Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Makuta ne bikadilu bimpe: Tshidi malu a kale atulongesha

Makuta ne bikadilu bimpe: Tshidi malu a kale atulongesha

Makuta ne bikadilu bimpe: Tshidi malu a kale atulongesha

MU DIA matuku 7 a ngondo muinayi mu 1630, bantu batue ku nkama inayi bakabuela mu mazuwa anayi bumbukila mu Angleterre batangile mu Amerike. Ba bungi ba kudibu bavua balonge tulasa tua bungi. Bakuabu bavua bangenda-mushinga banene. Banga bavua batshipuita-munua-mfuanka. Mvita ya Bidimu Makumi Asatu (1618-1648) ivua itua ipela ku Mputu tshikondo atshi, ivua mibueje ditunga dia Angleterre mu lutatu lukole mu malu a mpetu. Bakashiya nzubu, midimu ne balela babu e kuya benda bakeba nsombelu muimpe, kabayi bamanye tshivua tshibindile.

Kadi tshisumbu tshia bantu bavua bakeba nsombelu muimpe etshi katshivua anu tshia bangenda-mushinga bavua bakeba pa kupetela makasa to. Kuvua kabidi ba-Puritain ba tshisumi bavua banyema bualu bavua babakengesha bua malu a Nzambi. * Bavua ne tshipatshila tshia kusomba muaba umue uvua bantu bikale batshina Nzambi, muaba uvua bobu ne ndelanganyi yabu ne bua kulua babanji eku bikale balonda mikenji ya mu Bible. Pakafikabu ku Salem, mu Massachusetts (mu États-Unis), bakasomba mu katupa kakese ka buloba kavua ku muelelu wa mbuu. Bakinyika muaba wabu mupiamupia eu ne: Boston.

Kuikala ne nkatshinkatshi kuvua kukole

John Winthrop mulombodi ne ngovena wabu, wakenza muende muonso bua muntu ne muntu apete bubanji ne bonso bikale ne nsombelu muimpe. Uvua musue bua bantu bikale ne mfranga ne bikadilu bimpe. Kadi bualu ebu buakamueneka bukole. Bua kuepuka ntatu ivua mua kumueneka, wakaleja bena diende patoke mudi biuma ne mushinga kudi bantu badi batshina Nzambi.

Anu bu balombodi bakuabu ba ba-Puritain, Winthrop uvua witaba ne: dikeba dia bubanji ki ndibi to. Uvua wamba ne: tshipatshila tshinene tshia kuikala ne bubanji ntshia kuambuluisha bakuabu. Bualu muntu yeye ne bubanji bua bungi, neenze malu mimpe a bungi. Mufundi wa malu a kale Patricia O’Toole udi wamba ne: “Kakuvua bualu buvua butamba kutatshisha ba-Puritain bu bualu bua bubanji to. Bubanji buvua tshimanyinu tshia mabenesha a kudi Nzambi eku buikale buteyi bukole bua kupona mu mpekatu wa lutambishi . . . ne malu makuabu mabi a mubidi.”

Bua kuepuka malu mabi adi bubanji ne nsombelu muimpe mua kukebesha, Winthrop wakambila bantu bua kuikala ne nkatshinkatshi ne didikanda. Kadi abidi mmale asatu mmîpi, lungenyi lua bena diende lua bungenda luakatuadija kuluisha dijinga diende dia kubenzeja bua kutshina Nzambi ne kunangangana. Bamue bantu bakatuadija kuluisha Winthrop bualu bakamona ne: uvua utamba kuela tshianza mu mianda yabu. Bamue bakatuadija kukeba bua basungule kasumbu ka bantu kavua ne bua kuikala kangata mapangadika. Bakuabu bobu bakamuangala, kuyabu mu provense wa Connecticut bua kutungunuka ne malu abu.

O’Toole udi wamba ne: “Bena mishonyi ba mu Massachusetts bonso bavua benza muabu muonso anu bua kupeta nsombelu mulenga, bubanji ne demokrasi, ne muntu yonso ukavua musue anu kutantshisha ende malu katshiyi ulonda kabidi lungenyi lua Winthrop.” Mu 1649, Winthrop wakafua ne bidimu 61 mu bulanda bua lufu. Nansha muvua ditunga adi dikavua ditekete dipanduke ku ntatu ya bungi, Winthrop kakashala ne muoyo bua kumona dikumbana dia tshilota tshiende to.

Batshidi anu bakeba

John Winthrop kakafua ne lungenyi luende lua bulongolodi buimpe to. Bantu binunu nkama ne nkama badi bamuangala tshidimu tshionso etshi mu Afrike, mu Asia wa ku Sud-Est, mu Mputu wa ku Est ne mu Amerike wa ku Sud benda bakeba nsombelu muimpe. Mikanda mipiamipia mivule, Internet ne amue masangisha a dipeshangana ngenyi bitu bileja mushindu wa kulua babanji ke bidi bifikishe bantu aba ku dimuangala. Eyowa, bantu ba bungi batshidi anu baditatshisha bua kupeta makuta, ne mbatuishibue ne: kabakupua bikadilu bimpe muoyo.

Bulelela, malu adi amueneka adi atekesha ku muoyo. Bantu batu badina ne kasuki mu dikeba dia bubanji batu ndekelu wa bionso balambula bikadilu biabu bimpe ne misangu mikuabu ditabuja diabu pa tshioshelu tshia Mamona. Nunku tudi mua kudiebeja ne muoyo mujima ne: “Muntu udiku mua kuikala muena Kristo mulelela eku muikale mubanji anyi? Nekuikaleku bantu badi batshina Nzambi eku bikale babanji ku mubidi ne mu nyuma anyi?” Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshileje mudi Bible wandamuna nkonko eyi.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 3 Mu bidimu bia 1500, bavua babikila bena Mishonyi ba mu Ekeleziya wa mu Angleterre bavua basue kumukezula pa kujimija mukono wonso wa Ekeleziya Katolike ne: ba-Puritain.

[Mêyi a dianyisha bua bimfuanyi mu dibeji 3]

Mazuwa: The Complete Encyclopedia of Illustration/​J. G. Heck; Winthrop: Brown Brothers