Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mushindu wa kumana lutetuku udi muimpe

Mushindu wa kumana lutetuku udi muimpe

Mushindu wa kumana lutetuku udi muimpe

“Binuadia anyi binuanua, anyi malu onso anudi nuenza, nuenze malu onso bua kutumbisha Nzambi.”​—1 KOLINTO 10:31.

1, 2. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: malu adi atupesha disanka ‘nkupa kua Nzambi’? Kadi Bible udi utudimuija bua bualu kayi?

TUETU bonso tutu basue kuenza malu adi atusankisha. Yehowa n’Nzambi wa disanka, nunku mmusue ne: tuikale ne disanka ne mmutupeshe bintu bia bungi anu bua tuetu kuikala ne disanka edi. (1 Timote 1:11; 6:17) Mukalenge Solomo wakamba ne: ‘Ndi mumanye ne: Kakuena bualu buimpe bu kusanka. Muntu yonso adie biende, anue biende, asanke biende mu midimu yende yonso, bua eku nkupa kua Nzambi.’​—Muambi 3:12, 13.

2 Disanka dia buena edi didi muntu umvua padiye wela meji bua mudimu muimpe udiye muenze didi dikolesha menemene, nangananga padiye musombe ne balela anyi balunda. Kakuyi mpata, tudi mua kuamba ne: disanka dia nunku ‘nkupa kua Nzambi.’ Kadi Nzambi kêna utupesha bintu bionso ebi bua tudine ne kasuki mu masanka to. Tshilejilu, Bible udi ukandika dikuatshika dia maluvu ne budiavi ne tshiendenda. Udi utudimuija wamba ne: bantu badi benza malu a nunku ‘kabena bapiana bukalenge bua Nzambi’ to.​—1 Kolinto 6:9, 10; Nsumuinu 23:20, 21; 1 Petelo 4:1-4.

3. Tshidi mua kutuambuluisha ntshinyi bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne kuvuluka dituku diende dinene?

3 Bena Kristo badi ne bua kuikala badimuke bikole menemene bua kabidikiji bilele bibi bidi nabi bantu mu matuku a ku nshikidilu aa to. (Yone 17:15, 16) Anu mukavua Bible mumanyishe, mu matuku etu aa bantu mbalue ‘banangi ba masanka kabayi banangi ba Nzambi.’ Ke bualu kayi kabena nansha bamona malu adi ajadika ne: ‘dikenga dinene’ dikadi pabuipi to. (2 Timote 3:4, 5; Matayo 24:21, 37-39) Yezu wakabela bayidi ubambila ne: ‘Nudilame bimpe, bua mitshima yenu kayinemi ne mudi ne maluvu ne malu a pa buloba, ne bua dituku adi kadilu kunudi lukasa bu buteyi.’ (Luka 21:34, 35) Tuetu badi benzela Nzambi mudimu tudi badisuike bua kutumikila dîyi dia Yezu edi. Tudi tuluangana bua kubenga kulonda malu adi bantu benza ne tutungunuka anu ne kuenzela Yehowa mudimu eku bavuluke dituku diende dinene.​—Sefanya 3:8; Luka 21:36.

4. (a) Mbikole bua kupeta mushindu muimpe wa kumana lutetuku bua tshinyi? (b) Efeso 5:15, 16 udi utupesha mubelu kayi?

4 Bu mudi Diabolo muenze bua malu mabi amueneke bu mimpe ne muatangalaje miaba yonso, mbikole bua kudilama ku malu aa. Ke bualu kayi bitu bikole menemene bua kupeta mushindu muimpe wa kumana lutetuku. Bintu bia bungi bidi bena panu bapatule bidi anu bua kusankisha ‘nkuka ya mubidi.’ (1 Petelo 2:11) Mishindu mibi ya kumana lutetuku idi miaba yonso ne mmibuele too ne mu nzubu ya bantu ku diambuluisha dia mikanda, TV, Internet ne bande ya video. Ke bualu kayi Dîyi dia Nzambi didi dibela bena Kristo diamba ne: ‘Nudimuke bienu bu munudi nuenda; kanuendi bu badi kabayi ne meji, kadi nuende bu bena meji; nudisumbile tshikondo patshiditshiku tshia kuenzamu malu mimpe, bualu bua matuku adi mabi.’ (Efeso 5:15, 16) Tuetu katuyi balonda mubelu eu bimpe, mishindu mibi ya kumana lutetuku neyituadije kutusamina muoyo, kutuangata dîba ne kutunyangila malanda etu ne Yehowa ne ndekelu wa bionso kutufikisha ku kabutu.​—Yakobo 1:14, 15.

5. Tudi mua kuenza tshinyi bua kupeta dikisha dia bungi?

5 Bu mutu bena Kristo benza midimu ya bungi, batu bumvua dijinga dia kujikija lutetuku. Muambi 3:4 udi wamba mene ne: kudi “tshikondo tshia kuseka” ne “tshikondo tshia kuja maja.” Kumana lutetuku kudi ne bua kutupeshilula bukole, kadi kakuena ne bua kunyanga malanda etu ne Yehowa peshi kupalakana ne midimu yetu ya bena Kristo nansha. Bena Kristo badi bakole mu nyuma mbamanye ne: disanka ditu difumina ku dienzela bakuabu malu mimpe. Badi bateka disua dia Yehowa pa muaba wa kumpala. Ke bua tshinyi badi bapeta ‘dikisha mu mitshima yabu’ bualu mbitabe bua kuambula mutshi wa tshikokedi wa Yezu.​—Matayo 11:29, 30; Bienzedi 20:35.

Sungula mushindu muimpe wa kumana lutetuku

6, 7. Mmunyi mutudi mua kumanya dijikija lutetuku didi dimpe?

6 Mmunyi mutudi mua kumanya dijikija lutetuku didi dimpe? Baledi ke badi bapesha bana babu mibelu, ne bakulu batu batuambuluisha padibi bikengedibua. Kadi bua kuamba bualu pa bualu, bantu bakuabu kabena amu ne bua kutuambila dîba dionso mukanda, filme, maja anyi musambu udi mubi to. Bualu Paulo wakamba ne: ‘Bantu bakole badi ne meji abu mibidija bua kujingulula nawu tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.’ (Ebelu 5:14; 1 Kolinto 14:20) Tshidi Bible yeye ufila tshidi anu mêyi manene. Kadi kondo kebe ka muoyo kalongesha kudi Dîyi dia Nzambi nekakuambuluishe biwikala ukateleja.​—1 Timote 1:19.

7 Yezu wakamba ne: ‘Mamuma adi amanyisha mudi mutshi wawu.’ (Matayo 12:33) Tshilejilu, mbimpe kubenga dijikija mukodi dionso didi ne tshikisu anyi buendenda anyi malu a bademon munda muadi bidi bu mamuma mabi. Tudi kabidi ne bua kubenga dijikija lutetuku dionso didi mua kutukebela njiwu anyi ntatu ya mfranga, kututekesha mu mikolo anyi kulenduisha bakuabu. Mupostolo Paulo udi utudimuija wamba ne: muntu udi ubungamija kondo ka muoyo ka muanabu mmuenze bubi ku mêsu kua Nzambi. Wakafunda ne: ‘Binuenzela bana benu ba mu Kristo bibi, binuasamisha muoyo-mukese wabu patshidiwu mutekete, nudi nuenzela Kristo bibi. Nunku bialenduisha biakudia muanetu wa mu Kristo, tshiena ndia munyinyi too ne tshiendelele, bua tshilenduishi muanetu.’​—1 Kolinto 8:12, 13.

8. Leja bubi budi mu manaya a ku video ne a ku ordinatere.

8 Lelu’eu manaya a ku video ne a ku ordinatere mbitule bipuwe miaba idibu bapanyisha bintu. Nansha mutu amue manaya aa kaayi mabi, a bungi atu ne malu adi Bible ukandika. Nunku manaya wonso adi alomba badi baenza bua kutapangana anyi kushipangana peshi kuenza bualu bubi ki mmimpe to. Yehowa mmukine bantu ‘banangi ba mvita.’ (Musambu 11:5, MMM; Nsumuinu 3:31; Kolosai 3:5, 6) Pikala dinaya ditupesha lukuka anyi tshiji, ditupesha dipungi dia bungi, ditudia dîba dituvua mua kuenza malu a mushinga, tudi ne bua kudilekela ne lukasa.​—Matayo 18:8, 9.

Mishindu mimpe ya kujikija lutetuku

9, 10. Tshidi bena Kristo mua kuenza ntshinyi bua kujikija lutetuku?

9 Bena Kristo batu badiebeja imue misangu ne: “Ndijikija lutetuku kayi didi dimpe? Bualu bia bungi bidi bantu benze bua kujikija nabi lutetuku bidi bibengangana ne Bible.” Umanye ne: mushindu muimpe wa kujikija mukodi udiku, kadi tudi ne bua kudienzeja bua kuupeta. Bitu bikengela kuela meji ne kulongolola malu kumpala kua dîba nangananga bua bantu badi ne bana. Bana betu ba bungi batu basue kujikija lutetuku ne bena mu dîku diabu anyi ne bena Kristo nabu. Tshilejilu, batu bapeta disanka patubu badia biakudia benda bayikila malu a dituku adi anyi balondelangana bualu kampanda bua mu Bible. Tudi mua kuya kuendakana muaba kampanda anyi kunaya manaya mimpe. Bidi bitusankisha patudi tumana lutetuku mushindu eu.

10 Tshilejilu, mukulu mukuabu ne mukajende badi ne bana basatu badi batulondela ne: “Tuvua tulekela bana betu basungula pabu muaba utuvua mua kuya mu dikisha anu katshia ku buana buabu. Bua kulengeja dikisha, imue misangu tuvua tulomba muana yonso bua kubikilaye mulunda wende wa pa muoyo. Katuvua tulengulula imue mianda minene ya mu nsombelu wa bana betu nansha. Ku misangu, tuvua tubikila dîku dijima anyi bamue balunda betu ba mu tshisumbu. Pavuabu balua, tuvua tudila biakudia pambelu ne tuenza amue manaya. Imue misangu tuvua tuya kuendakana ku mikuna ne tuenda tumona bintu bidi Yehowa mufuke.”

11, 12. (a) Udi mua kuenza tshinyi bua kubikila bakuabu mu bikondo biudi musue kujikija lutetuku? (b) Mmalu kayi atu ba bungi bashala bavuluke mu bikondo bia dijikija lutetuku?

11 Wewe anyi dîku dienu, nudiku mua kubikila bakuabu bikondo binudi nujikija lutetuku anyi? Nudi mua kubikila bantu badi dijinga ne kubakolesha ku muoyo bu mudi mukaji mukamba, mujike anyi muledi udi ukolesha bana nkayende. (Luka 14:12-14) Nudi kabidi mua kubikila bantu bapiabapia mu bulelela, kadi nuamanya, kanubikidi bantu badi ne bilele bibi. (2 Timote 2:20, 21) Bikala muanetu ne bulema budi bumupangisha bua kuenda, nudi mua kuyila ne biakudia kuende.​—Ebelu 13:1, 2.

12 Bana betu ba bungi kabatu bapua muoyo bikondo bivuabu badisangishe bua kudia tshiakudia kampanda, kulondelangana mushindu wakamanyabu bulelela ne tshidi tshibambuluishe bua kushala balamate Nzambi. Nudi mua kuakula malu a mu Bible ne kulomba muntu yonso nansha muana bua akule mudilekelele. Diyikila malu a nunku didi mua kuikala mushindu muimpe wa kukankamijangana, ne muntu nansha umue kakumona bimutonda.

13. Mu tshilumbu tshia diakidilangana, Yezu ne Paulo mbatushile tshilejilu kayi?

13 Yezu mmutushile tshilejilu tshimpe tshia diakidilangana ne tshia ditaba bua kuya ku nzubu ya bantu bavua bamubikila. Uvua ulongesha bantu Dîyi dia Nzambi mu bikondo bionso ebi. (Luka 5:27-39; 10:42; 19:1-10; 24:28-32) Bayidi bende ba kumpala bakamuidikija. (Bienzedi 2:46, 47) Tshilejilu, Paulo wakafunda ne: ‘Ndi njinga bua kunumona bua kunupesha kupa kukuabu kua nyuma, bua nuenu nujadikibue. Bualu budi nunku, bua meme ne nuenu kusambibua munkatshi muenu, muntu ne muntu ku ditabuja dia mukuabu, ne dienu ne dianyi.’ (Lomo 1:11, 12) Nanku mbimpe misangu yonso itudi tudisangisha bua kumana lutetuku tuikale tukoleshangana.​—Lomo 12:13; 15:1, 2.

Amue malu a kuvuluka ne a kudimukila

14. Kudisangisha bantu bapitepite bungi nkubi bua tshinyi?

14 Kudisangisha bantu bapitepite bungi ki nkuimpe to, bualu misangu mivule bitu bikole bua kuludika malu onso bimpe. Padiku kakuyi malu kampanda a tshisumbu tshia bena Kristo, mêku makese adi mua kuya kuendakana pamue anyi kunaya manaya kampanda kakuyi lungenyi lua kutembangana to. Bamue bakulu anyi basadidi peshi bena Kriso bakuabu badi bakole mu nyuma bobu bikale mu tshibilu etshi, badi mua kuambuluisha bua tshikondo etshi kuikalatshi tshimpe.

15. Bua tshinyi kubikidisha bantu kudi kutulomba bua kuludika malu bimpe?

15 Padi muntu ubikidisha bakuende, kapu muoyo bua kuludika malu bimpe to. Nansha muudi musue kuakidila bantu, kuakumvua bibi bobu bakuambile ne: muntu mmupete njiwu anu bualu malu onso kaavua malongolola bimpe anyi? Dutelonome 22:8 udi wamba ne: muena Isalele uvua wasa nzubu uvua ne bua kuenza tshintu tshienze bu kalupangu kulu kua nzubu, muaba uvuaye utamba kuakidila benyi. Bua tshinyi? Bua ‘muntu kaponyi panshi, ne mashi ende kaikadi ku nzubu wende.’ Nanku patudi tubikila benyi, tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kabapetshi njiwu ku mubidi ne mu nyuma.

16. Mbudimu kayi butudi ne bua kuikala nabu patudi tuelela bantu maluvu mu tshibilu kampanda?

16 Mbimpe kuikala ne budimu bua bungi patudi balongolole bua kuelela bantu maluvu. Bena Kristo ba bungi batu bitaba bua kuelela bantu maluvu anu padibu ne mushindu wa kuditangidila bobu nkayabu mudibi bienzeka. Katuena ne bua kulekela tshintu tshidi mua kulenduisha bakuabu anyi tshidi mua kusaka muntu kampanda ku dinua dipitshisha. (Efeso 5:18, 19) Bamue benyi badi mua kubenga kunua maluvu bua malu kampanda. Mu matunga a bungi, mikenji idi itabila muntu bua kunua maluvu anu padiye ukumbaja bidimu bungi kampanda. Bena Kristo badi batumikila Kaisa padibu balonda mikenji eyi nansha padiyi imueneka mikole.​—Lomo 13:5.

17. (a) Pikalaku mijiki, bua tshinyi muntu udi mulongolole dijikija lutetuku udi ne bua kumanya kuyisungula bimpe? (b) Pikalabu balongolole bua kuja maja, badi mua kuleja nkatshinkatshi mushindu kayi?

17 Muntu udi mubikile bantu udi ne bua kujadika ne: mijiki ne maja anyi manaya onso enzeka bidi biumvuangana ne Bible. Bu mudiku mijiki mishindu ne mishindu, muntu ne muntu utu ne yende ituye munange. Kadi mijiki ya bungi lelu idi isaka bantu ku buntomboji, ku tshiendenda ne ku tshikisu. Ke bualu kayi mbimpe kusungula mijiki ya kuela. Bua mijiki kuikala mimpe, kayena anu ne bua kuikala ya luvuengavuenga to. Tshidibi, kayena ne bua kuikala ituma meji a bantu ku nkuka mibi anyi yamba malu a busenji ne mimba ne dîyi dikole menemene nansha. Kupeshi muntu udi kayi mumanye mushinga wa kuteka mijiki dîyi diakanyine mudimu wa kutangila malu a bisanji. Muena Kristo kêna ne bua kuja maja adi kaayi makane, adibu bajija tshifuka bibi peshi biadi ne mikale ajula majinga mabi.​—1 Timote 2:8-10.

18. Mmunyi mudi baledi mua kulama bana babu ku malu mabi adi mua kuenzeka mu dijikija lutetuku?

18 Baledi badi ne bua kumanya malu adibu balongolole mu bibilu bia dijikija lutetuku mudibu babikile bana babu, ne bidi mua kuikala bimpe bobu baye nabu. Bamue baledi batu balekele bana baya mu bibilu bivuabu kabayi balongolola malu bimpe, muvua bantu ba bungi bafike ku dienza malu a bundu anyi ku dilonda bikadilu bivua kabiyi bikumbane. (Efeso 6:1-4) Nansha bansonga bobu bakadi ne bidimu bipatshila ku 19 ne bikale bamueneka bantu ba nsongu, bidi anu bikengela kubambuluisha bua ‘kunyema nkuka ya bansongalume.’​—2 Timote 2:22.

19. Mbualu kayi butudi bamanye budi mua kutuambuluisha bua kumanya tshitudi ne bua ‘kukeba diambedi’?

19 Kujikija lutetuku bimpe kutu kutupetesha disanka. Yehowa kêna utupangisha disanka didi difumina ku kumana lutetuku eku to. Kadi kakuena kutuambuluisha bua kulamisha bubanji buetu mu diulu. (Matayo 6:19-21) Yezu uvua mumvuije bayidi bende bimpe ne: tshidi ne mushinga mukole ‘nkukeba diambedi bukalenge bua Nzambi ne buakane buende,’ kadi ki ‘mbintu bidi bisamba bia bende bikeba’ bu mudi biakudia anyi maluvu anyi bilamba to.​—Matayo 6:31-34.

20. Bantu badi benzela Yehowa mudimu ne lulamatu mbatekemene masanka kayi?

20 Nunku, nansha tuetu ‘tudia anyi tunua anyi tuenza malu onso,’ tuenzayi “malu onso bua kutumbisha Nzambi,” tumuele tuasakidila bua bintu bimpe bionso bidiye mutupeshe bua kuenza nabi malu ne nkatshinkatshi. (1 Kolinto 10:31) Mu mparadizu utudi bindile pa buloba mu tshitupa tshîpi emu, Yehowa neatupeshe bintu bilenga bipite bungi, netusanke bimpe pamue ne bantu badi benza disua diende.​—Musambu 145:16; Yeshaya 25:6; 2 Kolinto 7:1.

Udi muvuluke anyi?

• Bua tshinyi mbikolele bena Kristo bua kupeta mushindu muimpe wa kumana lutetuku?

• Tela imue mishindu ya kujikija lutetuku idi misankishe amue mêku a bena Kristo.

• Nansha patudi tumana lutetuku mu mushindu udi muimpe, ngamue malu kayi atudi ne bua kuvuluka ne atudi ne bua kudimukila?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Sungula mushindu muimpe wa kumana lutetuku

[Bimfuanyi mu dibeji 19]

Mmishindu kayi ya dijikija lutetuku idi bena Kristo babenga?