Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tshidi Nzambi ujinga bua buloba tshikadi pa kukumbana

Tshidi Nzambi ujinga bua buloba tshikadi pa kukumbana

Tshidi Nzambi ujinga bua buloba tshikadi pa kukumbana

PAVUA Adama ne Eva mu Mparadizu, Nzambi wakabambila ne: ‘Nulelangane, nukumbane ba bungi, nuuje buloba tente; nubukokeshe; nuikale ne bukokeshi ku mutu kua minyinyi ya mu mâyi, ne nyunyi ya mulu, ne tshintu tshionso tshidi ne muoyo tshidi tshiendakana pa buloba.’​—Genese 1:28.

Kukokesha buloba kakuvua kumvuija anu kubudima anyi kulengeja katupa kabu kakese to. Adama ne Eva ne ndelanganyi yabu bavua ne bua kulengeja buloba too ne pavuabu ne bua kulua buonso Mparadizu. Kadi Adama ne Eva bakashipa mukenji wa Nzambi ke bualu kayi wakabipata mu budimi bua Edene. (Genese 3:23, 24) Kadi bualu ebu kabuena bumvuija ne: bantu kabavua kabidi mua kukokesha buloba to.

Bantu badi batumikila Nzambi nebakokeshe buloba ebu bualu neababeneshe. Tshilejilu, pavua bena Isalele wa kale bikale basankisha Nzambi, uvua ubabenesha. Madimi abu avua akuama bintu bimpe ne mitshi ya bimuma ivua ikuama bimuma bia bungi. Netuikale ne nsombelu wa muomumue pikala buloba buetu ebu buenda bukudimuka mparadizu ku kakese ku kakese. Anu mudi Dîyi dia Nzambi diamba, ‘Buloba nebukuamishe bintu biabu bivule; Nzambi, Nzambi wetu mene, neatuvudijile disanka.’ (Musambu 67:6) Tudi mua kuamba ne: mpata, bibandabanda ne mikuna, mitshi ne bilongo, misulu ne mbuu nebisanke. (Musambu 96:11-13; 98:7-9) Buloba buetu ebu nebuule tente ne mitshi mimpe, nyunyi ya mekala-mekala, nyama ya mishindu yonso ne bantu ba disanka.

Buloba bupiabupia bukadi pabuipi!

Tukadi ku tshiibi tshia buloba bupiabupia budi Yehowa Nzambi mulaye. Mupostolo Petelo wakafunda ne: ‘Bu mudi mulayi wende tudi tutekemena diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia mudi buakane buikalemu.’ (2 Petelo 3:13) Padi bamue bantu babala mêyi a Petelo aa, badi mua kufika ku diamba ne: buloba buetu ebu kabuena mua kulua mparadizu to. Badi mua kuela meji ne: nebumbushe diulu ne buloba bua kufuka bikuabu. Mmuomu anyi?

‘Diulu dipiadipia’ ntshinyi? Ki ndiulu divua Nzambi mufuke edi to. (Musambu 19:1, 2) Mu mvese idi ku mutu, Petelo ukavua muakule bua “diulu” dia mu tshimfuanyi didi dileja makalenge a bantu adi ku mutu kua bantu lelu’eu. (2 Petelo 3:10-12) “Diulu” edi ki ndikokeshe bantu bimpe to, ke bua tshinyi nedikale ne bua kubutudibua. (Yelemiya 10:23; Danyele 2:44) ‘Diulu dipiadipia’ dikala ne bua kupingana pa muaba wa dia kale m’Bukalenge bua Nzambi buikala Yezu Kristo ne bua kulombola pamue ne bantu 144 000 babishabu bua kuya mu diulu.​—Lomo 8:16, 17; Buakabuluibua 5:9, 10; 14:1, 3.

‘Buloba bupiabupia’ budi Petelo utela ki mbuloba bukuabu buikala Yehowa mua kufuka to. Pavuaye mufuke buloba, wakabuenza bukumbane bua bantu basombepu bua kashidi. (Musambu 104:5) Imue misangu, mu Bible batu bakula bua ‘buloba’ padibu basue kuakula bua bantu. (Genese 11:1, NW) Nunku buloba bukadibu pa kubutula mbantu babi. Anu muvuabu babutule bantu babi ku Mvula wa kabutu mu tshikondo tshia Noa, ke muabutulabu kabidi bantu babi mu tshikondo tshietu etshi. (2 Petelo 3:5-7) Kadi ‘buloba bupiabupia’ ntshinyi? Buloba ebu n’nsangilu mupiamupia wa bantu, mmuenza ne batendeledi balelela ba Nzambi badi ‘bakane mu mitshima yabu.’ (Musambu 125:4; 1 Yone 2:17) Mikenji yonso ya mu ‘buloba bupiabupia’ neyifumine mu ‘diulu dipiadipia.’ Nenku nebateke bantu ba lulamatu pa buloba bua kuambuluisha bakuabu bua batumikile mikenji eyi.

Bintu bipiabipia ne bilenga!

Kakuyi mpata, Yehowa uvua mulongolole buloba ebu bimpe menemene kumpala kua kubupesha bantu. Yeye muine wakamba bua bintu bivuaye muenze pa buloba ne: bivua “bimpe be!” (Genese 1:31) Kadi Satana Diabolo wakasaka Adama ne Eva bua kutombokela Nzambi. (Genese 3:1-5; Buakabuluibua 12:9) Nansha nanku Nzambi ukadi pa kupesha bantu bakane ‘muoyo wa bushuwa,’ mmumue ne: “muoyo wa tshiendelele” mu nsombelu muimpe mu Mparadizu. (1 Timote 6:12, 19) Tuanji tumonayi amue masanka apeta bantu tshikondo atshi.

Mu Bukokeshi bua Bidimu Tshinunu bua Yezu nebasuike Satana; kakuikala kabidi ne bukole bua kukengesha bantu. Mupostolo Yone wakamba ne: ‘Ngakatangila muanjelu [Mikaele mfumu wa banjelu anyi Yezu Kristo] upueka panshi ufuma mu diulu, muikale ne luvungula lua ku dina didi kadiyi ne tshishikidilu, ne lukanu lunene mu tshianza tshiende. Yeye wakakuata dragon, nyoka au wa kale, udi Diabolo ne Satana, wakamusuika bidimu tshinunu, ne wakamuela mu dina didi kadiyi ne tshishikidilu, ne wakadinjila, ne wakamutekelapu tshimanyishilu pa mutu pende, bua yeye kadingi bisamba bia bantu kabidi, too ne pajika bidimu tshinunu.’ (Buakabuluibua 20:1-3; 12:12) Pa kumbusha budikadidi buapeta bantu pasuikabu Satana, nebapete kabidi masanka a bungi mu Bukalenge bua Nzambi.

Malu mabi, tshikisu ne mvita kabiakuikalaku kabidi. Bible udi ulaya ne: ‘Tshitupa tshipi katshiyi tshianji kulepa, muntu mubi kêna wikalaku kabidi; e, neukebe kumona muaba wende ne disuminyina, kêna wikalaku. Kadi badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditalala dikumbane. Bantu bakane nebapiane buloba, nebashikamemu tshiendelele.’ (Musambu 37:10, 11, 29) Yehowa Nzambi ‘nealekeshe mvita bua ijike too ne kumfudilu kua buloba.’ (Musambu 46:9) Bushuwa, netuikale ne ditalala ne bupole.

Nekuikale biakudia bimpe, ne bisheme. Mufundi wa Misambu wakafunda ne: ‘Biakudia nebivulangane pa buloba ne pa nsongo ya mikuna.’ (Musambu 72:16, MMM) Mu tshikondo atshi, nzala kayakukengesha muntu nansha umue to.

Muntu nansha umue kakuikala usama. Bulelela, ‘muena musoko kakuamba ne: Ndi ne disama.’ (Yeshaya 33:24; 35:5, 6) Pavua Yezu Kristo pa buloba, wakondopa bena nsudi, kujula balema ne kutabeja bafofo. (Matayo 9:35; Mâko 1:40-42; Yone 5:5-9) Anji fuanyikijayi bintu bienzaye mu bulongolodi bupiabupia! Anji elayi meji bua disanka dikalaku pikalaye ne bua kuondopa bafofo, bampata matshi, balema ne tumama.

Pikala bantu benda balua bapuangane, bukulakaje ne ntatu idi ifuminaku nebijimine. Kakuakuikala kabidi dijinga dia maneta a mêsu, makombo a kuenda nawu, mabaya ne tukalu tua balema, mpitadi ne manga. Malu neashintuluke bikole menemene patuapetulula kabidi makanda etu a ku bunsonga. (Yobo 33:25) Dinda dionso netuikale tujuka ku tulu ne bukole bua kutuadija dituku dipiadipia ne disanka.

Netusanke bikole pajulabu bantu batudi banange ku lufu. (Yone 5:28, 29; Bienzedi 24:15) Ndisankapu kayi dituikala nadi dia kuakidila Abele, Noa, Abalahama, Sala, Yobo, Mose, Luta, Davidi, Eliya, Esetê ne bantu bakuabu ba bungi! Nebabishe kabidi bantu bakuabu bungi kabuyi kubala. Ba bungi ba kudibu kabavua bamanye Yehowa to, kadi nebabakidile kudi bantu bikala ne disanka dia kubalongesha malu a Nzambi, disua diende ne malu a Muanende Yezu Kristo. Pikala bantu babishabu ku lufu aba bafike ku dimanya Yehowa, buloba nebuule tente ne kumanya kua Yehowa.

Kupita bionso, netuikale anu tutendelela Nzambi umuepele mulelela. Netuikale ne diakalenga dinene dia ‘kukuatshila Yehowa mudimu ne disanka.’ Netuikale kabidi tuenza mudimu mu diumvuangana ne bantu bakuabu patuikala tuasa nzubu milenga, tudima madimi ne ndekelu wa bionso tukokesha buloba bujima. (Musambu 100:1-3; Yeshaya 65:21-24) Bushuwa, nebikale bimpe menemene bua kusomba bua kashidi mu ditalala mu mparadizu mulenga udi utumbisha dîna dia Yehowa dia tshijila.​—Musambu 145:21; Yone 17:3.

Diteta dia ndekelu

Mu Bukokeshi bua Bidimu Tshinunu, Yezu neapeshe badi batumikila Nzambi masanka adi afumina ku mulambu wa muoyo wende. Ndekelu wa bionso neajimije mpekatu yonso ne bantu nebalue bapuangane, kabayi kalema. (1 Yone 2:2; Buakabuluibua 21:1-4) Bu muikala bantu kabatshiyi kabidi ne katoba nansha kamue ka mpekatu wa Adama, nebikale mu diumvuangana ne mikenji ya Nzambi ku mubidi, mu lungenyi, mu bikadilu ne mu nyuma. Nunku ‘nebikale ne muoyo’ mu mushindu mulenga anu pikalabu kabatshiyi ne mpekatu anyi kalema nansha kamuepele. (Buakabuluibua 20:5) Malu onso aa pamue ne Mparadizu wa pa buloba nebitumbishe Yehowa menemene!

Katupa kîpi panyima pa Bidimu Tshinunu bia Bukokeshi bua Yezu, nebalekele Satana Diabolo ne bademon bende anyi banjelu babi bua mutantshi mukese. (Buakabuluibua 20:1-3) Nebabalekele bua batete bantu bua musangu wa ndekelu. Nansha muikala bakuabu ne bua kutombokela Yehowa, kadi Satana kakukokesha bua kukoka bantu bonso ku luseke luende nansha. Pashishe, Yehowa neabutule bantomboji bonso pamue ne Satana ne bademon bende. Bubi kabuakuikalaku kabidi to. Bantu babi bonso nebajimine bua kashidi ne bantu bakane nebapete muoyo wa tshiendelele.​—Buakabuluibua 20:7-10.

Newikaleku anyi?

Masanka a kashidi mmindile bantu badi banange Yehowa Nzambi. Muoyo mu Mparadizu kawakubatonda nansha. Kadi newikale anu wenda ulengela ku dituku ne ku dituku bualu dimanya dia Yehowa Nzambi kadiena ne ndekelu. (Lomo 11:33) Wewe newikale anu ne malu a kulonga ne newikale kabidi anu ne dîba dia kualonga. Bua tshinyi? Bualu kuakuikala ne muoyo anu bua bidimu 70 anyi 80 to, kadi newikale ne muoyo bua kashidi ne tshiendelele.​—Musambu 22:26; 90:10; Muambi 3:11.

Wewe munange Nzambi, newikale anu ne disanka dia kuenza disua diende. Mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Bua edi ndinanga dia Nzambi, bua tuetu tutumikile mikenji yende; ne mikenji yende kayena itunemena bujitu.’ (1 Yone 5:3) Nunku kulekedi tshintu nansha tshimue tshikupangishe bua kuenza malu makane bua kusankisha Yehowa Nzambi. Ikala uvuluka malu malenga adibu bakulaye mu Bible. Udisuike bua kuenza disua dia Yehowa ne kulekedi kudienza nansha. Wewe wenza nunku, newikaleku pakumbaja Nzambi tshidiye ujinga bua buloba ne pikalabu ne bua kulua buonso bujima mparadizu kashidi.

[Tshimfuanyi mu dibeji 4]

Madimi a bena Isalele avua akuama bimpe bualu Yehowa uvua ubabenesha

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Mmasanka kayi audi muindile mu Mparadizu?