Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bena Kristo balelela mbanganyi?

Bena Kristo balelela mbanganyi?

Bena Kristo balelela mbanganyi?

“BUENA-KRISTO budi anu muaba udi dimanya dia Kristo dimuenekela ku malongesha ne ku bienzedi.” (On Being a Christian) Ku mêyi aa, muena teoloji wa mu ditunga dia Suisse Hans Küng udi uleja patoke ne: Buena-Kristo bulelela budi anu muaba udi bantu badi basue malu makane batumikila malongesha a Yezu.

Kadi bidi munyi bua bantu peshi bisumbu bidi bidiamba mudibi bilonda Kristo kadi kabiyi bitumikila menemene malu akalongeshaye? Yezu nkayende wakamba ne: bantu ba bungi bavua ne bua kudiamba mudibu bena Kristo. Bavua mua kutela malu kabukabu bua kujadika muvuabu bamuenzele mudimu, bamba ne: ‘Katuena bambile bantu bualu buebe mu dîna diebe anyi? Katuena bumushe bademon mu dîna diebe anyi? Katuena benze malu a kukema a bungi mu dîna diebe anyi?’ Kadi Yezu uvua ne bua kubambila tshinyi? Uvua ne bua kubambila patoke muvuaye mubabenge ne: ‘Tshiakunumanya; umukayi kundi, nudi benji ba malu mabi.’​—Matayo 7:22, 23.

Mêyi aa adi adimuija “benji ba malu mabi” badi bamba mudibu balonda Yezu! Tangila malu manene abidi adi Yezu ulomba bantu bua kushishaye kubitaba bu bena Kristo balelela, kayi ubipata bu benji ba malu mabi.

“Binuasuangana”

Bualu bumue budi Yezu uleja mbobu ebu: ‘Ndi nnuelela mukenji mupiamupia ne: nusuangane; nusuangane bu mungakanusua. Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuasuangana nunku.’​—Yone 13:34, 35.

Yezu udi ulomba bayidi bende bua kunanganganabu ne dinanga dia bushuwa ne kunanga kabidi bantu bakuabu. Bualu ebu ke budi bena Kristo ba bungi benze kukadi bidimu bia bungi mpindieu katshia anu patshivua Yezu pa buloba. Kadi netuambe tshinyi bua bitendelelu bivule bidi bidiamba mudibi bileja Kristo? Malu avua bena mu bitendelelu ebi benze adiku aleja mudibu ne dinanga anyi? Kabiena nanku to. Kadi anu bobu bine aba ke bavua bantunga mulongo mu mvita mipite bungi idi mishipeshe bantu badi kabayi ne bualu.​—Buakabuluibua 18:24.

Malu aa atshidi enzeka too ne lelu. Kadi matunga avua adiamba muvuawu a bena Kristo ke avua madibueje ne kasuki mu mvita ibidi ya buloba bujima idi mishipeshe bantu ba bungi mu bidimu bia 1900. Mu bidimu biashadi ebi, bena mu bitendelelu bia bena Kristo ba ku dîna aba ke bavua ba kumpala mu bimvundu biakenzeka mu Rwanda mu 1994 muvuabu bakeba kushipa bena tshisa kampanda bonso. Desmond Tutu, eu uvua Muepiskopo munene kale wa mu tshitendelelu tshia bena Anglikane, udi ufunda ne: “Bantu bakaluishangana aba bavua bena mu tshitendelelu tshimue. Ba bungi ba kudibu bavua bena Kristo.”

‘Binuashala mu dîyi dianyi’

Yezu wakaleja bualu buibidi budiye ulomba bena Kristo balelela, wamba ne: ‘Binuashala mu dîyi dianyi, nudi bayidi banyi bulelela; nenumanye kabidi bualu bulelela, ne bualu bulelela nebunupe budishikaminyi.’​—Yone 8:31, 32.

Yezu udi ulomba bayidi bende bua bashale mu dîyi diende, mmumue ne: balonde anu malongesha ende. Pabi, anu mudi muena teoloji Küng wamba, balongeshi ba malu a Nzambi badi badiamba mudibu balonda Kristo “mbatungunuke ne kulonda ngenyi ya bena mu Grèce.” Mbapingaje pa malongesha a Yezu mayisha mangatshila mu bitendelelu bia bisamba bikuabu ne bena nkindi bu mudi dilongesha dia se: anyima kêna ufua, dia mpurgatoriyo, ditendelela Mariya ne dienza kasumbu ka bamfumu ba ekeleziya.​—1 Kolinto 1:19-21; 3:18-20.

Balongeshi ba mu bitendelelu bakabueja kabidi dilongesha didi kadiyi diumvuika dia Busatu-Bunsantu, bapesha Yezu muaba utuye kayi muanji kudipesha. Nunku badi bapangisha bantu ne dilongesha diabu edi bua kutendelela Yehowa Tatuende wa Yezu uvuaye ubambila bualu buende misangu yonso. (Matayo 5:16; 6:9; Yone 14:28; 20:17) Hans Küng udi ufunda ne: “Padi Yezu wakula bua Nzambi, udi wamba bua Yahweh Nzambi wa kale wa Abalahama, Isaka ne Yakobo . . . Buende yeye anu [Yahweh] nkayende ke udi Nzambi umuepele.” Kadi mmunyi mudi bantu ba bungi lelu kabayi bitaba musangu umue ne: Nzambi udi kabidi Tatuende wa Yezu n’Yahweh, anyi Yehowa, dîna didi bantu ba bungi bamubikila mu muakulu wa Tshiluba?

Balombodi ba bitendelelu kabena balonda mukenji wa Yezu wa kubenga kubuelakana mu malu a tshididi. Mufundi Trevor Morrow udi wamba ne: mu matuku a Yezu, Galela “uvua nsangilu wa bantu bavua banange ditunga diabu bikole.” Bena Yuda ba bungi bavua banange ditunga diabu bakajula mvita bua kupeta budikadidi mu malu a tshididi ne a ntendelelu. Yezu uvuaku muambile bayidi bende bua kubuela mu mvita ya buena eyi anyi? Tòo. Kadi wakabambila ne: ‘Nuenu kanuena ba pa buloba.’ (Yone 15:19; 17:14) Kadi pamutu pa kubenga kubuelakana mu mianda ya tshididi, balombodi ba bitendelelu bakapatula tshidi mufundi Hubert Butler wa mu ditunga dia Irlande ubikila ne: “malongesha a ekeleziya a diluangana mvita ne dienza malu a tshididi.” Udi wamba ne: “Buena-Kristo budi mu malu a tshididi budi kabidi Buena-Kristo budi bukankamija ne butangalaja ngenyi ya mvita ne padi banene ba mbulamatadi ne balombodi ba bitendelelu bumvuangana bitu misangu yonso bienzeka ne: bua kupeta imue mianzu, Ekeleziya udi ubenesha basalayi ba mbulamatadi.”

Balongeshi ba dishima badi bavila Yezu

Mupostolo Paulo wakabela bena Kristo bua kabalekedi Buena-Kristo bua bushuwa. Wakamba ne: kunyima kua lufu luende, “nkashama idi ne luonji” mifumine munkatshi mua aba badi badiamba bena Kristo ivua ne bua ‘kuambila bantu malu adi kaayi malelela bua kukokabu bayidi kunyima kuabu.’ (Bienzedi 20:29, 30) Bantu aba bavua bamba patoke ne: bavua ‘bamanye Nzambi,’ kadi mu bulelela bavua ne bua ‘kumudiula ne bienzedi biabu.’ (Tito 1:16) Mupostolo Petelo pende wakamanyisha ne: balongeshi ba dishima bavua ne bua ‘kulua mu musokoko ne malu [afikisha] ku dibutuka, bavila Mukalenge wakabapikula.’ Wakamba ne: ngikadilu wabu mubi uvua ne bua kufikisha bantu ku ‘dipenda’ ‘njila wa bushuwa.’ (2 Petelo 2:1, 2) Mushikuluji wa tshiena Greke William. E. Vine udi wamba ne: Kuvila Kristo mushindu eu kudi kumvuija “kuvila Tatu ne Muana, pa kubelesha mpata ne kutangalaja malongesha mabi.”

Yezu uvua ne bua kuenza tshinyi pavua aba bavua badiamba mudibu bayidi bende babenga ku bukole bua ‘kushala mu dîyi diende’ ne bua kukumbaja malu makuabu avuaye ubalomba? Wakabadimuija ne: ‘Muntu wampidia ku mesu kua bantu, meme nemupidie kabidi ku mesu kua Tatu wanyi udi mu diulu.’ (Matayo 10:33) Bushuwa, Yezu kêna uvila muntu udi ufika ku dienza tshilema pende ne dijinga dia kushala mumulamate to. Tshilejilu, nansha muvua mupostolo Petelo muvile Yezu misangu isatu, wakadilengeja ne Yezu wakamufuila luse. (Matayo 26:69-75) Kadi, Yezu udi uvila bantu anyi bisumbu bia bantu badi bu mibuabua mivuale biseba bia mikoko, mmumue ne: bantu badi bamba mudibu balonda Kristo kadi eku bikale babenga malongesha ende ku bukole. Yezu wakamba bua balongeshi ba dishima ba nunku ne: “Nenubajingulule ku mamuma abo.”​—Matayo 7:15-20.

Bapostolo bafua, butontolodi butuadija

Ndîba kayi diakatuadija bena Kristo ba dishima kuvila Kristo? Matuku makese menemene kunyima kua lufu lua Yezu. Yeye muine wakamanyisha ne: Satana Diabolo uvua ne bua kukuna ne lukasa ‘ntete ya lupela’ peshi malongesha a dishima munkatshi mua “maminu mimpe” adi mikale bena Kristo balelela avua Yezu mukune mu mudimu wende. (Matayo 13:24, 25, 37-39) Mupostolo Paulo wakamanyisha ne: balongeshi ba dishima bakavuaku mu tshikondo tshiende. Wakamba ne: bakabenga malongesha a Yezu Kristo bualu kabavua ne “dinanga [dia bushuwa] dia bualu bulelela.”​—2 Tesalonike 2:10.

Pavua bapostolo ba Yezu Kristo ne muoyo bavua bapangisha butontolodi ebu bua kutangalaka. Kadi kunyima kua lufu luabu, balombodi ba bitendelelu bakakuata mudimu ne “bukole buonso, ne bimanyinu, ne malu a kukema a mashimi” bua kupambuisha ba bungi, ne bakafikisha bantu bapite bungi ku dibenga malongesha malelela avua Yezu ne bapostolo bende balongeshe. (2 Tesalonike 2:3, 6-12) Muena nkindi wa bena Anglais Bertrand Russell udi wamba ne: mpindieu tshisumbu tshia ku ntuadijilu tshia bena Kristo tshiakalua bulongolodi bua Nzambi buvua “mua kukemesha Yezu nansha Paulo muine.”

Badi bapingajilula Buena-Kristo bulelela

Malu aa mmalelela bualu katshia anu bapostolo bafua, Kristo kêna mu mianda ya bungi idi yenzeka mu dîna dia Buena-Kristo to. Kadi abi kabiena biumvuija ne: Yezu ki mmukumbaje dilaya diende dia kuikala ne bayidi bende ‘matuku onso too ne ku nshikidilu kua tshikondo etshi.’ (Matayo 28:20) Tudi bajadike ne: katshia Yezu wamba mêyi au, nkumueneke bantu ba lulamatu badi ne “dimanya dia Kristo dimuenekela ku malongesha ne ku bienzedi” biabu. Nunku Yezu Kristo udi nabu bu muvuaye mulaye padibu badienzeja bua kuikala ne dinanga didi dileja ne: aba mbena Kristo balelela ne bua kushala balamate malongesha ende.

Yezu wakalaya kabidi ne: mu matuku a ku nshikidilu uvua ne bua kusangisha bayidi bende ba lulamatu mu tshisumbu tshisunguluke patoke tshia bena Kristo tshivuaye ne bua kukuata natshi mudimu bua kukumbaja disua diende. (Matayo 24:14, 45-47) Udi ukuata mudimu ne tshisumbu atshi bua kusangisha “musumba munene” wa balume, bakaji ne bana “ba bisamba bionso, ba bisa bionso, matunga ne miakulu yonso,” ne udi ubasangisha mu “tshisumbu tshimue” tshidi yeye “mulami umue” ulombola.​—Buakabuluibua 7:9, 14-17, MMM; Yone 10:16; Efeso 4:11-16.

Nunku umbuke mu bisumbu anyi bitendelelu bidi binyange dîna dia Kristo ne binyangishe lumu lua Buena-Kristo mu bidimu binunu bibidi biashadi ebi. Tshianana, anu muvua Yezu Kristo muambile mupostolo Yone, udi mua ‘kuangata makenga abu’ pabashipa Nzambi mu matuku makese kumpala eku. (Buakabuluibua 1:1; 18:4, 5) Angata dipangadika dia kuikala munkatshi mua bantu badi muprofete Mika muambe bualu buabu ne: “mu matuku alualua,” batendeledi balelela, mmumue ne: badi balonde Buena-Kristo bulelela, bavua ne bua kuteleja mêyi a Nzambi ne ‘kuenda mu njila yende’ ya ntendelelu mulelela udiye mupingajilule. (Mika 4:1-4) Bapatudi ba tshibejibeji etshi mbasue kukuambuluisha bua umanye batendeledi ba Nzambi balelela abu.

[Bimfuanyi mu dibeji 5]

Bua tshinyi bena Kristo balelela kabatu baluangana mvita?

[Mêyi a dianyisha]

Basalayi, ku dia bakaji: U.S. National Archives photo; tshia ditua natshi mudilu, ku dia balume: U.S. Army Photo

[Bimfuanyi mu dibeji 7]

Yezu udi ulomba bena Kristo balelela bua ‘kusuangana’ ne ‘kushala mu dîyi’ diende