Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Tufuanyikije mvese ne mvese mikuabu”

“Tufuanyikije mvese ne mvese mikuabu”

MUNTU mukuabu wakangula dibeji divua difunda malu panshi mu kawulu kavua kaya mu tshimenga tshia New York. Bavua bafunde mu dibeji adi ne: ‘Anyima wa muntu utu ufua.’ Biakakoka ntema ya muntu eu uvua mpasata ne kutuadijaye kubala. Wakakema bualu kavua muanji kuelesha dilongesha dia anyima udi kayi ufua mpata to. Dîba adi kavua mumanye uvua mufunde dibeji adi to. Kadi wakamona ne: malu avuabu bafunde avua malelela ne avua mangatshila mu Bible, ne bivua bikengela kuakonkonona bimpe.

Mpasata eu uvua George Storrs. Bualu ebu buakenzeka mu 1837, tshidimu tshivua Charles Darwin mufunde bua musangu wa kumpala ngenyi ivua ne bua kumufikisha ku dilongesha dia didimenena dia bintu. Tshikondo atshi bantu ba bungi batshivua batshina Nzambi ne bamuitaba. Ba bungi bavua babala Bible ne bamuangata ne mushinga.

Pashishe Storrs wakalua kumanya ne: Henry Grew wa ku Philadelphie, mu Pennsylvanie ke uvua mufunde dibeji adi. Grew uvua mushindike ne: “Mvese . . . itu idiumvuija nkayayi bimpe menemene.” Grew ne balunda bende bavua balonga Bible ne kipatshila ka kulonda mibelu idimu mu nsombelu wabu ne mu midimu yabu. Bakapeta malu mimpe mu dilonga diabu dia Bible.

Musaka kudi malu avua Grew mufunde, Storrs wakakonkonona ne ntema yonso tshivua Bible wamba bua nyuma ne kuyukila ne bampasata nende pa tshilumbu atshi. Panyima pa bidimu bitanu bia dilonga dikole, Storrs wakangata dipangadika dia kumanyisha bulelela bua mushinga mukole buvuaye mupete mu Bible. Wakanji kulongolola muyuki wa kuenzaye Dia lumingu kampanda mu 1842. Kadi kuluaye kumona ne: bivua bikengela enze miyuki mikuabu bua kujikija bimpe tshiena-bualu tshiende. Ndekelu wa bionso, wakafunda miyuki isambombo ivua yakula bua lufu lua anyima, ne kuyipatula mu mukanda wakabikilaye ne: Six Sermons (Miyuki isambombo). Storrs uvua ufuanyikija mvese ne mvese mikuabu ya mu Bible bua kuleja patoke bulelela bua mushinga buvua busokoka kudi malongesha adi apendesha Nzambi a mu Bukua-Buena-Kristo.

Bible utu ulongesha ne: anyima katu ufua anyi?

Bible udi uleja ne: bayidi bela manyi ba Yezu nebapete mubidi udi kauyi ufua tshiendelele bua lulamatu luabu. (1 Kolinto 15:50-56) Storrs wakadiambila ne: bikala bena lulamatu bapeta mubidi udi kauyi ufua tshiendelele bu dipa, nunku anyima ya bantu babi idi anu ne bua kufua. Pamutu pa kubuka malu, wakatangila mu Bible. Wakabala mu Matayo 10:28 ne: ‘Nutshine udi mumanye mua kujimija [anyima] ne mubidi kabidi mu Ngena.’ Nunku anyima udi mua kujimina anyi kufua. Wakabala kabidi Yehezekele 18:4 ne: ‘[Anyima] udi wenza bualu bubi yeye muine neafue.’ Pakatangilaye mu Bible mujima, bulelela buakamueneka bimpe patoke. Storrs wakafunda ne: “Bikala dilongesha dia anyima udi ufua ndilelela, nunku bitupa bivule bia mu Bible, bivua kabiyi biumvuika pa bidi bitangila dilongesha edi, bidi bitoka, bisankisha, biumvuika menemene ne bilua ne bukole bua bungi.”

Kadi netuambe tshinyi bua mvese bu mudi wa Yuda 7? Tudi tubalamu ne: ‘Bu mudi bena Sodoma ne Amola ne ba mu misoko ya pabuipi nabu, pakadifilabu muomumue nabu mu masandi, bamane kulonda malu a mubidi adi kaayi makanangane ne tshilele tshia bantu, badi batekibua bu tshilejilu, bakenga ne dikenga dia kapia ka tshiendelele.’ Padi bantu bakuabu babala mvese eu, badi mua kuamba ne: anyima ya bantu bavuabu babutule mu Sodoma ne mu Amola idi ikenga mu kapia bua kashidi. Storrs wakafunda ne: “Tufuanyikije mvese ne mvese mikuabu.” Ke yeye kutela 2 Petelo 2:5, 6 udi wamba ne: ‘Ne bikaleye kayi muengeleke ba pa buloba kale, kadi wakalama Noa pakatumaye mâyi manene pa buloba bua bantu babi; ne pakandamushaye misoko ya Sodoma ne Amola butue bua kapia, wakayipisha ne dibutuka, wakayivuija bu tshifuanyikiji kudi bantu balualua kupidia Nzambi.’ Bushuwa, Sodoma ne Amola yakandamuka butue, bakayibutula kashidi ne bantu bonso bavuamu.

Storrs wakumvuija ne: “Malu adi mu Petelo adi atokesha malu adi mu Yuda. Mvese yonso ibidi idi ileja patoke muvua Nzambi kayi musanke bua malu avua bantu babi abu benze. . . . Dinyoka divuabu banyoke ba pa buloba kale, anyi ba mu Sodoma ne Amola, ndidimuija, mmubelu anyi ‘ntshifuanyikiji’ tshidi tshinenga, katshiyi ndekelu anyi tshia “tshiendelele” kudi bantu bonso too ne ku nshikidilu kua buloba.” Nunku Yuda uvua uleja muvua dibutuka dia Sodoma ne Amola mu kapia dikale dia tshiendelele. Bualu ebu kabuena bushintulula tshilumbu tshia ne: anyima wa muntu utu ufua nansha.

Storrs kavua utela anu mvese ivua itua ku tshiende ne ubenga mikuabu to. Uvua utangila mvese yonso ivua minyunguluke uvuaye utela ne uvua utangila kabidi tshivua Bible wamba. Bikala mvese umue umueneka bu ubengangana ne mvese mikuabu, Storrs uvua utangila mvese mikuabu ya mu Bible bua kupeta diumvuija dijalame.

Malu avua Russell mulonge mu Bible

Ku bantu bakalua kudisanga ne George Storrs kuvua nsongalume kampanda uvua mulongolole kasumbu ka dilonga dia Bible ku Pittsburgh, mu Pennsylvanie. Nsongalume eu uvua Charles Taze Russell. Tshimue tshia ku biena-bualu biende bia kumpala bivua biakula bua Bible tshiakapatuka mu 1876 mu tshibejibeji tshia Bible Examiner (Mukonkononyi wa Bible), tshivua Storrs mupatule. Russell wakaleja muvua balongi ba Bible ba kumpala bamuambuluishe. Pashishe, bu muvuaye upatula tshibejibeji tshia Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona, wakanyisha bikole muvua Storrs umukuatshisha mu diyukila diabu ne mu difunda.

Pavua Russell ne bidimu 18, wakalongolola kasumbu ka dilonga Bible ne kulejaye mushindu kampanda wa dimulonga. Alexandre Hugh Macmillan, umue wa ku balongi bavua badisange ne Russell wakumvuija mushindu uvuabu balonga ne: “Muntu umue uvua ujula lukonko, ne bantu bonso bavua bayukidilangana pa lukonko alu. Bavua bakeba mvese yonso ivua yakula bua bualu abu, ne pashishe pavuabu bajadika muvua mvese eyi ipetangana bimpe bavua bamba dîyi dia ndekelu ne badifunda.”

Russell uvua mushindike ne: Bible mujima udi ne bua kuikala ne malu adi umvuangana ne kaayi ashintuluka anu bu mudi Nzambi uvua mumunfudishe kayi ushintuluka. Dîba dionso divua tshitupa tshia Bible tshimueneka tshikole bua kumvua, Russell uvua mujadike ne: bitupa bikuabu bia Bible bivua ne bua kutshitokesha ne kutshiumvuija.

Balongi ba Bible ba mu bidimu bia 1800 bavua bafuanyikija mvese bua kuyumvua: George Storrs, Henry Grew, Charles Taze Russell, A. H. Macmillan

Tshilele tshia kale tshia mu Bible

Kadi Russell, Storrs ne Grew kabavua ba kumpala bua kulekela Bible udiumvuija nkayende. Yezu Kristo, muntu uvua mubangishe Buena-Kristo ke wakatuadija tshilele etshi. Uvua utela mvese bungi kampanda bua kufila diumvuija ditokesha dia bualu kansanga. Tshilejilu, pavua Bafalese bajana bayidi ba Yezu bua muvuabu batula ntete dituku dia Nsabatu, wakaleja ku diambuluisha dia muyuki udi mu 1 Samuele 21:6 mudi bantu ne bua kulonda mukenji wa Nsabatu. Bamfumu ba bitendelelu aba bavua bamanye bimpe muyuki au, muvua Davidi ne bantu bende badie mampa a dileja. Pashishe Yezu kuakulaye bua mikenji ivua ileja ne: anu bakuidi ba mu dîku dia Alona ke bavua ne bua kudia mampa a dileja. (Ekesode 29:32, 33; Lewitiki 24:9) Kadi bakambila Davidi bua kudia mampa au. Yezu wakajikija muyuki wende eu uvua utuisha bantu pa kutela mvese wa mu mukanda wa Hoshea ne: ‘Bu nuenu bamanye dîyi edi ne: Ndi musue luse, tshiena nsua nyama minshipela, kanuakadi kupisha badi kabayi ne dipila.’ (Matayo 12:1-8) Ntshilejilu kayipu tshilenga tshia difuanyikija dia mvese bua kupeta diumvuija dijalame!

Mupostolo Paulo uvua ujadika malu avuaye wamba ne mvese ya mu Mukanda wa Nzambi

Bayidi ba Yezu bakalonda tshilele tshia kutela mvese bua kumvuija mvese mukuabu. Pavua mupostolo Paulo mulongeshe bena Tesalonike, ‘wakakulangana nabu malu a mu Mukanda wa Nzambi, wakabajinguluilawu, wakabambila ne: buakadi Kristo nabu mbua kukengaye ne kubikaye ku bafue.’ (Bienzedi 17:2, 3) Paulo wakumvuija kabidi mvese ne mvese mikuabu mu mikanda yende ivuaye mufunde ku diambuluisha dia nyuma muimpe. Tshilejilu, pakafundilaye bena Ebelu, wakatela mvese ya bungi bua kuleja ne: Mikenji ya Mose ivua mundidimbi wa bintu bimpe bivua ne bua kulua.​—Ebelu 10:1-18.

Nunku, balongi ba Bible balelela ba mu bidimu bia mu 1800 ne 1900 bavua balonde anu tshilele tshia bena Kristo etshi. Tshilele tshia kufuanyikija mvese ne mvese mikuabu tshidi tshitungunuka mu tshibejibeji tshia Tshibumba tshia Nsentedi. (2 Tesalonike 2:15) Bantemu ba Yehowa batu benza nunku padibu bakonkonona mvese kampanda.

Tangila mvese idi kulu ne kuinshi

Patudi tubala Bible, mmunyi mutudi mua kuidikija bilejilu bilenga bia Yezu ne bayidi bende ba lulamatu? Tshia kumpala, tudi mua kutangila mvese idi kulu ne kuinshi kua eu utudi tukonkonona. Mmunyi mudi mvese idi kulu ne kuinshi mua kutuambuluisha? Tuangatayi tshilejilu tshia mêyi a Yezu adi mu Matayo 16:28: ‘Bulelela, ndi nnuambila ne: Bakuabu badi bimana apa kabena bafua too ne pamonabu Muana wa muntu ulua mu bukalenge buende.’ Bamue bantu badi mua kuamba ne: mêyi aa kaavua makumbane bualu bayidi bonso ba Yezu bavuapu pakambaye mêyi au bakafua kumpala kua Bukalenge bua Nzambi kutuadijabu kukokesha mu diulu. Mukanda kampanda udi ufika too ne ku diamba ne: “Dilaya edi kadiakakumbana to, ne pashishe bena Kristo bakamona ne: bivua bikengela kumvuija ne: mêyi au avua ne bua kukumbana mu tshimfuanyi.”​—The Interpreter’s Bible.

Kadi mvese idi kuinshi kua mvese eu, pamue ne eyi idi mu Mâko ne mu Luka idi yakula bua bualu bumue bumue ebu, idi ituambuluisha bua kumvua mvese eu bimpe. Ntshinyi tshivua Matayo mufunde panyima pa mêyi adi kulu aa? Wakafunda ne: ‘Pakapita matuku asambombo, Yezu wakangata Petelo ne Yakobo ne muanabu Yone, wakabanda nabu ku mukuna mule, bobu nkayabu. Yeye wakakudimuka ku mêsu kuabu.’ (Matayo 17:1, 2) Mâko ne Luka pabu bavua basuikakaje tshivua Yezu muambe bua Bukalenge ne dikudimuka diende dia mpala. (Mâko 9:1-8; Luka 9:27-36) Dilua dia Yezu mu Bukalenge divua dileja mu dikudimuka diende dia mpala, pavuaye mumueneke ne butumbi kumpala kua bapostolo bende basatu. Petelo udi uleja ne: diumvuija edi ndilelela padiye wakula bua ‘bukole ne bua dilua bia Mukalenge wetu Yezu Kristo’ pakamonaye dikudimuka dia mpala wa Yezu.​—2 Petelo 1:16-18.

Utu ulekela Bible udiumvuija nkayende anyi?

Tshia kuenza ntshinyi wewe kuyi mumvue mvese nansha panyima pa wewe mumane kubala mvese idi kulu ne kuinshi? Udi mua kumufuanyikija ne mvese mikuabu, kuyi upua muoyo lungenyi ludi mu Bible mujima. Bible wa Les Saintes Écritures​—Traduction du monde nouveau (udi mpindieu mu miakulu 57 mu kabujima anyi tshitupa) udi ne tshintu tshimpe menemene tshidi mua kukuambuluisha bua kuenza nunku. Tshintu etshi mmulongo wa mvese milayidila mifunda munkatshi mua mabeji. Udi mua kuyipeta mipite pa 125 000 mu Bible wa Traduction du monde nouveau​—avec notes et références, udi mu imue miakulu minene. Mêyi a mbangilu a mu Bible eu adi amba ne: “Difuanyikija ne ntema dia mvese milayidila idi mifunda munkatshi mua mabeji ne dikonkonona dia note idi kuinshi kua mabeji nebileje mudi mikanda 66 ya mu Bible yumvuangana bimpe, ne mudiyi yenza mukanda umue mufundisha ku nyuma wa Nzambi.”

Tumonayi mudi dienza mudimu ne mvese milayidila idi pankatshi pa mabeji mua kutuambuluisha bua kumvua mvese kampanda. Tuangate tshilejilu tshia muyuki wa Abalama anyi Abalahama. Tudiele lukonko elu: Nnganyi wakalombola bantu pavua Abalama ne dîku diende bumbuke mu Ula? Tudi tubala mu Genese 11:31 ne: ‘Tela wakangata Abalama, muanende mulume, ne Lota, ne Salai mukaji wa muanende; bakamuangala mu buloba bua Ula wa Kasada bua kuya ku buloba bua Kanâna; bakafika ku Halana, bakashikamaku.’ Padi muntu ubala anu mvese eu, udi mua kuamba ne: Tela tatuende wa Abalama ke uvua ubalombola. Kadi mu Bible wa Traduction du monde nouveau, kudi mvese milayidila 11 munkatshi mua dibeji pa muaba wa mvese eu. Wa ndekelu udi ututuma mu Bienzedi 7:2, mutudi tubala muyuki uvua Stefano muenzele bena Yuda ba mu bidimu lukama bia kumpala ne: ‘Nzambi wa butumbi wakamueneka kudi tatu wetu Abalahama, pakadiye mu Mesopotamia, diambedi yeye kayi muanji kushikama mu Halana, wakamuambila ne: Umuke mu buloba buebe ne munkatshi mua bena kuenu, ulue mu buloba bundualua kukuleja.’ (Bienzedi 7:2, 3) Stefano uvua ubuejakaja muyuki eu ne wa diumbuka dia Abalama mu Halana anyi? Tòo, bualu etshi ntshitupa tshia Dîyi dia Nzambi tshifundisha ku nyuma wende.​—Genese 12:1-3.

Kadi bua tshinyi Genese 11:31 udi wamba ne: ‘Tela wakangata Abalama muanende’ ne bantu bakuabu ba mu dîku diende ne kumbukabu mu Ula? Tela utshivua mfumu anyi nkambua wa dîku. Wakitaba bua kuya ne Abalama, nunku mvese eu udi uleja ne: yeye ke uvua mulombole dîku diende bua kuya ku Halana. Patudi tufuanyikija mvese ibidi eyi, tudi mua kumvua tshivua tshienzeke menemene. Abalama wakasaka ne kanemu konso tatuende bua kuitaba bua kumbuka mu Ula bilondeshile dîyi dia Nzambi.

Patudi tubala Bible, tudi ne bua kutangila mvese idi kulu ne kuinshi pamue ne lungenyi ludi mu Bible mujima. Paulo udi ubela bena Kristo ne: ‘Tuakangata nyuma, ki ngua pa buloba, kadi nyuma wa kudi Nzambi, bua tuetu tumanye masanka akatupabu tshianana kudi Nzambi. Tudi tuamba malu aa, ki mmu mêyi adi meji a bantu atuyisha, kadi mu mêyi adi nyuma muimpe utuyisha; tudi tujingulula malu a nyuma ne mêyi a nyuma.’ (1 Kolinto 2:11-13) Bushuwa, tudi ne bua kulomba Yehowa bua atuambuluishe bua kumvua Dîyi diende ne kuteta bua ‘kujingulula malu a nyuma ne mêyi a nyuma’ pa kutangila mvese idi kulu ne kuinshi kua mvese utudi tukonkonona ne pa kutangila mvese idi yakula bua bualu bua muomumue. Tutungunukayi ne kupeta malu malelela a mushinga mukole mu didilongela dietu dia Dîyi dia Nzambi.