Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Utshine Nzambi bua wikale ne meji!

Utshine Nzambi bua wikale ne meji!

Utshine Nzambi bua wikale ne meji!

“Ditshina dia Yehowa ntshibangidilu tshia meji.”​—NSUMUINU 9:10.

1. Bua tshinyi bantu ba bungi badi bamona ditshina Nzambi bu bualu bukole bua kubumvua?

KALE pavuabu bamba muntu ne: uvua utshina Nzambi, bivua bualu bua butumbi. Kadi lelu bantu ba bungi bakadi bamona ditshina Nzambi bu bualu bua kale budi bukole bua kubumvua. Badi mua kudiebeja ne: “Bua tshinyi kutshina Nzambi pende muikale dinanga?” Buabu bobu, ditshina ntshintu tshibi tshidi mene tshitekesha muntu. Kadi anu mutuabimona, ditshina dilelela dia Nzambi didi diumvuija malu a bungi, kadiena diumvuija patupu lungenyi ludi luvuila muntu anyi tshintu tshidiye umvua to.

2, 3. Ditshina dilelela dia Nzambi didi dikonga malu kayi?

2 Kadi bilondeshile Bible ditshina dia Nzambi nngikadilu muimpe. (Yeshaya 11:3) Nkanemu kakole katudi naku kudi Nzambi, dijinga dikole dia kubenga kuenza malu adi mua kumubungamija. (Musambu 115:11) Didi dikonga kuanyisha ne muoyo umue ne kutumikila mikenji ya Nzambi idi itangila malu a bikadilu bimpe ne dijinga dia kulonda tshidiye wamba ne: ntshimpe ne kubenga tshidi tshibi. Mbafunde mu umue mukanda ne: ditshina edi didi dileja “mushindu udi muntu wangata Nzambi, udi umufikisha ku dienza malu a meji ne ku diepuka bubi bua mushindu wonso.” Nunku bidi bipetangana menemene ne tshidi Dîyi dia Nzambi dituambila ne: “Ditshina dia Nzambi ntshibangidilu tshia meji.”​—Nsumuinu 9:10.

3 Bushuwa, ditshina dia Nzambi didi dikonga malu a bungi adi bantu benza. Pa kumbusha meji, didi dienda kabidi pamue ne disanka, ditalala, bubanji, muoyo wa matuku a bungi, ditekemena, ditabuja ne dieyemena. (Musambu 2:11; Nsumuinu 1:7; 10:27; 14:26; 22:4; 23:17, 18; Bienzedi 9:31) Didi diumvuangana menemene ne ditabuja ne dinanga. Bushuwa, didi ditangila malanda etu ne Nzambi ne bantu netu. (Dutelonome 10:12; Yobo 6:14; Ebelu 11:7) Ditshina dia Nzambi didi diumvuija kuikala batuishibua menemene ne: Tatu wetu wa mu diulu nkayende udi ututabalela ne mmudilongolole bua kutubuikidila mibi yetu. (Musambu 130:4) Anu bantu babi badi kabayi banyingalala bua mibi yabu ke badi bamona Nzambi ubatshinyisha. *​—Ebelu 10:26-31.

Tumanye mua kutshina Yehowa

4. Tshidi mua kutuambuluisha bua ‘kumanya mua kutshina Yehowa’ ntshinyi?

4 Bu mudi ditshina dia Nzambi dikale ne mushinga wa bungi bua kumona mua kuangata mapangadika mimpe ne kupeta mabenesha a kudi Nzambi, mmunyi mutudi mua ‘kumanya mua kutshina Yehowa’ bimpe? (Dutelonome 17:19) Mbafunde bilejilu bivule bia balume ne bakaji bavua batshina Nzambi mu Bible “bua kutuyisha.” (Lomo 15:4) Bua tuetu kumvua tshidi kutshina Nzambi kumvuija menemene, tukonkononayi nsombelu wa umue wa ku bantu badi mu bilejilu ebi, Davidi Mukalenge wa Isalele wa kale.

5. Mmunyi muvua dilama mikoko diambuluishe Davidi bua kumanya mua kutshina Yehowa?

5 Yehowa wakabenga Shaula mukalenge wa kumpala wa Isalele bualu uvua utshina bantu, pamutu pa kutshina Nzambi. (1 Samuele 15:24-26) Ku lukuabu luseke, nsombelu wa Davidi ne malanda mimpe avuaye mudie ne Yehowa bidi bileja ne: uvua bushuwa muntu uvua utshina Nzambi. Kubangila ku buana buende, Davidi uvua misangu mivule uya kudisha mikoko ya tatuende. (1 Samuele 16:11) Dishala butuku pambelu umona mitoto ya mulu divua diambuluishe Davidi bua kujingulula tshidi ditshina dia Yehowa. Nansha muvuaye mua kujingulula anu katupa kakese ka bualabale bua tshibuashibuashi, wakafika ku dimona se: Nzambi ke utudi ne bua kunemeka ne kutendelela. Davidi wakalua kufunda ne: ‘Pandi ntangila diulu diebe, didi mudimu wa bianza biebe, ne ngondo ne mitoto biwakafuka; muntu udi nganyi bua wewe kumuelela meji? Ne muana wa muntu udi nganyi bua wewe udi umulama ne dinanga?’​—Musambu 8:3, 4.

6. Davidi wakumvua tshinyi pakajingululaye bunene bua Yehowa?

6 Biakakemesha Davidi pakafuanyikijaye bukese buende ne bualabale bua tshibuashibuashi tshidi tshiuwule ne mitoto. Pamutu pa dimanya edi kutshingishadi Davidi, diakamusaka bua kutumbisha Yehowa, wamba ne: ‘Diulu didi diamba butumbi bua Nzambi; bia mu diulu bibaluluke bidi bimuenesha midimu ya bianza biende.’ (Musambu 19:1) Dinemeka Nzambi nunku eu diakasemeja Davidi pabuipi ne Yehowa, kumupesha ne dijinga dia kulonga ne kulonda njila ya Yehowa idi kayiyi kalema. Elabi meji muvua Davidi mumvue munda muende pakimbilaye Yehowa musambu ne: ‘Wewe udi munene, ne udi wenza malu a kukema; anu wewe nkayebe udi Nzambi. Unyishe njila webe, Yehowa, bua ngende mu bushuwa buebe; uvuije mutshima wanyi mutshima umue udi utshina dîna diebe.’​—Musambu 86:10, 11.

7. Mmunyi muvua ditshina Nzambi diambuluishe Davidi bua kuluangana ne Goleyata?

7 Pakabuela masalayi a bena Peleshete mu buloba bua Isalele, Goleyata, tshilobo tshiabu tshia mvita tshia bule bua metre matue ku asatu tshivua tshiyobola bena Isalele bu tshivua tshisue kuamba ne: ‘Nusungule muntu bua tuluangane nende! Yeye muntshimune, tuetu netunukuatshile mudimu.’ (1 Samuele 17:4-10) Shaula ne basalayi bende bonso bakumvua buôwa, kadi Davidi yeye kakazakala to. Uvua mumanye ne: wa kutshina udi anu Yehowa, kadi ki mmuntu to, nansha bamuamba ne bukole bua mushindu kayi. Davidi wakambila Goleyata ne: ‘Meme ndualua kuudi ne dîna dia Yehowa. Bantu bonso ba mu tshisumbu etshi nebamanye ne: Yehowa kêna usungila bantu bua muele wa mvita ne bua difuma, bualu bua mvita idi mu bianza bia Yehowa.’ Ne diambuluisha dia Yehowa, Davidi wakangata tshintu tshiende tshivua bu ndundu wa nyunyi ne kubobolaye mulumiana mule mule eu dibue, kukulukaye panshi mufue.​—1 Samuele 17:45-47.

8. Bilejilu bia mu Bible bia bantu bavua batshina Nzambi bidi bitulongesha tshinyi?

8 Tudi mua kuikala ne ntatu anyi baluishi banene anu bu bavua Davidi muluangane nabu. Tshitudi mua kuenza ntshinyi? Tudi mua kubitshimuna ne ditshina dia Nzambi anu muakabitshimuna Davidi ne bena lulamatu bakuabu ba kale. Ditshina dia Nzambi didi mua kupita ditshina dia bantu ku bukole. Nehemiya musadidi wa Nzambi wa lulamatu wakabela bena Isalele nende bavuabu batshintshimike kudi baluishi babu ne: ‘Kanubatshinyi, nuvuluke Mukalenge wenu munene, mukole.’ (Nehemiya 4:14) Yehowa wakambuluisha Davidi ne Nehemiya ne basadidi ba Nzambi bakuabu ba lulamatu, bobu e kuenza midimu ivuaye ubapesha. Ke tshitudi petu mua kuenza tuetu bikale tutshina Nzambi.

Mudi ditshina dia Nzambi diambuluisha bua kupita ne ntatu

9. Ndîba kayi diakaleja Davidi ne: uvua utshina Nzambi?

9 Davidi mumane kushipa Goleyata, Yehowa wakamuambuluisha kabidi bua kutshimuna baluishi bende misangu mikuabu ya bungi. Kadi muena mutshiaudi Shaula wakakeba bua kushipa Davidi: kumpala mu tshiputuku, pashishe ne budimu buonso, ne ku ndekelu uvua ne tshiluilu tshijima tshia masalayi. Nansha muvua Yehowa muambile Davidi ne: uvua ne bua kulua mukalenge, kadi munkatshi mua bidimu bia bungi Davidi uvua ne bua kuanji kunyemakana, kuluangana mvita ne kuindila too ne dîba divua Yehowa mulongolole bua kumuteka mukalenge. Mu bionso ebi Davidi wakaleja ne: uvua utshina Nzambi mulelela.​—1 Samuele 18:9, 11, 17; 24:2.

10. Mmunyi muakaleja Davidi ne: uvua utshina Nzambi pavuaye kumpala kua njiwu?

10 Umue musangu, Davidi wakalomba Akisha, mukalenge wa mu tshimenga tshia bena Peleshete tshia Gata muvua Goleyata kumpala, bua kuya kasokomenamu. (1 Samuele 21:10-15) Basadidi ba mukalenge bakela Davidi patoke, kulejabu ne: uvua muluishi wa tshisamba tshiabu. Davidi wakenza tshinyi mu nsombelu wa njiwu eu? Wakasambila Yehowa ne muoyo mujima. (Musambu 56:1-4, 11-13) Nansha muakadidingidijaye bu mupale bua kudipandisha, tshibi Davidi uvua mumanye ne: Yehowa ke uvua mumupandishe bualu wakabenesha bionso biakenzaye abi. Mushindu uvua Davidi mueyemene Yehowa ne muoyo mujima wakaleja ne: uvua bushuwa muntu uvua utshina Nzambi.​—Musambu 34:4-6, 9-11.

11. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tutshina Nzambi patudi mu ntatu anu bu Davidi?

11 Anu bu Davidi, tudi mua kuleja mutudi tutshina Nzambi patudi tueyemena dilaya diende didiye mutulaye bua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu. Davidi wakamba ne: ‘Uteke njila webe mu bianza bia Yehowa; umueyemene yeye kabidi, ne yeye neenze malu ende.’ (Musambu 37:5) Ebi kabiena biumvuija ne: tudi tushiya patupu ntatu yetu mu bianza bia Yehowa katuyi tuenza tshitudi mua kukokesha bua bualu buayi ne tushala bavunge maboko bamuindila bua atujikijilayi. Davidi kakalomba Nzambi diambuluisha ne pashishe kushalaye mupuwe kayi ne tshivuaye wenza to. Wakakuata mudimu ne bukole buende bua mubidi ne meji bivua Yehowa mumupeshe bua kujikija lutatu luvua panshi. Kadi Davidi uvua mumanye ne: muntu kêna mua kukumbaja malu onso ku bukole buende nkayabu to. Ke mudibi kabidi buetu tuetu. Tuetu bamane kuenza tshionso tshitudi mua kuenza, bidi bishala mbimpe tubishile Yehowa mu bianza. Bushuwa, misangu mivule kakutu tshikuabu tshitudi mua kuenza, bitulomba bua kueyemena amu Yehowa. Edi ke dîba ditudi tuleja mutudi tutshina Nzambi. Tudi mua kupeta bukole mu mêyi akamba Davidi ne muoyo mujima ne: ‘Bulunda bujalame bua Yehowa budi kudi badi bamutshina.’​—Musambu 25:14.

12. Masambila etu tudi ne bua kuangata ne mushinga wa bungi bua tshinyi, ne ndungenyi kayi lutudi katuyi ne bua kuikala nalu?

12 Bualu ebu budi butulomba bua kuangata masambila etu ne malanda etu ne Nzambi ne mushinga wa bungi. Patudi tulomba Yehowa, tudi ne bua ‘kuitabuja ne: Yeye udiku ne udi mufutshi wa badi bamukeba.’ (Ebelu 11:6; Yakobo 1:5-8) Padiye utuambuluisha, tudi ne bua ‘kuikala bena disakidila’ anu mudi Paulo utubela. (Kolosai 3:15, 17) Katuena ne bua kuikala bu bantu badi muena Kristo mukuabu muela manyi wamba ne: “Badi bela meji ne: Nzambi udi bu muena mudimu wa mu diulu. Padibu dijinga ne tshintu, badi bakuma anu tshishondo bua kupeta diakamue tshintu tshidibu bakeba. Padibu batshipeta, badi bamuambila bua aye.” Lungenyi lua mushindu eu ludi luleja ne: kabena batshina Nzambi to.

Padi ditshina dia Nzambi dikepa

13. Ndîba kayi diakapangila Davidi bua kuleja kanemu bua Mikenji ya Nzambi?

13 Bu muvua Yehowa muambuluishe Davidi pavuaye mu lutatu, biakavudija ditshina diende dia Nzambi ne dieyemena divuaye nadi kudiye. (Musambu 31:22-24) Misangu isatu mimanyike bimpe, ditshina dia Nzambi dia Davidi diakakepa, biobi kulela ntatu minene. Musangu wa kumpala ndîba diakalongololaye bua balue ne mushete wa tshipungidi wa Yehowa mu Yelushalema muambula mu ditempu pamutu pa kuwambulabu pa makaya kudi bena Lewi muvua Mikenji ya Nzambi ilomba. Pavua Uza uvua ulombola ditempu adi mukuate ku Mushete wa tshipungidi bua kaudishindi, wakafua diakamue bua ‘dipanga diende’ dia kanemu. Bushuwa, Uza wakenza bubi bunene, njiwu e kumuenekayi, bionso ebi anu bualu Davidi kavua munemeke Mikenji ya Nzambi muvuabi bikengela to. Kutshina Nzambi kudi kumvuija kuenza malu mudiye yeye mulongolole.​—2 Samuele 6:2-9; Nomba 4:15; 7:9.

14. Dibadika bantu divua Davidi mubadike diakabalelela tshinyi?

14 Mukuabu musangu Satana wakasaka Davidi bua kubala bena Isalele bavua mua kuluangana mvita. (1 Kulondolola 21:1) Pakenza Davidi bualu ebu, wakaleja mukavua ditshina diende dia Nzambi dikepe, kushipeshabi bena Isalele 70 000. Nansha muakadilengeja Davidi ku mêsu kua Yehowa, yeye ne bena Isalele bakuabu bakapeta ntatu ya bungi.​—2 Samuele 24:1-16.

15. Tshiakafikisha Davidi ku dienda ne mukaji wa bende ntshinyi?

15 Munga musangu uvua ditshina dia Nzambi dia Davidi dimueneka dikadi dikepele nguakendaye ne Beta-sheba mukaji wa bende wa Uliya. Davidi uvua mumanye ne: kuenda anyi kualakana mukaji wa mukuabu kuvua kubi. (Ekesode 20:14, 17) Tshilumbu tshiakatuadija pavua Davidi mutangile Bete-sheba wowa mâyi. Ditshina dia Nzambi divua ne bua kuikala diakamue disake Davidi bua kutangija mêsu ne lungenyi luende kua tshianana. Kadi bidi bimueneka ne: Davidi wakashala ‘mutangile’ mukaji eu too pakalua muoyo wa kushala nende kutamba ditshina dia Nzambi bukole. (Matayo 5:28; 2 Samuele 11:1-4) Davidi uvua mupue muoyo ne: Yehowa uvua utangila bualu ne bualu buonso bua mu nsombelu wende.​—Musambu 139:1-7.

16. Ntatu kayi yakapeta Davidi bua bubi buende?

16 Davidi ne Bete-sheba bakalela muana wa balume. Matuku makese kunyima, Yehowa wakatuma muprofete wende Natana bua kutandula bubi bua Davidi. Kunyima kua bamane kumuelesha meji, Davidi wakatuadija kabidi kutshina Nzambi ne wakadilengeja. Wakalomba Yehowa bua kubenga kumuipata anyi kumumbusha nyuma wende muimpe. (Musambu 51:7, 11) Yehowa wakafuila Davidi luse ne wakamukepeshila dinyoka diende, kadi kakamukuba ku ntatu ivua bienzedi biende bikebeshe to. Muana wa Davidi au wakafua, ne kubangila anu pinapu kanyinganyinga ne makenga biakakuata dîku diende. Adi si divua difutu dinene diakapetaye bua ditshina diende dia Nzambi dikese!​—2 Samuele 12:10-14; 13:10-14; 15:14.

17. Fila tshilejilu tshia kanyinganyinga kadi malu mabi alela.

17 Lelu, kubenga kutshina Nzambi mu bienzedi bietu kudi mua kutulelela ntatu minene idi ishala matuku a bungi. Elabi meji bua kanyinganyinga kakumvua mukaji mukuabu pakamanyaye ne: bayende uvua muena Kristo uvua uyila bakaji bakuabu pavuaye wenza mudimu mu ditunga dikuabu. Wakinama mudikuate bianza ku mêsu, kutudikaye ne muadi bua bukole bua kanyinganyinga kavuaye naku. Kunyima kua matuku bungi munyi kuatuadijaye kabidi kuitaba malu a bayende eu ne kumunemeka? Bulelela, tuetu tutshina Nzambi, netuepuke ntatu ya mushindu eu.​—1 Kolinto 6:18.

Ditshina dia Nzambi didi ditukanda bua kuenza malu mabi

18. Tshitu Satana ukeba ntshinyi, ne ntshinyi tshidiye ukuata natshi mudimu?

18 Satana udi wenda unyanga bikadilu bia bantu pa buloba, ne nangananga bia bena Kristo balelela ke bidiye ukeba kunyanga. Bua kufikaye ku bualu ebu, udi ukuata mudimu ne mêsu ne matshi etu. (Efeso 4:17-19) Ntshinyi tshiwenza bu wewe mua kumona mu mpukampuka bimfuanyi anyi miaku mibi peshi bantu benza malu a bundu?

19. Mmunyi muvua ditshina dia Nzambi diambuluishe muena Kristo mukuabu bua kubenga kupona mu diteta?

19 Angata tshilejilu tshia André, * mukulu muena Kristo udi kabidi tatu wa dîku, munganga mu dimue ditunga dia ku Mputu. Pavua André wenza mudimu wa butuku mu lupitadi, bena mudimu nende bantu bakaji bavua njila ne njila balamika tubeji tuzola muoyo ku musamu wende, bamuambila bua yeye kulala nabu. André wakabenga ne muoyo umue bua kubateleja. Kabidi, bua kudiumbusha muaba mubi au, wakakeba mudimu muaba mukuabu. Ditshina dia Nzambi divua bualu bua meji ne diakamupetesha mabenesha, bualu lelu André udi wenza mudimu mêba makese ku biro bia Bantemu ba Yehowa bia mu ditunga diabu.

20, 21. (a) Mmunyi mudi ditshina dia Nzambi mua kutuambuluisha bua kuepuka mpekatu? (b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshialonda?

20 Kushala batume meji ku malu mabi kudi mua kufikisha muntu ku diela meji bua kulekela malanda ende mimpe ne Yehowa bua kumona mua kuenza bualu budiye kayi ne bukenji bua kuenza. (Yakobo 1:14, 15) Ku lukuabu luseke, tuetu tutshina Yehowa, netushale kule ne netuendele mene kule ne bantu babi, katuakuya miaba anyi kuenza malu anyi manaya bidi mua kutufikisha ku dilengulula bikadilu bietu biakane. (Nsumuinu 22:3) Bundu buonso butudi mua kumvua anyi tshintu tshionso tshitudi mua kujimija ntshikese pa kutshifuanyikija ne dishipa malanda etu ne Nzambi. (Matayo 5:29, 30) Kutshina Nzambi kudi bushuwa kumvuija kubenga kuditeka ku bukole mu njiwu ya tshintu tshibi bu mudi mishindu yonso ya bimfuanyi bia bantu butaka, kadi tudi ne bua kuenza bua mêsu etu ‘kaatangidi malu a patupu.’ Tuetu benze nunku, tudi mua kutekemena ne: Yehowa ‘[neatulame ne] muoyo’ ne neatupeshe tshionso tshitudi natshi dijinga.​—Musambu 84:11; 119:37.

21 Bushuwa, kuenza malu ne ditshina dilelela dia Nzambi kutu misangu yonso njila wa meji. Kudi kabidi kupetesha disanka dilelela. (Musambu 34:9) Netutokeshe bualu ebu mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 3 Bala tshiena-bualu tshia se: “D’après la Bible . . . Craindre un Dieu d’amour: en quel sens?” mu Réveillez-vous! wa dia 8 Tshiongo 1998, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

^ tshik. 19 Tudi bashintulule dîna.

Udi mua kumvuija anyi?

• Ngikadilu kayi ya bena Kristo idi ditshina dia Nzambi dikonga?

• Mmunyi mudi ditshina dia Nzambi diumbusha ditshina dia bantu?

• Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tuangata disambila mushindu muimpe?

• Mmunyi mudi ditshina dia Nzambi mua kutukanda bua kuenza bualu bubi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Davidi wakalonga mua kutshina Nzambi pavuaye utangila bintu bidi Yehowa muenze

[Bimfuanyi mu dibeji 24]

Ntshinyi tshiwenza bu wewe mua kufika mu mpukampuka mu nsombelu udi ukuela mu diteta?