Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Balami badi ‘bilejilu bimpe kudi mikoko’

Balami badi ‘bilejilu bimpe kudi mikoko’

Balami badi ‘bilejilu bimpe kudi mikoko’

‘Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi ne mutshima wa disanka, mulongolola bimpe, nudivuije bilejilu bimpe kudi mikoko.’​—1 PETELO 5:2, 3.

1, 2. (a) Yezu wakapesha mupostolo Petelo mudimu kayi, ne bua tshinyi dieyemena dia Yezu kadivua dia patupu? (b) Mmunyi mudi Yehowa wangata balami badiye muteke?

MATUKU makese kumpala kua dituku dia Pentekoste wa mu 33, Petelo ne bayidi bakuabu basatu bavua ku muelelu wa Mbuu wa Galela mu dinda, badia biakudia bivua Yezu mulambe. Eu kauvua musangu wa kumpala uvua Petelo mumonangane ne Yezu katshia wabika ku lufu to, ne kakuyi mpata wakasanka bikole pakamonaye ne: Yezu uvua ne muoyo. Tshidibi Petelo uvua mua kuikala ne ka-buôwa, bualu anu matuku makese kumpala, uvua muvile Yezu ku mêsu kua bantu. (Luka 22:55-60; 24:34; Yone 18:25-27; 21:1-14) Kadi Petelo wakalua kunyingalala bikole bua bualu ebu. Yezu wakalua kumutandisha bua muvuaye mupange ditabuja anyi? Tòo. Pamutu pa kutandisha Petelo, Yezu wakamupesha mudimu wa kudisha “mikoko” yende ne kuyilama. (Yone 21:15-17) Anu mudi Bible ulonda muvua malu menzeke mu tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala, Yezu kavua mueyemene Petelo patupu to. Bushuwa, Petelo ne bapostolo bakuabu ne bakulu ba mu Yelushalema bakatungunuka ne kulama tshisumbu tshia bena Kristo mu tshikondo tshia mateta makole tshivua mudimu eu wenda udiunda lukasa.​—Bienzedi 1:15-26; 2:14; 15:6-9.

2 Lelu eu Yehowa mmuteke ku butuangaji bua Yezu Kristo balume badi bakumbane bua kuikalabu balami ba mu nyuma bua kulombola mikoko Yende mu bikondo ebi bia ntatu mikole ya katshia ne katshia. (Efeso 4:11, 12; 2 Timote 3:1) Yehowa uvua mueyemene bantu ba mushindu eu patupu anyi? Ditalala didi munkatshi mua bena Kristo ba mu buloba bujima didi dileja ne: bantu aba ki mbele Yehowa mâyi ku makasa to. Bulelela, bakulu aba mbantu bena ntupakanyi anu bu muvua Petelo. (Galatia 2:11-14; Yakobo 3:2) Nansha nanku, Yehowa mmubapeshe mudimu wa kutangila mikoko ivuaye “mupete ku mashi a Muanende.” (Bienzedi 20:28, MMM) Yehowa mmunange balume aba bikole, ubangata bu badi “bakanangane ne bua kunemeshibua tshiakabidi.”​—1 Timote 5:17.

3. Ntshinyi tshidi balami ba mu nyuma ne bua kuenza bua kuikalabu ne mutshima wa disanka mulongolola bimpe?

3 Tshidi balami ba mu nyuma mua kuenza ntshinyi bua kuikalabu ne mutshima wa disanka mulongolola bimpe bua kuluabu bilejilu bimpe kudi mikoko? Anu bu Petelo ne balami nende bakuabu ba kale, badi beyemena nyuma muimpe wa Nzambi udi ubapesha bukole bua bobu kumona mua kuambula bujitu buabu bimpe. (2 Kolinto 4:7) Nyuma muimpe udi kabidi ubambuluisha bua kuikala ne ngikadilu bu mudi dinanga, disanka, ditalala, lutulu, bulenga, buimpe, ditabuja, bupuekele ne didikanda. (Galatia 5:22, 23) Tumonayibi imue mishindu idi balami mua kufila tshilejilu tshimpe ne kuleja ngikadilu eyi padibu balama tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi idibu babapeshe bua kutangila.

Nunange tshisumbu tshijima, nunange kabidi mukoko ne mukoko wonso

4, 5. (a) Mmunyi mudi Yehowa ne Yezu baleja ne: mbanange tshisumbu tshia mikoko? (b) Ngamue malu kayi adi bakulu benza adi aleja ne: mbanange tshisumbu tshia mikoko?

4 Dinanga ke ngikadilu mutambe bunene udi nyuma wa Nzambi upatula. Yehowa mmunange tshisumbu tshijima tshia mikoko bualu udi utshipesha biakudia bia mu nyuma bivulavulayi. (Yeshaya 65:13, 14; Matayo 24:45-47) Kadi kêna anu udisha mikoko eyi mu tshibungi to. Udi kabidi utabalela mukoko ne mukoko wonso. (1 Petelo 5:6, 7) Yezu pende mmunange tshisumbu tshia mikoko. Wakafila muoyo wende bua bualu buayi, ne mmumanye mukoko ne mukoko wonso ‘ku dîna diawu.’​—Yone 10:3, 14-16.

5 Bakulu bena Kristo badi bidikija Yehowa ne Yezu. Badi baleja mudibu banange tshisumbu tshijima tshia mikoko ya Nzambi padibu ‘balamata ku diyisha’ tshisumbu. Miyuki miangatshila mu Bible itubu benza idi yambuluisha bua kudisha mikoko ne kuyikuba, ne bantu bonso badi mua kumona mudimu mukole udibu bakuata eu. (1 Timote 4:13, 16) Kadi kudi malu makuabu atu bakulu benza atu bantu kabayi batamba kumona to. Tshilejilu, dîba didibu bapitshisha mu dilongolola luapolo ya malu a tshisumbu, dibala ne difundilangana mikanda ne bisumbu bikuabu, dilongolola dia programe kabukabu ne ditabalela malu makuabu bua bisangilu bia tshisumbu ne midimu mikuabu kuenzekabi ‘bilengele ne bilondangane biakane.’ (1 Kolinto 14:40) Bu mutu bena mu tshisumbu kabayi bamona malu a bungi adibu benza aa, mbafuane kuleja dianyisha amu dikese. Bushuwa eu mmudimu mukole udibu benza anu bua dinanga didibu nadi.​—Galatia 5:13.

6, 7. (a) Balami badi mua kuenza tshinyi bua kufika ku dimanya mikoko bimpe? (b) Bua tshinyi imue misangu bitu bimpe bua tuetu kuambila mukulu mutudi tudiumvua?

6 Balami bena Kristo ba dinanga badi badienzeja bua kutabalela mukoko ne mukoko wonso udi mu tshisumbu. (Filipoi 2:4) Mushindu umue udi balami bafika ku dimanya mukoko ne mukoko wonso bimpe mpadibu baya nabu mu buambi. Misangu mivule Yezu uvua uya ne bayidi bende mu buambi ne uvua ubakankamija mu bikondo bia nunku. (Luka 8:1) Muanetu mukuabu ukadi muenze bidimu bia bungi mu mudimu wa bukulu udi wamba ne: “Ndi mumone se: mushindu mutambe buimpe wa kufika ku dimanya muanetu wa balume anyi wa bakaji ne kumukankamija mpa kupatuka nende mu mudimu wa buambi.” Mpindieu diebeje ne: Kukadi matuku bungi kayi katshia wapatuka ne umue wa ku bakulu mu buambi? Kuenaku mua kumvuangana ne umue wa kudibu nuenu kupatuka nende anyi?

7 Dinanga diakasaka Yezu bua kusanka ne bayidi bende pavuabu ne disanka ne kubungama nabu pavuabu ne dibungama. Tshilejilu, pakapingana bayidi bende 70 ne disanka bafumina ku diyisha, Yezu “wakasanka” bikole. (Luka 10:17-21) Kadi pakamonaye Mariya ne bena dîku diende ne balunda babu badila bua lufu lua Lazalo, ‘Yezu wakashikunka ne muadi.’ (Yone 11:33-35, MMM) Bia muomumue lelu balami ba dinanga kabena batangidila mikoko pa bule to. Dinanga didi dibasaka bua ‘kusanka ne badi basanka ne kudila ne badi badila.’ (Lomo 12:15) Biwikala umvua disanka anyi dibungama, yukila ne bakulu bena Kristo bua ubumvuije muudi udiumvua. Padibu bakumvua ubambila ne: udi ne disanka, bidi bibakolesha ku muoyo. (Lomo 1:11, 12) Badi mua kukukolesha ku muoyo ne kukusamba padibu bamanya ntatu iudi nayi.​—1 Tesalonike 1:6; 3:1-3.

8, 9. (a) Mukulu mukuabu uvua uleja ne: uvua munange mukajende mushindu kayi? (b) Mukulu udi ne bua kunanga ba mu nzubu muende bua tshinyi?

8 Dinanga didi nadi mulami bua tshisumbu tshijima tshia mikoko didi dimuenekela nangananga mu malu adiye wenzela bena dîku diende. (1 Timote 3:1, 4) Bikalaye ne mukaji, mushindu udiye mumunange ne umunemeka udi tshilejilu tshimpe tshidi balume bakuabu mua kuidikija. (Efeso 5:25; 1 Petelo 3:7) Mona tshiakamba muanetu wa bakaji mukuabu diende Linda. Bayende uvua mukulu mu tshisumbu bidimu bipite pa 20 bangabanga ne kufuaye. Udi wamba ne: “Misangu ya bungi bayanyi uvua ne bia bungi bia kuenza mu tshisumbu. Kadi mushindu uvuaye wenza malu uvua umfikisha ku diumvua ne: tuvua tuenza nende mudimu diatshimue. Misangu mivule uvua ungela tuasakidila pamvua mmuambuluisha, ne pavuaye kayi ne mudimu wa bungi wa kuenza, tuvua tupitshisha dîba pamue. Nunku mvua ngumvua ne: uvua munnange ne tshivua ngumvua bibi bua dîba divuaye upitshisha mu malu a tshisumbu nansha.”

9 Mukulu muena Kristo yeye muikale ne bana, mushindu udiye ubakolesha ne dinanga ne ubela kalumbandi pa tshibidilu udi tshilejilu tshimpe tshidi baledi bakuabu mua kulonda. (Efeso 6:4) Bulelela, mushindu udiye munange ba mu dîku diende udi utungunuka ne kuleja bantu bonso ne: mmukumbanyine mudimu eu udi nyuma muimpe mumutekele mu tshisumbu.​—1 Timote 3:4, 5.

Nuenze bua disanka ne ditalala bikaleku panudi nuyukidilangana

10. (a) Tshidi mua kunyanga disanka ne ditalala mu tshisumbu ntshinyi? (b) Mbualu kayi buakasua kunyanga ditalala mu tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala, ne bakabujikija bishi?

10 Nyuma muimpe udi mua kulela disanka ne ditalala mu mutshima wa muena Kristo yonso, mu kasumbu ka bakulu ne mu tshisumbu tshijima. Kadi disanka edi ne ditalala bidi mua kujimina kuoku kakuyi diyukidilangana dilelela. Mukalenge Solomo wakamba ne: “Padi bantu kabayi bakonkangana ngenyi, malu abo kaena akumbana.” (Nsumuinu 15:22, MMM) Ku luseke lukuabu, diyukidilangana ne kanemu ne muoyo umue didi divudija disanka ne ditalala. Tshilejilu, pakasua tshilumbu tshia ditengulangana kunyanga ditalala mu tshisumbu tshia bena Kristo ba kumpala, bena mu kasumbu kaludiki ka mu Yelushalema bakakeba bulombodi bua nyuma muimpe. Muena mu kasumbu kaludiki yonso wakafila luende lungenyi pa tshilumbu etshi. Kunyima kua bobu bamane kutshikonkonona mutantshi mule, bakapunga dîyi dimue ne kuangata dipangadika. Pakamanyishabu bisumbu dipangadika edi, ‘mitshima ya [bana betu] yakasanka bua disamba diakabasambabu nadi.’ (Bienzedi 15:6-23, 25, 31; 16:4, 5) Disanka ne ditalala e kuvula.

11. Bakulu badi mua kuvudija ditalala ne disanka mu tshisumbu mushindu kayi?

11 Bia muomumue lelu, bakulu badi bavudija disanka ne ditalala mu tshisumbu padibu bayukidilangana bimpe. Padi bilumbu bisua kujudija bimvundu mu tshisumbu, badi badisangisha, ne mukulu yonso uleja luende lungenyi. Badi banemekangana ne bateleja padi bakulu bakuabu bakula. (Nsumuinu 13:10; 18:13) Bobu bamane kulomba diambuluisha dia nyuma muimpe, badi bangata mapangadika abu bilondeshile mêyi a mu Bible ne mibelu ya kudi “mupika wa lulamatu ne wa budimu.” (Matayo 24:45-47, NW; 1 Kolinto 4:6) Padi kasumbu ka bakulu kamane kuangata dipangadika dimpe didi dishindamene pa Mifundu minsantu, mukulu yonso udi utua dipangadika edi nyama ku mikolo nansha bikala bakulu bakuabu kabavua bitabe luende lungenyi, bionso ebi bua kuleja ne: udi ukokela bulombodi bua nyuma muimpe. Didipuekesha dia mushindu’eu didi divudija disanka ne ditalala mu tshisumbu, kabidi bishala tshilejilu tshimpe tshidi mikoko mua kulonda bua kumanya mua kuenda ne Nzambi. (Mika 6:8) Utuku witaba ne budipuekeshi buonso mapangadika mashindamene pa Bible atu bakulu bangata mu tshisumbu tshienu anyi?

Ikalayi ne lutulu ne bulenga

12. Bua tshinyi Yezu uvua wenzela bapostolo bende malu ne lutulu ne bulenga?

12 Yezu wakenzela bapostolo bende malu ne lutulu ne bulenga nansha muvuabu benza bilema misangu ya bungi. Tshilejilu, misangu ne misangu Yezu wakenza muende muonso bua kubaleja mushinga wa kuikala ne budipuekeshi. (Matayo 18:1-4; 20:25-27) Kadi mona bualu, butuku bua ndekelu bua kumpala kua lufu lua Yezu, anu utshifuma ku dibalongesha mua kuikala ne budipuekeshi pa kubuowesha mâyi ku makasa, “balongi kutuadijabo dielangana mpata mikole bua kumanya ne: munkatshi muabo nganyi udibo mua kutangila bu mubapite bunene?” (Luka 22:24, MMM; Yone 13:1-5) Yezu wakabatandisha anyi? Tòo, wakabeleshisha meji ne bulenga buonso wamba ne: ‘Udi mutambe mukuabu nganyi, udi mushikame ku mesa, anyi udi umupetesha biakudia? Udi mushikame ku mesa kêna mutambe anyi? Kadi meme ndi munkatshi muenu bu muena mudimu.’ (Luka 22:27) Ndekelu wa bionso lutulu lua Yezu ne bulenga buende pamue ne tshilejilu tshiende tshimpe biakalenga mitshima ya bapostolo.

13, 14. Balami badi ne bua kuleja bulenga nangananga dîba kayi?

13 Bia muomumue, mulami muena Kristo udi mua kusua kubela muena Kristo nende njila ne njila bua tshilema kansanga. Mulami udi mua kubanga kufiikila muntu au munda. Kadi, yeye muvuluke bilema biende yeye muine padiye ‘udimuija batshimbakanyi,’ neafike ku dileja muanabu lutulu ne bulenga. Au ke mushindu udiye widikija Yezu ne Yehowa badi baleja ngikadilu eyi kudi bena Kristo bonso, too ne kudi bakulu bine.​—1 Tesalonike 5:14; Yakobo 2:13.

14 Imue misangu, bitu bilomba bua ne: balami babele ne dîsu dikole muntu udi muenze bualu bubi menemene. Muntu au yeye kayi unyingalala bua bubi buende, bakulu badi ne bua kumuipata mu tshisumbu. (1 Kolinto 5:11-13) Nansha nanku, mushindu udibu bayikila nende udi ne bua kuleja ne: tshidibu bakine mbubi budiye muenze, kadi ki nyeye muenji wa bubi to. (Yuda 23) Balami bobu baleje mukoko eu udi mupambuke bulenga, kabiakuwukolela bua kupingana mu tshisumbu to.​—Luka 15:11-24.

Ditabuja didi disaka muntu ku bienzedi bimpe

15. Ngumue mushindu kayi udi balami bidikija buimpe bua Yehowa, ne ntshinyi tshidi tshibasaka bua kuenza nunku?

15 “Yehowa udi wenzela bantu bonso bimpe,” nansha aba badi kabayi ne dianyisha bua bionso bidiye ubenzela. (Musambu 145:9; Matayo 5:45) Yehowa udi uleja buimpe buende nangananga padiye utuma bantu bende bua kuyishabu ‘lumu luimpe lua bukalenge’ buende. (Matayo 24:14) Balami badi bidikija Nzambi mu dileja buimpe padibu benza muabu muonso bua kuikala bantunga-mulongo mu mudimu eu. Tshidi tshibasaka bua kuenza mudimu eu ne tshisumi ntshinyi? Nditabuja diabu dikole kudi Yehowa ne mu malu adiye mulaye.​—Lomo 10:10, 13, 14.

16. Mmushindu kayi udi balami mua ‘kuenzela mikoko bimpe’?

16 Pa kumusha dienzela “bantu bonso bimpe” padibu bayisha, balami badi ne dibanza dia ‘kutamba kuenzela bena dîku dia bena kuitabuja bimpe.’ (Galatia 6:10) Ke bualu kayi balami aba batu baya kutangila bana babu bua kubakolesha ku muoyo. Mukulu mukuabu udi wamba ne: “Ntu musue kuya kusamba mikoko bikole. Nunku ntu mpeta mushindu wa kuela bana betu kalumbandi bua mushindu udibu badifila mu mudimu ne ntu mbambuluisha bua kumonabu se: mudimu mukole udibu benza udi ne mushinga.” Imue misangu, balami badi mua kupesha muntu ngenyi bua amone mua kulengeja mudimu udiye ukuatshila Yehowa. Padibu benza nunku, balami ba meji badi bidikija mupostolo Paulo. Tangilayi muakasengelelaye bana betu ba mu Tesalonike wamba ne: ‘Tudi ne ditekemena mu Mukalenge bua bualu buenu ne: Nudi nuenza, ne nenuenze malu atudi tunuelela mikenji.’ (2 Tesalonike 3:4) Mêyi adi aleja dieyemena a mushindu eu atu ajula majinga mimpe munda mua mikoko ne bilua bipepele bua yoyi ‘kutumikila badi bayikokesha.’ (Ebelu 13:17) Padi mulami ulua kukutangila nunku bua kukukolesha mu mikolo, kuenaku mua kuleja dianyisha diebe bua bualu ebu anyi?

Bupuekele budi bulomba didikanda

17. Ndilongesha kayi divua Petelo mulongele kudi Yezu?

17 Yezu uvua ne bupuekele nansha pavua bantu bamuyobola. (Matayo 11:29) Pakamupangilabu ne kumukuatabu, Yezu wakaleja bupuekele ne didikanda dikole. Bu muvua Petelo wenza malu ne tshiputuku, wakapatula muele wende bua kuluilaye Mfumuende. Kadi Yezu wakamuvuluija ne: ‘Udi welangana meji ne: Meme tshiena mumanye mua kulomba Tatu wanyi, yeye ampe banjelu batambe binunu makumi muanda mutekete ne bibidi anyi?’ (Matayo 26:51-53; Yone 18:10) Dilongesha edi diakalenga Petelo ku muoyo, ne bidimu bia bungi pashishe wakavuluija bena Kristo nende bualu ebu wamba ne: ‘Kristo wakakenga bua bualu buenu, wakanushila tshilejilu bua nuenu numulonde mu makasa ende. Pakamupendabu, yeye kakabapenda kabidi; pakakengaye, yeye kakabakanyina.’​—1 Petelo 2:21-23.

18, 19. (a) Balami badi ne bua kuleja bupuekele ne didikanda nangananga dîba kayi? (b) Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

18 Bia muomumue, bua balami kupatulabu bipeta bimpe, badi ne bua kuikala ne bupuekele nansha padibu babenzela malu mabi. Tshilejilu, bamue bantu badibu basue kuambuluisha mu tshisumbu badi mua kubandamuna bibi. Bikala muntu udibu ne bua kuambuluisha mutekete anyi usama mu nyuma, udi mua kuandamuna bakulu ne ‘mêyi a tshiakulakula adi atapa bu muele wa mvita’ bua mibelu idibu bamupesha. (Nsumuinu 12:18) Kadi anu bu Yezu, balami kabena bamupingajila mêyi mashile anyi badisombuela nansha. Pamutu pa nanku, badi badikanda ne batungunuka ne kumumvuila, ne pamuapa ke tshidi mua kuambuluisha muntu eu. (1 Petelo 3:8, 9) Udi ulongela ku tshilejilu tshia bakulu ne uleja bupuekele ne didikanda padibu bakubela anyi?

19 Kakuyi mpata, Yehowa ne Yezu badi banyisha bikole mudimu mukole wa binunu ne binunu bia balami badi balama ne muoyo muimpe tshisumbu tshia mikoko tshidi pa buloba bujima. Yehowa ne Muanende mbanange bikole kabidi binunu ne binunu bia basadidi ba mudimu badi bambuluisha bakulu mu ‘dikuatshila bansantu mudimu.’ (Ebelu 6:10) Kadi bua tshinyi bamue bana betu ba balume bakadi batambule badi mua kuelakana bua kuenza “mudimu muimpe” eu? (1 Timote 3:1) Ne mmushindu kayi udi Yehowa ulongesha bantu badiye uteka bu balami? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

Udi muvuluke anyi?

• Balami badi mua kuleja ne: mbanange tshisumbu tshia mikoko mu mushindu kayi?

• Mmunyi mudi bena mu tshisumbu bonso mua kuvudija disanka ne ditalala mu tshisumbu?

• Bua tshinyi bakulu badi ne bua kuikala ne lutulu ne bulenga padibu babela muntu?

• Mmushindu kayi udi bakulu baleja buimpe ne ditabuja?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Dinanga ke didi disaka bakulu bua kuenza midimu ya mu tshisumbu

[Bimfuanyi mu dibeji 18]

Badi kabidi bajikija lutetuku ne mêku abu . . .

. . . ne bayisha nabu

[Tshimfuanyi mu dibeji 20]

Diyukidilangana dimpe munkatshi mua bakulu didi divudija disanka ne ditalala mu tshisumbu