Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Mêyi ebe awakammanyisha adi disanka dianyi’

‘Mêyi ebe awakammanyisha adi disanka dianyi’

‘Mêyi ebe awakammanyisha adi disanka dianyi’

‘Malu onso akafundabu diambedi akafundibua bua kutuyisha.’​—LOMO 15:4.

1. Mmunyi mutu Yehowa utuvuluija mibelu yende, ne bua tshinyi tudi nayi dijinga?

YEHOWA utu utuvuluija mêyi ende bua kutuambuluisha bua kutantamena mu tshikondo tshia malu makole etshi. Utu utuvuluijawu patudi tudibadila Bible, mu miyuki ne malu makuabu atudi tumvua mu bisangilu bietu bia bena Kristo. Malu a bungi atudi tubala anyi tumvua aa kaena anu mapiamapia to. Pamuapa tukadi bamane kulonga malu a muomumue kumpala. Kadi bu mutudi tupua malu muoyo misangu ya bungi, mbimpe bikala batuvuluija mêyi ne mikenji ne malu adi Yehowa mulongolole. Tudi ne bua kuela Yehowa tuasakidila bua malu adiye utuvuluija. Adi atukolesha ne atuambuluisha bua kubenga kupua muoyo malu avua matusake bua kuikala ne nsombelu udi umvuangana ne disua dia Nzambi. Ke bualu kayi mufundi wa Misambu wakimbila Yehowa ne: ‘Mêyi ebe awakammanyisha adi disanka dianyi.’​—Musambu 119:24.

2, 3. (a) Bua tshinyi Yehowa uvua mulame miyuki ya bantu badibu batele mu Bible too ne matuku etu aa? (b) Netuakule bua miyuki kayi mu tshiena-bualu etshi?

2 Nansha muvuabu bafunde Dîyi dia Nzambi kukadi bidimu bia bungi menemene, didi anu ne bukole. (Ebelu 4:12) Didi ne malu malelela akafikila bantu badibu batelamu. Nansha mudi ngenyi ya bantu ne bilele biabu bishintuluke katshia bafunda Bible, tudi tupetangana ne nsombelu mifuanangane ne ya bena kale. Tudi ne diakalenga dia kubala mu Bible miyuki ya bungi idi ne bilejilu bidi bilenga ku muoyo bia bantu bavua banange Yehowa, ne bavua bamukuatshila mudimu ne lulamatu nansha mu ntatu. Miyuki mikuabu idi ileja bienzedi bitu Nzambi mukine. Yehowa uvua mufundishe malu (mimpe ne mabi) a bantu abu bua kutuvuluija malongesha a mushinga. Anu muvua mupostolo Paulo mufunde, ‘malu onso akafundabu diambedi akafundibua bua kutuyisha, bua tuetu tuikale ne ditekemena bua ditantamana dietu ne bua busambi bua mu Mukanda wa Nzambi.’​—Lomo 15:4.

3 Tukonkononayi miyuki isatu ya mu Bible: muyuki wa Davidi kumpala kua Shaula, wa Anania ne Sapila ne wa Yosefe kumpala kua mukaji wa Potifâ. Miyuki yonso eyi idi itulongesha malu a mushinga.

Kulamata malu adi Nzambi mulongolole

4, 5. (a) Nsombelu kayi uvua pankatshi pa Mukalenge Shaula ne Davidi? (b) Ntshinyi tshiakenza Davidi pavua Shaula umuluisha?

4 Nsombelu wa Mukalenge Shaula wakaleja ne: kavua ne lulamatu kudi Yehowa ne kavua muakanyine kukokesha tshisamba tshiende to. Nunku Nzambi wakamubenga ne wakatuma muprofete Samuele bua kuela Davidi manyi bua kupinganaye pa muaba wa Shaula bu mukalenge wa Isalele. Pakaleja Davidi ne: uvua musalayi wa dikima ne pakabanga bantu kumutumbisha, Shaula wakamumona anu bu muluishi wende. Shaula wakakeba kumushipa misangu ya bungi. Davidi wakapanduka misangu yonso ayi anu bualu Yehowa uvua nende.​—1 Samuele 18:6-12, 25; 19:10, 11.

5 Davidi wakanyema Shaula munkatshi mua bidimu bia bungi. Davidi wakapeta mushindu wa kushipa Shaula, ne balunda bende bamusaka bua kuenzaye nunku bamba muvua Yehowa mumupeshe muluishi wende mu bianza. Kadi Davidi wakabenga kumushipa. Wakenza nunku bualu uvua ne lulamatu kudi Yehowa ne uvua unemeka Shaula bu muvua Nzambi mumusungule bua kukokesha tshisamba tshiende. Yehowa ki nguvua muteke Shaula mukalenge wa Isalele anyi? Nanku yeye kabidi ke uvua ne bua kumumbusha dîba divuaye mudisunguile nkayende. Davidi wakadiambila ne: yeye kavua ne bua kumumbusha; kabuvua bualu buende to. Panyima pa Davidi mumane kuenza muende muonso bua kuikala mu malanda mimpe ne Shaula, wakamba ne: ‘Bu mudi Yehowa ne muoyo, Yehowa nkayende neamushipe; dituku diende dia lufu nedilue, anyi yeye neaye mu mvita, neafue. Yehowa ankande bua tshilengi muntu wakela Yehowa manyi pa mutu tshianza.’​—1 Samuele 24:3-15; 26:7-20.

6. Muyuki wa Davidi ne Shaula udi utulongesha tshinyi?

6 Muyuki eu udi ne dilongesha dinene. Ukadiku mudiebeje bua tshinyi bimue bilumbu bitu bijuka mu tshisumbu tshia bena Kristo anyi? Tshilejilu, muntu udi wenza bualu budi kabuyi bukusankisha. Bualu budiye muenze kabuena pamuapa tshilema tshinene to, kadi bidi bikuenza bibi. Ntshinyi tshiudi ne bua kuenza? Bu muudi musue kutabalela muena Kristo nebe ne bu muudi musue kuikala ne lulamatu kudi Yehowa, udi mua kuangata dipangadika dia kuyukila ne muntu eu mu mushindu muimpe bua kujikija tshilumbu. Tshia kuenza ntshinyi bikala tshilumbu tshitungunuka? Wewe mumane kuenza bionso biudi mua kuenza, udi mua kulekela tshilumbu mu bianza bia Yehowa. Ke tshivua Davidi muenze.

7. Mmunyi mutudi mua kuidikija Davidi padibu batukengesha?

7 Badi kabidi mua kukukengesha kakuyi bualu anyi bua tshitendelelu tshiebe. Kakuena tshiudi mua kuenza mpindieu bua kujikija makenga aa to. Bidi mua kuikala bikole bua kutantamena nsombelu wa nunku, kadi tshivua Davidi muenze tshidi tshitupesha dilongesha. Misambu mimpe ivuaye mufunde kayena amu ne masambila avuaye muenze ne muoyo umue bua Nzambi amulame pavua Shaula umuluisha, kadi idi kabidi ileja lulamatu luende kudi Yehowa ne muvuaye wenza muende muonso bua kutumbisha dîna dia Nzambi. (Musambu 18:1-6, 25-27, 30-32, 48-50; 57:1-11) Nansha muvua Shaula mukengeshe Davidi munkatshi mua bidimu bia bungi, wakashala ne lulamatu kudi Nzambi. Tuetu petu tudi ne bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa ne ku bulongolodi buende nansha bobu batukengesha, nansha bantu bakuabu benza malu mabi. Tuikalayi bashindike ne: Yehowa udi umona malu onso aa.​—Musambu 86:2.

8. Ntshinyi tshivua Bantemu ba Yehowa ba mu Mozambique benze pavuabu batete lulamatu luabu kudi Yehowa?

8 Bena Kristo ba mu ditunga dia Mozambique badi tshilejilu tshia matuku etu aa tshia bantu badi balamate Yehowa mu ntatu. Mu 1984 basalayi bavua baluisha bukalenge bavua babuela mu misoko yabu misangu ya bungi bua kupaula bintu, kuosha nzubu ne kushipa bantu. Bena Kristo aba kabavua ne tshivuabu mua kuenza nansha. Bena mu misoko yabu bavua babenzeja bua kubuela mu kasumbu kabu anyi bua kubambuluisha mu mishindu mikuabu. Bantemu ba Yehowa bavua bamona kuenza nunku bu kubuelakana mu malu a pa buloba. Pakabengabu bua kubuela mu kasumbu aku, benamu bakumvua tshiji tshikole. Mu tshikondo tshikole atshi bakashipa Bantemu batue ku 30, kadi nansha lufu kaluakabapangisha bua kushala ne lulamatu kudi Nzambi. * Anu bu Davidi bakananukila mu dikenga adi ne kuluabu anu kutshimuna.

Tshilejilu tshidi tshitudimuija

9, 10. (a) Mmushindu kayi udi bimue bilejilu bia mu Bible mua kutuambuluisha? (b) Bua tshinyi bualu buvua Anania ne Sapila benze buvua bubi?

9 Mu Bible mudi bimue bilejilu bidi bitudimuija bua nsombelu itudi ne bua kulekela. Bulelela, Bible udi ne miyuki ya bantu ba bungi bavua benze malu mabi ne bapete bipeta bibi, bamue bikale basadidi ba Nzambi. (1 Kolinto 10:11) Tuangatayi tshilejilu tshia Anania ne Sapila bavua mu tshisumbu tshia bena Kristo tshia mu Yelushalema mu bidimu lukama bia kumpala.

10 Panyima pa Pentekoste wa mu 33 bikondo bietu ebi, kuvua bena Kristo bapiabapia bavua bashale mu Yelushalema bua kumvua mayisha a bapostolo. Bivua bikengela kufila bintu bua kubambuluisha. Bamue bena Kristo bakapana bintu biabu bua kukumbaja makuta avua akengedibua. (Bienzedi 2:41-45) Anania ne Sapila bakapana budimi buabu ne kutuadilabu bapostolo anu tshitupa tshia makuta avuabu bapete. Bakamba muvuabu bafile makuta onso a ku budimi buvuabu bapane. Pabi Anania ne Sapila bavua mua kufila makuta bungi buonso buvuabu basue, nansha a bungi nansha makese. Kadi bavua ne lungenyi lubi ne bakashima bapostolo. Bavua basue kuleja muvuabu bantu bimpe ne muvuabu bafile bintu bia bungi, pabi kabiyi nanku to. Ku bukole bua nyuma muimpe, mupostolo Petelo wakatandula dishima ne lubombo luabu. Ke Yehowa kubashipaye diakamue.​—Bienzedi 5:1-10.

11, 12. (a) Leja imue mibelu ya mu Bible idi itulomba bua kuamba anu bulelela? (b) Mmasanka kayi atu bantu badi bamba anu bulelela bapeta?

11 Bikala lungenyi lutuluila bua kushima bua kumueneka bu bantu bimpe ku mêsu kua bakuabu, tuvuluke tshilejilu tshia Anania ne Sapila bua kubenga kuenza bu muvuabu benze. Tudi mua kushima bantu netu, kadi katuena mua kushima Yehowa nansha. (Ebelu 4:13) Bible udi utubela misangu ne misangu bua tuikale tuambilangana bulelela, bualu bena dishima kabakuikala ne muaba mu buloba budi kabuyi ne malu mabi. (Nsumuinu 14:2; Buakabuluibua 21:8; 22:15) Bidi nunku bualu Satana Diabolo ke udi usaka bantu ku dishima.​—Yone 8:44.

12 Tuetu tuamba bulelela misangu yonso netupete masanka a bungi. Netuikale ne kondo ka muoyo kimpe ne bantu bakuabu nebikale bitaba bitudi tubambila. Bamue bena Kristo mbapete mudimu anyi mbaulame bualu bavua bamba anu bulelela. Patuikala tuamba anu bulelela netupete disanka ditambe bunene dia kuikala balunda ba Nzambi wa bukole buonso.​—Musambu 15:1, 2.

Tuikale bakezuke

13. Yosefe uvua mu nsombelu kayi, ne wakenza tshinyi?

13 Pavua Yosefe muana wa Yakoba ne bidimu 17, bakamupana bu mupika. Wakafikila mu dîku dia Potifâ muena mudimu wa mukalenge. Mukaji wa Potifâ wakajinga kuenda masandi ne Yosefe bualu uvua ne mpala muimpe. Ku dituku ku dituku mukaji eu uvua anu umuela mutoyi ne: ‘Ulale nanyi.’ Yosefe uvua kule ne dîku diabu, ne uvua muaba uvua muntu nansha umue kayi mumumanye. Uvua mua kuikala muende masandi ne mamu au muntu kayi mua kumanya. Kadi dituku divua mukaji wa Potifâ mumukuate mu bilamba, Yosefe wakanyema.​—Genese 37:2, 18-28; 39:1-12.

14, 15. (a) Bua tshinyi tshilejilu tshia Yosefe tshidi ne mushinga kutudi? (b) Bua tshinyi muanetu wa bakaji udi ne dianyisha bua muvuaye mulonde malu avua Nzambi mumuvuluije?

14 Yosefe uvua mukolele mu dîku dia bantu bavua batshina Nzambi, ne uvua mumanye ne: kuenda masandi nkubi. Ke bualu kayi wakakonka mukaji wa Potifâ ne: ‘Ndi mua kuenza bualu ebu bubi bunene ne mua kuenzela Nzambi bibi munyi?’ Uvua mua kuikala muambe nunku bualu uvua mumanye muvua Nzambi muambe mu Edene ne: mulume uvua ne bua kuikala anu ne mukaji umue. (Genese 2:24) Lelu basadidi ba Nzambi badi mua kulongela ku nsombelu uvua mufikile Yosefe. Mu imue miaba, bantu kabatu bamona kuenda masandi bu tshilumbu tshinene to. Nunku bansonga batu babenga mua kuenza nenku batu babaseka kudi balunda babu. Bantu badi baselangane bakadi ne tshibidilu tshia kuenda masandi ne bantu bakuabu. Ke bua tshinyi tshilejilu tshia Yosefe tshidi tshituvuluija bualu bua mushinga butudi katuyi mua kupua muoyo mu matuku etu aa. Nzambi udi ukandika bajike ne bantu badi basele bua kuenda masandi. (Ebelu 13:4) Bantu ba bungi bakadi bapone mu bubi ebu mbamanye bua tshinyi mbimpe kubenga kubuenza. Kuenda masandi kudi kufikisha muntu ku didimona kayi ne mushinga, ku dikala ne mukawu ne kondo ka muoyo kadi kamupisha, ku dipeta mafu a panshi ne ku masama a mu bilamba. Anu mudi Mukanda wa Nzambi utuvuluija, muntu udi wenda masandi udi ‘wenzela mubidi wende bibi.’​—1 Kolinto 5:9-12; 6:18; Nsumuinu 6:23-29, 32.

15 Stéphanie * n’Ntemu wa Yehowa udi kayi muanji kubuela mu dibaka. Udi ne dianyisha bua mutu Yehowa umuvuluija tshidiye ne bua kuenza. Ku mudimu, muntu mukuabu wa mpala muimpe uvua umusesela bikole. Bu muvua Stéphanie umubenga, muntu au wakavudija malu mimpe avuaye umuenzela. Stéphanie udi wamba ne: “Meme kutuadija kuluangana bua kushala mukezuke bualu bitu bisankisha nsongakaji yonso patu muntu mulume umutabalela.” Pashishe wakajingulula ne: muntu au uvua anu ujinga kuenda nende masandi bu muvuaye wenza ne bantu bakaji bakuabu. Pakamonaye ne: ukavua uteketa, wakasengelela Yehowa bua amuambuluishe bua ashale amu ne lulamatu kudiye. Stéphanie wakamona ne: malu avuaye upeta mu didilongela diende dia Bible ne mu mikanda mikuabu ya bena Kristo avua amulongesha tshia kuenza ne avua amuvuluija bua kushalaye anu mutabale. Bumue bua ku malu buvuaye muvuluke buvua muyuki wa Yosefe ne mukaji wa Potifâ. Udi wamba ne: “Dîba dionso dindi mvuluka mundi munange Yehowa, ndi ntshina menemene bua kuenza bualu bubi ebu ne kuenzela Yehowa bibi.”

Tulonde malu adi Nzambi utuvuluija

16. Mmasanka kayi atudi tupeta patudi tubala kabidi ne tuela meji pa bilejilu bia bantu badibu batele mu Bible?

16 Tuetu bonso tudi mua kuvudija dianyisha dietu bua mikenji ya Nzambi patudi tumvua tshidiye mufundishile imue miyuki mu Bible. Miyuki eyi idi itulongesha tshinyi? Nngikadilu kayi ivua nayi bantu badibu batele mu Bible itudi ne bua kuidikija anyi itudi katuyi ne bua kuidikija? Mu Dîyi dia Nzambi mudi miyuki ya bantu ba bungi menemene. Mbimpe bantu bonso badi banange mikenji ya Nzambi bajinge meji adi afikisha ku muoyo ne bajinge kabidi malongesha adi afumina ku bilejilu bidi Yehowa mutulamine bimpe. Misangu ya bungi, tshibejibeji etshi tshitu ne biena-bualu bidi biakula bua bantu badi ne bualu kampanda bua kutulongesha. Kuenaku mua kuangata dîba dia kubibala kabidi anyi?

17. Mmunyi muutu udiumvua bua malu adi Yehowa utuvuluija? Bua tshinyi?

17 Tudi ne bua kuela Yehowa tuasakidila wa bungi bua mudiye utabalela bantu badi bajinga kuenza disua diende ne muoyo umue. Tudi bantu bapange bupuangane anu bu mudi bantu badibu batele mu Bible. Tshidibi, malu adibu bafunde bua bualu buabu adi atuambuluisha bikole. Tuetu tulonda malu adi Yehowa utuvuluija, katuakuenza bilema binene, ne netuidikije bilejilu bimpe bia bantu bavua bende mu njila wa buakane. Tuetu benze nunku, tudi mua kudiumvua anu bu mufundi wa Misambu wakimba ne: ‘Disanka didi kudi badi banemeka mêyi [a Yehowa], badi bamukeba ne mitshima yabu mijima. Muoyo wanyi udi ulamata mikenji yebe idi ileja bu muudi; ndi ntamba kuyinanga.’​—Musambu 119:2, 167.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 15 Tudi bashintulule dîna.

Newandamune bishi?

• Ntshinyi tshitudi mua kulongela ku tshivua Davidi muenzele Shaula?

• Muyuki wa Anania ne Sapila udi utulongesha tshinyi?

• Bua tshinyi nsombelu wa Yosefe udi ne mushinga wa pa buawu kutudi lelu?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Bua tshinyi Davidi uvua mubenge bua bashipe Shaula?

[Tshimfuanyi mu dibeji 27]

Ntshinyi tshitudi tulongela ku muyuki wa Anania ne Sapila?

[Tshimfuanyi mu dibeji 28]

Ntshinyi tshivua tshisake Yosefe bua kubenga kuenda masandi?