Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mbatele muaba mukuabu bantu bavuabu babikila ne: bena Isalele

Mbatele muaba mukuabu bantu bavuabu babikila ne: bena Isalele

Mbatele muaba mukuabu bantu bavuabu babikila ne: bena Isalele

MU TSHILAMINU tshia bintu bia kale tshia ku Caire, mu ditunga dia Ejipitu, mudi dibue didibu bafunde miaku. Dibue edi didi divuluija bantu misangu ya bungi ivua Palô Merneptah mutshimune mu mvita. Bilondeshile tshidi bamanyi ba malu a kale bamba, muana eu wa 13 wa Ramses II wakakokesha pankatshi pa tshidimu tshia 1212 ne tshia 1202 kumpala kua diledibua dia Yezu, mu matuku a ndekelu a tshikondo tshivua Balumbuluishi bakokesha mu Isalele. Mbafunde mu milongo ibidi ya ndekelu ya dibue dia Merneptah edi ne: “Mbapawule buloba bua Kanâna ne tshikisu tshionso. Mbangate Ashekelona, bakuate Gezê, [ne] babutule Yano‘am butubutu. Mbashiye Isalele tshianana, ndelanganyi yende kayitshienaku.”

Muaku “Isalele” udi uleja tshinyi muaba eu? Mu mfundilu wa bena Ejipitu, bavua basakidila ku miaku tumue tumanyinu tudibu kabayi babala bua kuleja mulongo wa miaku ayi. Mukanda kampanda udi umvuija ne: ‘Kamanyinu kadibu basakidile ku isatu ya ku miaku inayi eyi: Ashekelona, Gezê ne Yanoam, kadi katumanyisha ne: ebi mbimenga. Kadi kamanyinu kadi ku muaku Isalele kadi kaleja bantu.’​—The Rise of Ancient Israel.

Mifundu eyi idi ne mushinga kayi? Hershel Shanks, umue wa ku bafundi ne bapatudi ba mukanda utudi batele eu udi wandamuna ne: “Dibue dia Merneptah didi dileja ne: tshisamba tshivuabu babikila ne: bena Isalele tshivuaku mu 1212 kumpala kua diledibua dia Yezu, kabidi ne: Palô wa mu Ejipitu kavua anu mubamanye patupu to, kadi uvua kabidi mumone se: bivua ne mushinga bua kuditumbisha bua muvuaye mubatshimune mu mvita.” William Dever, mulongeshi wa malu a bintu bia kale bia ku Asia wa Proche-Orient, udi umvuija ne: “Dibue dia Merneptah didi ditujadikila bimpe ne: Kudi tshisamba kampanda tshia bantu mu Kanâna badi badibikila ne: ‘bena Isalele,’ ne ke mudibu bababikila kabidi kudi bena Ejipitu, badi kabayi bafuanyike kubingisha Bible nansha kakese, ne kabena mua kuikala bafuikakaje tshisamba etshi tshisunguluke ne tshia pa buatshi tshia ‘bena Isalele’ bua kudiendeshila bobu nkayabu lumu nansha.”

Mbatele Isalele bua musangu wa kumpala mu Bible bu dîna diakapeshabu Yakoba, nkambua wa tshisamba etshi. Ndelanganyi ya bana 12 ba balume ba Yakoba yakalua kumanyika bu “Bena Isalele.” (Genese 32:22-28, 32; 35:9, 10) Bidimu bia bungi pashishe, muprofete Mose ne Palô wa mu Ejipitu bavua bonso babikila ndelanganyi ya Yakoba ne: “bena Isalele.” (Ekesode 5:1, 2) Pa kumbusha Bible, dibue dia Merneptah ndimanyike bu muaba wa kale menemene udibu batele bantu ba tshimue tshisamba badibu babikila ne: bena Isalele.

[Bimfuanyi mu dibeji 24]

Dibue dia Merneptah

Diteka tumanyinu tusatu tua ndekelu pamue (kamutshi ne muntu mulume ne mukaji basombe) didi dileja bena Isalele bu bantu ba tshisamba tshikuabu

[Mêyi a dianyisha]

Egyptian National Museum, Cairo, Egypt/​Giraudon/​The Bridgeman Art Library