ‘Biwasua kuikala muimpe, ndaku, upane biudi nabi, ubipe bantu bapele, newikale ne bintu mu tshibutshilu tshia mu diulu, ulue kundonda.’ (Matayo 19:16-21) Nsongalume wakaya mubungame bualu kavua mua kuitaba bua kujimija bubanji buende. Nansha bu yeye munange Yehowa munyi, uvua munange bintu biende bikole be!

11, 12. (a) Mmêyi kayi a mushinga avua Yezu muambe bua bubanji? (b) Mmunyi mudi biuma mua kupangisha muntu bua kuenzela Yehowa mudimu?

11 Muanda eu wakafikisha Yezu ku diamba bualu bua dikema ebu: ‘Kubuela kua muntu mubanji mu bukalenge bua mu diulu mbualu bukole. Kubuela kua kamelu mu dîsu dia kashingi kudi kutamba kubuela kua muntu mubanji mu bukalenge bua Nzambi butekete.’ (Matayo 19:23, 24) Yezu uvua musue kuamba ne: kakuena mubanji nansha umue wabuela mu Bukalenge bua Nzambi anyi? Tòo, bualu wakamba kabidi ne: “Nzambi udi mumanye mua kuenza malu onso.” (Matayo 19:25, 26) Tshilejilu, bamue babanji ba kale bakalua bena Kristo bela manyi ne diambuluisha dia Yehowa. (1 Timote 6:17) Nansha nanku, Yezu uvua ne tshivuaye muambile mêyi au. Uvua udimuija bantu.

12 Bikala muntu munange bikole biuma biende anu bu nsonga mubanji au, bidi mua kumupangisha mua kuenzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima. Bualu ebu budi butangila muntu udi mubanji ne eu udi ‘musue kuikala mubanji.’ (1 Timote 6:9, 10) Kutamba kueyemena biuma kudi mua kufikisha muntu ku dipua muoyo ‘bupele buende bua mu nyuma.’ (Matayo 5:3, NW) Nunku, kakumona kabidi ne: bidi bikengela bua Yehowa amuambuluishe to. (Dutelonome 6:10-12) Udi mua kulua kutekemena bua bena mu tshisumbu bamuangate mu mushindu wa pa buawu. (Yakobo 2:1-4) Udi kabidi mua kupitshisha mêba a bungi usanka ne biuma biende pamutu pa kusadila Yehowa.

Tuikale ne lungenyi luimpe

13. Bena Laodikiya bavua ne lungenyi kayi lubi?

13 Bena mu tshisumbu tshia mu Laodikiya kabavua ne lungenyi luimpe pa bidi bitangila biuma to. Yezu wakabambila ne: ‘Udi wamba ne: Ndi mubanji; ne: Ngakupeta biuma; ne: Tshiena nkengela tshintu; ne kuena mumanye ne: udi muena dikenga ne mukengedi wa luse, ne mupele ne mufofo ne butaka.’ Bena mu Laodikiya kabavua bafike ku nsombelu mubi wa mu nyuma au bua bubanji buabu to. Kadi bualu bavua beyemena biuma pamutu pa kueyemena Yehowa. Ke bualu kayi bavua ne tshiuyuya mu nyuma ne Yezu ukavua pa ‘kubatuila mukana muende.’​—Buakabuluibua 3:14-17.

14. Bua tshinyi Paulo uvua muele bena Kristo bena Ebelu kalumbandi?

14 Kadi Paulo wakela bena Kristo bena Ebelu kalumbandi bua lungenyi luabu musangu uvuabu babakengesha. Wakamba ne: ‘Bua nuakafuila bakadi mu lukanu luse, ne nuakitabuja ne disanka dipaula dia bintu bienu, bualu bua nudi bamanye ne: Tudi ne tshintu tshitamba buimpe ne tshidi tshishala tshiendelele.’ (Ebelu 10:34) Dijimija dia bintu kadivua ditambe kunyingalaja bena Kristo abu to. Bakashala ne disanka bualu bavua balamate ku tshintu tshia mushinga tshivuabu natshi: ‘tshintu tshitamba buimpe ne tshidi tshishala tshiendelele.’ Anu bu ngenda-mushinga wa mu mufuanu wa Yezu uvua mupane bintu bionso bua kusumba dibue dia mushinga mukole, bavua badisuike bua kulama ditekemena diabu dia Bukalenge bua Nzambi nansha bia munyi. (Matayo 13:45, 46) Ndungenyipu kayi luimpe!

15. Mmunyi muvua muanetu kampanda mu Liberia muteke malu a Bukalenge kumpala?

15 Bantu ba bungi lelu badi pabu ne lungenyi luimpe lua mushindu eu. Tshilejilu, mu ditunga dia Liberia, nsongakaji kampanda muena Kristo wakapeta mushindu wa kulonga iniversite. Mu ditunga adi, batu bamona iniversite bu mushindu wa kupeta nsombelu muimpe. Kadi nsongakaji eu uvua mpanda-njila anyi mumanyishi wa ku dîba ne ku dîba ne bavua bamulombe bua kuenza bumpanda-njila bua pa buabu bua ngondo mikese. Wakasungula bua kuanji kukeba Bukalenge bua Nzambi ne kushalaye mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Wakaya muaba uvuabu bamutume ne kutuadijaye kulonga Bible ne bantu 21 mu ngondo isatu patupu. Muanetu wa bakaji eu ne bakuabu bu yeye badi bakeba Bukalenge bua Nzambi kumpala, nansha bobu ne bua kupangila bintu bia ku mubidi. Mmunyi mudibu balama lungenyi elu munkatshi mua bantu badi banange biuma bikole? Mbapete ngikadilu kampanda milenga. Tuanji kumonayi imue ya kudiyi.

16, 17. (a) Bua tshinyi mbimpe kuikala ne budipuekeshi tuetu basue kueyemena Yehowa? (b) Bua tshinyi tudi ne bua kueyemena malu adi Nzambi mulaye?

16Budipuekeshi: Bible udi wamba ne: ‘Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda. Umumanye yeye bimpe mu bienzedi biebe bionso, yeye neakululamijile njila yebe. Kuikadi muena meji ku mêsu kuebe wewe.’ (Nsumuinu 3:5-7) Imue misangu, nsombelu kampanda udi mua kumueneka muimpe ku mêsu kua bantu. (Yelemiya 17:9) Kadi muena Kristo muimpe utu ukeba bua Yehowa amuludike. (Musambu 48:14) ‘Mu bienzedi biende bionso’ (mu malu a mu tshisumbu, a tulasa, a mudimu, a dipitshisha kapepe anyi malu makuabu onso) udi ukeba ne budipuekeshi buonso mibelu ya Yehowa.​—Musambu 73:24.

17Kueyemena malu adi Yehowa mulaye: Paulo wakamba ne: ‘Muntu udi ulua kudi Nzambi budiye nabu mbua kuitabuja ne: Yeye udiku, ne udi mufutshi wa badi bamukeba.’ (Ebelu 11:6) Tuetu katuyi batuishibue ne: Yehowa neakumbaje malu adiye mulaye, tudi mua kumona ne: mbimpe ‘kuukuta ne malu a pa buloba.’ (1 Kolinto 7:31) Kadi tuetu bikale ne ditabuja dikole, netuikale ne dipangadika dia kukeba Bukalenge kumpala kua malu onso. Mmunyi mutudi mua kukolesha ditabuja dietu? Tudi ne bua kusambila Yehowa ne muoyo umue, ne kuikala ne tshibidilu tshia kudilongela Bible. (Musambu 1:1-3; Filipoi 4:6, 7; Yakobo 4:8) Tudi mua kusambila anu bu Mukalenge Davidi ne: ‘Ndi ngeyemena kuudi, Yehowa, ndi ngamba ne: Wewe udi Nzambi wanyi. Ke mudi buimpe buebe bukumbane.’​—Musambu 31:14, 19.

18, 19. (a) Mmunyi mudi tshisumi tshikolesha dieyemena dietu kudi Yehowa? (b) Bua tshinyi muena Kristo udi ne bua kusanka bua kudipangisha amue malu?

18Tshisumi mu mudimu wa Yehowa: Paulo wakaleja dipetangana didi pankatshi pa dieyemena malu adi Yehowa mulaye ne tshisumi pakafundaye ne: ‘Tudi basue muntu ne muntu wa munkatshi muenu aleje disuminyina diodimue bua kupeta tshiuwidi tshia ditekemena too ne ku nshikidilu.’ (Ebelu 6:11) Yehowa neatukuatshishe tuetu tuenza mudimu wende ne tshisumi. Dîba dionso didiye utukuatshisha, dieyemena dietu kudiye didi dikola, tushala ‘bakole, batantamane.’ (1 Kolinto 15:58) Ditabuja dietu didi dikola ne ditekemena dietu dishindama.​—Efeso 3:16-19.

19Disanka dia kudipangisha amue malu: Paulo wakalekela mudimu uvua umueneka muimpe bua kulonda Yezu. Wakasungula luseke luimpe nansha muvuaye imue misangu ne ntatu ya mfranga. (1 Kolinto 4:11-13) Yehowa kêna utulaya nsombelu muimpe menemene ku mubidi to, ne imue misangu basadidi bende batu batata bikole. Kuitaba bua kupepeja nsombelu wetu ne kudipangisha amue masanka kudi kuleja mutudi bapangadije bua kuenzela Yehowa mudimu.​—1 Timote 6:6-8.

20. Bua tshinyi mbimpe kuikala ne lutulu patudi tuteka malu a Bukalenge kumpala?

20Lutulu: Yakobo wakabela bena Kristo nende ne: ‘Bana betu, nuikale ne lutulu too ne palua Mukalenge.’ (Yakobo 5:7) Mbikole bua kuikala ne lutulu mu buloba busaluke butudi ebu. Tudi basue malu onso enzeke lukasa. Kadi Paulo udi utubela bua kuidikija ‘badi bapiana milayi bua ditabuja ne lutulu.’ (Ebelu 6:12) Itaba bua kuindila Yehowa. Mbimpe kuindila muoyo wa tshiendelele mu mparadizu pa buloba!

21. (a) Tudi tuleja tshinyi patudi tuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala? (b) Netumone tshinyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

21 Bulelela, mubelu wa Yezu wa kuanji kukeba Bukalenge udi ne mushinga. Patudi tuanji kukeba Bukalenge, tudi tuleja mutudi beyemene Yehowa ne basungule nsombelu muimpe wa bena Kristo. Kadi Yezu wakatubela kabidi bua kutungunuka ne ‘kukeba diambedi buakane bua Nzambi.’ Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netumone bua tshinyi mubelu eu mmukumbanyine nangananga lelu.

Udi mua kumvuija anyi?

• Ndungenyi kayi luvua Yezu mutubele bua kuikala nalu bua bintu bia ku mubidi?

• Mufuanu wa Yezu wa kamelo ne dîsu dia kashingi udi utulongesha tshinyi?

• Nngikadilu kayi idi ituambuluisha bua kuanji kukeba Bukalenge bua Nzambi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Bantu ba bungi bakateleja Yezu bavua bapele

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Ngenda-mushinga wa mu mufuanu wa Yezu wakapanyisha bintu bionso bua kupeta dibue dia mushinga

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Nsonga mubanji uvua munange bintu biende kupita Nzambi

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Yehowa neatukuatshishe tuetu tuenza mudimu wende ne tshisumi