Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu akuambuluisha bua kuyukila bimpe ne muena dibaka nebe

Malu akuambuluisha bua kuyukila bimpe ne muena dibaka nebe

Malu akuambuluisha bua kuyukila bimpe ne muena dibaka nebe

PAMUAPA ukadi munyingalale bua mushindu uuvua muyukile ne muena kuebe, udilumbuluisha wamba ne: ‘Tshivua mua kuikala mumuambe mêyi aa to,’ anyi ne: ‘Tshivua mumutokeshile tshimvua musue kuamba to,’ ki muomu anyi? Bidi bikengela kulonga mua kuyukila ne bantu bimpe. Anu bu mutu malu onso atu bantu balonga, bamue batu bamanya ne lukasa mua kuyukila ne bakuabu. Banga batu ne lujoko mu muanda eu. Kadi, nansha wewe muikale ne lujoko, kudi anu mushindu wa kuyukila bimpe ne bakuabu.

Misangu ya bungi nkoleshilu wa bantu ke utu ubaleja mushindu wa kuenza malu kampanda ne bena dibaka nabu. Imue miaba batu bambila bantu balume ne: ‘Muntu mulume katu wakula bikole nanku to.’ Bantu balume batu bena labalaba kabatu babangata ne mushinga to. Bible udi wamba ne: “Muntu yonso ikale ne lukasa ku diteleja, ne lujoko ku diakula.” (Yakobo 1:19, MMM) Mubelu eu udi utangila bantu bonso: utangila balume, utangila bakaji; ne udi kabidi uleja ne: kuyukila kakuena kumvuija anu kuakula patupu to. Bantu babidi badi mua kuyukidilangana katshia buatshia, kadi bidi ne dikuatshisha kayi bobu kabayi batelejangana? Au muyuki si mmufue. Anu bu mudi mvese udi kulu eku uleja, bua kuyukila bimpe bidi bikengela kumanya kabidi mua kuteleja.

Mua kuyukila kakuyi diakula

Bilondeshile nkoleshilu ya bamue bantu, batu baIomba bantu bakaji bua kushala bapuwe kabayi mua kuleja mudibu badiumvua anyi bamona pabu malu to. Balume pabu batu batangila malu ku nzubu anu bu badi kabayi baamona to. Mu miaba ya nunku, mulume ne muena diende batu anu babuka tshidi mukuabu wela meji anyi ujinga. Nanku bamue bakaji batu balua ne meji matue bibafikisha ku dimanya tshidi babayabu bajinga ne batshienza ne lukasa bua kubasankisha. Mu nsombelu wa nunku, mulume ne muena kuende badi bayukila ne mêsu kakuyi dîyi to. Patu malu enzeka mushindu eu, misangu ya bungi kudi anu umue udi wakula ne mukuabu pende umuteleja anu patupu. Bualu padi mukaji uditatshisha bua kumanya meji a bayende anyi mudiye udiumvua, misangu ya bungi mulume kêna nansha ne tshimue tshidiye pende wenza bua kumanya tshidi meji a mukajende to.

Mu miaba mikuabu, balume badi baditatshisha bua kumanya meji a bakaji babu ne benza muabu muonso bua kubasankisha. Nansha miaba ya mushindu eu, dimanya mua kuyukila bimpe didi mua kuambuluisha bikole bena dibaka ba bungi.

Kuyukidilangana kudi ne mushinga wa bungi

Kuyukila ne muoyo mujima kudi mua kuambuluisha muntu bua kumvua bimpe bidi mukuabu wamba anyi kuepula bantu ku dibenga kubuejakaja malu. Tshilejilu, bena Lubena, bena Gada ne tshitupa tshia tshisamba tshia bena Manashe bavua basombele dishiya dia musulu wa Yadene bavua bibake “tshioshelu tshinene tshia dikema” ku muelelu wa musulu eu. Bena bisa bikuabu bivua bishale kabavua bamanye tshivuabu bibakile tshioshelu atshi to. Bavua bela meji ne: bavua batombokele Nzambi. Ke buobu kulongolola bua kuya kubela mvita. Kadi kumpala kua bobu kuasa luendu, bakatuma bantu bua kuanji bayukila ne bavua bibake tshioshelu abu. Dituma bantu aba divua bualu buimpe! Bantu bavuabu batume bakasangana ne: tshioshelu atshi katshivua bua kuoshelapu nyama ya milambu anyi milambu mikuabu to. Bavua bibake tshioshelu bakamba ne: tuvua batshibake bua mu matuku alualua kanulu kuamba ne: ‘Nuenu kanuena ne bumpianyi kudi Yehowa.’ Tshioshelu atshi tshivua tshileja ne: bobu pabu bavua batendelela Yehowa. (Yoshua 22:10-29) Bakabikila tshioshelu atshi ne: Ede (muaku wa mu tshiena-Ebelu udi umvuija: Ntemu), bualu tshivua bu tshimanyinu tshivua tshibavuluije ne: Yehowa ke Nzambi mulelela.​—Yoshua 22:34.

Malu avuabu bambe avua matuile bisamba bikuabu abi, ke bobu kumbusha lungenyi lua kulua kubela mvita. Bulelela, anu bua diyukila ne muoyo mujima, mvita kupumba, bilobo kupanda. Pashishe, pakatombokela bena Isalele Yehowa (uvua muenze bu bayabu), Yehowa wakabaleja ne: uvua mua ‘kuambila mutshima wabu mêyi makane.’ (Hoshea 2:14) Tshilejilu tshimpe be bua bantu badi mu dibaka! Mbimpe kuditatshisha bua kuyukila ne muoyo mujima ne muena dibaka nebe bua wewe kufika ku diumvua mudiye udiumvua. Ke tshidi tshikengela kuenza nangananga panudi nuyukila malu adi makulenge ku muoyo bikole. Kamona-kamba Pattie Mihalik wa mu États-Unis udi wamba ne: “Bamue badi mua kuamba ne: mêyi mmapepele bua kuamba, kadi mêyi adi ne mushinga mupita wa makuta. Banga badi bobu mua kuamba ne: mêyi ki mmapepele bua kuamba to, kadi bipeta bidiwu apatula mbipite makuta a ku banke.”

Tungunuka ne kulonga mua kuyukila bimpe

Bamue bantu badi mua kuamba ne: ‘Dibaka dietu diakatuadija bibi.’ Bakuabu pabu ne: ‘Dietu dibaka si difuafua.’ Bamue badi bamona ne: kakuakuikala mushindu wa kuikala kuyukila bimpe kunyima kua dibaka diabu to. Tuele meji tshilejilu bua bantu badi miaba itu balela basunguilangana bakaji anyi balume. Bantu ba bungi miaba ya mushindu eu batu anu bafika ku dimanya mua kuyukila bimpe mu mabaka abu.

Tshilejilu, Isaka bakamusunguila Lebeka bua ikale mukaji. Tshibanji wakenza luendu lule lua dikema bua kuya kukeba mukaji au. Muana wa balume ne wa bakaji eu (bavuaku kukadi mpindieu bidimu bipite pa binunu 4) bakalonga mua kuyukidilangana bilenga. Isaka wakasambakena ne tshibanji ne nsongakaji mu budimi. Tshibanji kulondela “Isaka malu onso akenzaye.” Bible udi wamba bua dibaka adi ne: ‘Isaka wakalua ne Lebeka mu ntenta wa mamu wende Sala; [tshivuaye muenze atshi tshivua bu kufundisha dibaka kua mbulamatadi] yeye wakangata Lebeka, wakalua mukaji wende. Isaka wakamunanga.’​—Genese 24:62-67.

Tangila ne: Isaka wakanji kuteleja malu avua menzeke mukana mua tshibanji, padiku kujika Lebeka udi ushala mukajende. Isaka uvua mueyemene tshibanji eu bualu uvua pende utendelela Yehowa anu bu yeye. Ke kufikishabi Isaka ku ‘dinanga’ mukajende Lebeka bibi.

Isaka ne Lebeka bavuaku bafike ku dimanya mua kuyukila bimpe anyi? Pavua muanabu Esau musele bana bakaji babidi ba bena Hete, kuakajuka bilumbu bikole mu dîku diabu. Lebeka “wakambila” Isaka ne: ‘Bana bakaji ba Bena Hete badi batondesha muoyo wanyi; biabaka Yakoba bana bakaji ba Bena Hete, muoyo wanyi newikale ne mushinga kayi kundi?’ (Genese 26:34; 27:46) Lebeka wakayukila ne bayende, umuleja kanyinganyinga kende mu mêyi mapepele mua kumvua.

Isaka wakambila Yakoba (dipasa dia Esau) bua kasedi mukaji wa bena Kanana to. (Genese 28:1, 2) Dijinga dia Lebeka diakakumbana. Isaka ne muena kuende bakayukila bimpe pa tshilumbu tshikole etshi tshivua tshibalomba meji a bungi. Nenku bakatushila tshilejilu tshimpe lelu. Kadi bikala mulume ne mukaji kabayi bapetangana mu bualu kampanda, tshidibu mua kuenza ntshinyi?

Mua kujikija dipanga kupetangana

Wewe mupangilangane ne muena diebe mu bualu kampanda bunene, kubengi bua kumuakuisha to. Wewe mumupuwa udi mua kumona ne: kuena ne disanka to, ne udi musue bua yeye pende kikadi ne disanka to. Pamuapa udi mua kuikala kayi mumvue bimpe tshiudi ujinga anyi muudi udiumvua.

Mbimpe nusombele kabidi bualu abu. Nansha mudi bualu abu bufuane kupesha mukuebe tshiji, kabitu bipepele bua kushala mupuwa to. Baledi ba Isaka (Abalahama ne Sala) bakapeta pabu lutatu lua mushindu eu. Bu muvua Sala kayi ulelela, wakalonda tshilele tshia bantu ba mu tshikondo atshi, ke kufilaye mupika wende Hagâ kudi Abalahama bua amulelele bana. Hagâ wakalelela Abalahama muana wa balume, diende Ishemaele. Kadi kunyima kua matuku, Sala pende wakimita e kulelelaye Abalahama muana wa balume, diende Isaka. Pakavua Isaka mukumbaje bidimu bia kulekela dibele, Sala wakamona muvua Ishemaele useka muanende. Ke Sala kumona njiwu ivua mua kufikila muanende, ne kuambila Abalahama bua kuipata Hagâ ne Ishemaele. Muaba eu Sala udi uleja mudiye udiumvua mu mushindu mumvuike. Kadi bualu buvuaye ujinga kabuvua busankisha bayende to.

Dikokangana edi divua mua kujika munyi? Bible udi wamba ne: ‘Nzambi wakambila Abalahama ne: Bualu ebu kabuikadi bujitu ku mêsu kuebe, bualu bua nsongalume ne bua mupika webe; witabuje mêyi onso akukuambila Sala, umvua dîyi diende, bualu bua tunkanunuina tuebe netubikidibue mu Isaka.’ Abalahama wakateleja dîyi dia Yehowa Nzambi e kuipataye Hagâ ne Ishemaele.​—Genese 16:1-4; 21:1-14.

Muaba eu udi mua kuamba ne: ‘Bu Nzambi utuambila malu anu mu diulu mudiye amu, katuvua mua kuikala tukokangana ku mêyi to!’ Kuela meji mushindu eu kudi kutufikisha ku bualu bukuabu budi mua kutuambuluisha bua kujikija dikokangana mu dîku. Bena dibaka badi mua kuteleja Nzambi. Mmunyi nanku? Mpadibu babala Dîyi diende ne bamona malu adimu bu mushindu udiye ubaludika.​—1 Tesalonike 2:13.

Muanetu mukuabu wa bakaji ukadi mushindame mu bulelela udi wamba ne: “Misangu ya bungi padi nsongakaji ulua kundomba mibelu bua dibaka diabu, ntu mmukonka bikalabu ne tshibidilu tshia kubala Bible ne bayende pamue. Bantu ba bungi badi ne bilumbu mu nzubu yabu kabatu ne tshibidilu tshia kubala Bible to.” (Tito 2:3-5) Tshidiye muambe etshi tshidi mua kutuambuluisha tuetu bonso. Ikala ne tshibidilu tshia kubala Bible ne muena kuebe. Nuenu nubala Bible mushindu eu, ‘nenumvue’ dîyi dia Nzambi dinuleja tshinudi ne bua kuenza ku dituku ku dituku. (Yeshaya 30:21) Kadi wamanya, kulu kuangata Bible bu mfimbu wa kututa nende muena diebe, ukadi dîba dionso umuleja anu mvese iudi umona ne: katu uyitumikila to. Pamutu pa kuenza malu mushindu eu, nuenu bonso babidi kebayi mushindu wa kutumikila malu anudi nubala.

Nuenu basue kujikija lutatu kampanda ludi lunukuate, nudi mua kubala Index de la Société Watch Tower * pa tshiena-bualu tshidi tshiakula bua lutatu luenu alu. Tuangatabi tshilejilu: Tuamba ne: nudi ne baledi benu bakulakaje kumbelu ne disomba nabu dikale dijula bilumbu mu dîku dienu. Pamutu pa nuenu kukokangana bua tshidi eu anyi mukuabu ne bua kuenza anyi kubenga kuenza, mbimpe nuenu kusomba bubidi buenu kuyukila bua kukeba bualu bua lutatu luenu elu mu Index. Kumpala, kuanji kukeba mutu wa bualu munene: “Baledi (Parents).” Nudi mua kutuadija ne malu adibu bambe mu miaba idibu baleje ayi, nangananga mu tshitupa tshia: “Kulama baledi bakadi bakulakaje (Prendre soin des parents âgés).” Nubale biena-bualu bidibu bapatule mu mikanda ya Bantemu ba Yehowa bidibu banuleje pa bualu ebu. Malu anuabala adi mambuluishe bena Kristo bakuabu a mu mikanda eyi neanuambuluishe penu bikole, nuenu kukema.

Nuenu bakebe miaba idibu banuleje ne babale malu adimu pamue, nenumone tshia kuenza mu tshilumbu tshienu atshi. Mu dibala dienu, nenupete mvese idibu batele tshianana ne mikuabu idibu badianjile kunufundila mêyi ayi yanuambuluisha bua kumanya tshidi Nzambi wamba bua bualu buenu abu. Kebayi mvese eyi mu Bible ne nuyibale bonso pamue. Kakuyi mpata, nenumvue tshidi Nzambi wamba bua lutatu luenu!

Tungunukayi ne kuyukila bimpe

Ukatuku mutete bua kunzulula tshiibi tshivua tshishale matuku a bungi anu tshikanga anyi? Bu mudi biamu bia ku tshiibi etshi bikuate dimomena, bidi bidila ne ku kakese ku kakese bibanga kunzuluka bimpe. Kadi tshiibi etshi tshikale tshiunzuluka dîba dionso ne belamu mafuta, ntshinyi tshienzeka? Tshidi tshiunzuluka anyi tshikangika kakuyi lutatu. Ke mudibi kabidi bua diyukidilangana. Anu bu mutu tshiibi tshiunzuluka kakuyi lutatu padibu ne tshibidilu tshia kutshiela mafuta, muyuki udi pawu uteketa padiku dinanga; wewe ne dinanga edi, neuyukile ne muinebe bimpe, umuambila yonso iudi nayi nansha nuenu ne tshilumbu tshinene.

Nansha mudi kuyikila kulomba bua nuenu kudienzeja bikole, nuenu batungunuke ne kudienzeja, nsombelu nealengele. Nanku dienzejayi anu kudienzeja bua kuikala nuyikila. Nuenu benze nunku, nenunangangane bikole, nenumvuangane bimpe.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 22 Mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Nenujinge bua Nzambi anuludike panuikala kanuyi numvuangana anyi?