Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu menene a mu mukanda muitanu wa Misambu

Malu menene a mu mukanda muitanu wa Misambu

Dîyi dia Yehowa didi ne muoyo

Malu menene a mu mukanda muitanu wa Misambu

MUNTU mubanji udi mua kuamba pamuapa ne: ‘Bana betu ba balume bikale bakole mu bunsongalume buabu bu mitshi ikadi mimane kudiunda. Bana betu ba bakaji bikale bu makunji a ku matumba a nzubu masonga bu mabue adibu basa nawu nzubu wa mukalenge. Mayeba etu uule tente, mikoko yetu ivulangane mbombo ne binunu.’ Muntu mubanji udi pamuapa mua kuamba kabidi ne: ‘Tshisamba tshia diakalenga ntshidi ne bintu ebi!’ Kadi mufundi wa Misambu udi wamba yeye ne: ‘Disanka didi kudi bantu badi ne Yehowa muikale Nzambi wabu!’ (Musambu 144:12-15) Ki mmuomu anyi? Yehowa udi Nzambi wa disanka, nunku disanka didi kudi bantu badi bamutendelela. (1 Timote 1:11) Bualu ebu budi mu misambu mifunda ku nyuma wa Nzambi, mu Musambu wa 107 too ne ku wa 150.

Mukanda muitanu wa Misambu udi kabidi uleja ngikadilu mitambe bunene ya Yehowa, udi kabidi wakula bua luse luende lujalame, bua lulamatu luende ne bua buimpe buende. Patudi tuenda tumanya bimpe bumuntu bua Nzambi, tudi tufika ku dimunanga ne dimutshina bikole. Bidi bituambuluisha bua kuikala ne disanka. Tangila bualu bua mushinga butudi tupeta mu mukanda muitanu wa Misambu.​—Ebelu 4:12.

TUDI NE DISANKA BUALU YEHOWA UDI NE LUSE LUJALAME

(Musambu 107:1–119:176)

Bena Yuda bavua bapatuke mu bupika mu Babulona bakimba musambu bamba ne: ‘Basakidile biabu Yehowa bua luse luende lujalame ne bua bienzedi biende bia kukema bidiye wenzela bana ba bantu.’ (Musambu 107:8, 15, 21, 31) Davidi udi utumbisha Nzambi wamba ne: “Lulamatu luebe lua bushuwa ludi lufika ku matutu.” (Musambu 108:4) Mu musambu udi ulonda, udi usambila wamba ne: “Unkuatshishe, Yehowa Nzambi wanyi, unsungile bua luse luebe lujalame.” (Musambu 109:18, 19, 26) Musambu wa 110 udi ne mêyi adi atangila mudimu wa Masiya. Musambu wa 111:10 udi wamba ne: “Ditshina dia Yehowa didi tshibangidilu tshia meji.” Bilondeshile Musambu udi ulonda, “Disanka didi kudi muntu udi unemeka Yehowa.”​—Musambu 112:1.

Batu babikila Musambu wa 113 too ne ku wa 118 ne: Misambu ya Hallel, bualu mbambululamu misangu ya bungi mêyi aa: “Aleluya” anyi “Tumbishayi Yehowa!” Bilondeshile mukanda wa Mishnah, misambu eyi bavua bayimba mu tshikondo tshia Pasaka ne mu tshikondo tshia bibilu bisatu bia ku tshidimu bia bena Yuda. (Mishnah mmukanda wa mu bidimu bia 200 udi ulonda malu a bena Yuda.) Musambu wa 119 udi utumbisha dîyi dia Yehowa. Musambu eu mmule ku yonso ne ku nshapita yonso ya mu Bible.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

109:23—Davidi uvua musue kuamba tshinyi pakambaye ne: ‘Nyaya bu mundidimbi palepeshibuawu’? Davidi uvua wamba mu ngimbilu wa kasala ne: lufu luende lukavua pabuipi.​—Musambu 102:11.

110:1, 2—Pavua Yezu Kristo ‘Mukalenge wa [Davidi]’ usomba ku diboko dia balume dia Nzambi uvua wenza tshinyi? Kunyima kua dibika dia Yezu ku lufu, wakabanda mu diulu ne kushalaye muindile ku diboko dia balume dia Nzambi too ne muakasombaye mu nkuasa wa bumfumu mu 1914. Katshia ku tshikondo etshi, Yezu udi ukokesha balongi bende bela manyi, ubalombola mu mudimu wa diyisha ne dilongesha bantu Dîyi dia Nzambi ne wenda ubalongolola bua kukokeshabu nende mu Bukalenge buende.​—Matayo 24:14; 28:18-20; Luka 22:28-30.

110:4—Mmutshipu kayi udi Yehowa ‘muditshipe kayi ukudimuka’? Mutshipu eu ntshipungidi tshidi Yehowa mudie ne Yezu Kristo bua ikale Mukalenge ne Muakuidi Munene.​—Luka 22:29.

113:3—Mu mushindu kayi mudibu batumbisha dîna dia Yehowa ‘ku dipatuka dia dîba too ne ku dibuela diadi’? Kabena anu basua kuakula bua tshisumbu kampanda tshia bantu tshitu tshitendelela Nzambi dituku dionso to. Kumbukila ku dipatuka dia dîba ku Est too ne ku dibuela diadi ku Ouest, nsese ya dîba itu ikenkesha pa buloba bujima. Bia muomumue, batu batumbisha Yehowa pa buloba bujima. Ditumbisha edi kadiena mua kuenzeka kakuyi bulongolodi kampanda to. Tuetu Bantemu ba Yehowa, tudi ne diakalenga dinene dia kutumbisha Nzambi ne kumanyisha Bukalenge buende ne tshisumi.

116:15—Mmunyi mudi ‘lufu lua bansantu ba Yehowa luikale ne mushinga mukole ku mêsu kuende’? Batendeledi ba Yehowa badi ne mushinga mukole ku mêsu kuende, ke bualu kayi udi umona lufu luabu bonso ne mushinga wa bungi kayi mua kuluanyisha. Bu Yehowa muanyishe lufu luabu, bivua mua kumueneka bu ne: baluishi bende bavua ne bukole bupite budiye nabu. Kabidi kakuvua muntu uvua mua kuikala bu nshindamenu wa bulongolodi bupiabupia pa buloba.

119:71—Mbualu buimpe kayi budi muntu mua kupeta padiye mu dikenga? Dikenga didi mua kutulongesha mua kueyemena Yehowa, mua kumulomba diambuluisha ne muoyo mujima ne kulonga Bible bikole ne mua kutumikila malu adiye wamba. Kabidi mushindu utudi tuenza malu patudi mu dikenga udi mua kuleja butekete kampanda butudi nabu. Tuetu tuitaba dikenga bua kutulengeja, katuakumvua bibi menemene to.

119:96—‘Ku ndekelu kua malu onso makane’ kudi kumvuija tshinyi? Mufundi wa Misambu udi wakula bua malu makane anyi mapuangane ku mmuenenu wa bantu. Pamuapa uvua uleja ne: malu makane bua bantu adi ne mikalu. Kadi mikenji ya Nzambi kayena yoyi ne mikalu ya buena eyi to. Mikenji yende idi ne mushinga mu malu onso a mu nsombelu.

119:164—Kutumbisha Nzambi “misangu muanda mutekete ku dituku ku dituku” kudi kumvuija tshinyi? Nomba muanda mutekete udi uleja dikumbana dia bualu tshishiki. Ke bualu kayi mufundi wa Misambu udi wamba ne: Yehowa ngua kutumbisha menemene.

Malongesha adi atutangila:

107:27-31. Meji a pa buloba ‘neabuelakane’ palua Armagedone. (Buakabuluibua 16:14, 16) Kaena mua kupandisha muntu nansha umue. Anu bantu badi bakeba Yehowa ke bapanduka, ‘nebamusakidile bua luse luende lujalame.’

109:30, 31; 110:5. Bu muvua musalayi ukuata muele wa mvita ku tshianza tshia balume ne ngabu ku dia bakaji, ngabu kavua ujika tshianza tshia balume to. Mu ngakuilu kampanda, Yehowa udi ku “tshianza tshia balume” tshia batendeledi bende bua kubaluila mvita. Udi ubalama ne ubambuluisha; ke bualu kayi tudi ne bua ‘kumusakidila bikole’!

113:4-9. Bu mudi Yehowa mulu mule menemene, bidi bikengela bua inangila panshi bua “kumona diulu.” Kadi pende utu umvuila bakengi, bapele ne bakaji badi kabayi balela luse. Mukalenge Mutambe Bunene Yehowa udi udipuekesha ne mmusue bua tuikale tudipuekesha petu.​—Yakobo 4:6.

114:3-7. Kumanya malu a dikema avua Yehowa muenzele bantu bende ku Mbuu Mukunze, ku Musulu wa Yadene ne ku Mukuna wa Sinai kudi ne mushinga wa bungi kutudi. Bantu badi baleja kudi “buloba” muaba eu badi ne bua kumvua buôwa anyi mu ngakuilu mukuabu ‘kuzakala’ bualu bua Mukalenge.

119:97-101. Kuikala ne meji, kujingulula malu ne kumvua bimpe Dîyi dia Nzambi kudi kutuepula ku njiwu mu kutendelela kuetu.

119:105. Dîyi dia Nzambi didi muendu ku makasa etu bualu didi dituambuluisha bua kupita bimpe ne bilumbu. Didi kabidi ditutokeshila njila bualu didi didianjila kutuambila tshidi Nzambi musue kuenza bua matuku atshilualua.

TUIKALAYI NE DISANKA NANSHA MU NTATU

(Musambu 120:1–145:21)

Mmunyi mutudi mua kushala bashindame mu nsombelu mitambe bukole ne mu ntatu? Musambu wa 120 too ne ku wa 134 idi yandamuna bimpe lukonko elu. Tudi mua kutantamena ntatu ne kuikala ne disanka patudi tukeba diambuluisha dia Yehowa. Misambu eyi batu bayibikila ne: Misambu ya Dibanda nayi, bualu ng’ivuabu pamuapa bimba kudi bena Isalele pavuabu babanda ku Yelushalema bua bibilu biabu binene bivua bienzeka tshidimu tshionso.

Musambu wa 135 ne wa 136 idi ileja Yehowa bu muntu utu wenza bualu buonso budi bumusankisha, nunku muikale mushilangane bikole ne mpingu idi kayiyi mua kuenza tshintu. Musambu wa 136 mmuenza ne dipunguluja, tshitupa tshia ndekelu tshia mvese yonso tshidi ne dipunguluja dia mêyi a tshitupa tshia kumpala. Musambu wa 137 udi uleja muvua bena Yuda bavua mu bupika mu Babulona bajinga kutendelela Yehowa mu Siona. Musambu wa 138 too ne ku wa 145 mmisambu ya Davidi. Mmusue ‘kusakidila Yehowa ne mutshima wende mujima.’ Bua tshinyi? Udi wamba ne: “Bualu bua difukibua dianyi didi dinkemesha.” (Musambu 138:1; 139:14) Mu Misambu itanu idi ilonda, Davidi udi ulomba Nzambi bua amulame kudi bantu babi, bua apete mibelu mimpe, ne bua amusungile kudi bantu badi bamukengesha ne bua amuludike. Udi wakula bua disanka dia bantu ba Yehowa. (Musambu 144:15) Davidi mumane kuakula bua Bunene ne buimpe bua Nzambi, udi wamba ne: ‘Mukana muanyi nemuambe butumbi bua Yehowa, bukua-bantu bonso buvudijile dîna diende dia tshijila disanka too ne kashidi.’​—Musambu 145:21.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

122:3—Mmunyi muvua Yelushalema musoko ‘uvua ne nzubu yawu mituangane bilengele’? Anu bu mu bimenga bia bungi bia kale, nzubu ya mu Yelushalema bavua bayasa mikuatakane pamue. Tshimenga etshi tshivua tshipatakane bimpe, ne kabivua bualu bukole bua kutshisungila. Kabidi dikuatakana dia nzubu divua dienza bua ne: bena mu tshimenga bikale beyemenangana bua kuambuluishangana ne kupandishangana. Muanda eu udi uleja buobumue bua mu kutendelela bua bisamba 12 bia Isalele pakadisangishabi bua kutendelela.

123:2—Mufuanu wa mêsu a bena mudimu udi umvuija tshinyi? Bena mudimu balume ne bena mudimu bakaji mbatangile ku tshianza tshia mfumuabu mulume anyi mukaji bua malu abidi: bua kumanyabu dijinga diende ne bua kubakubaye ne kubapesha bidibu nabi dijinga. Bia muomumue, tudi tukeba Yehowa bua kumanya disua diende ne bua atuanyishe.

131:1-3—Mmunyi muvua Davidi ‘upolesha mutshima wende uutalaja bu muana mujile mabele utshidi kudi mamuende’? Anu bu mutu muana udi mulekele dibele ulonga mua kupeta disulakana ne disanka mu maboko a mamuende, Davidi wakalonga mua kupolesha ne kutalaja muoyo wende ‘bu muana mujile mabele utshidi kudi mamuende.’ Kadi mmushindu kayi? Pavuaye ubenga kudibandisha mu mutshima wende ne ubenga kuikala ne dipetu ne ubenga kukeba malu matambe bunene. Davidi kavua musue kukeba lumu to, kadi uvua mumanye mikalu yende ne uvua udipuekesha. Mbimpe tuetu kuidikija lungenyi luende nangananga patudi basue kupeta majitu mu tshisumbu.

Malongesha adi atutangila:

120:1, 2, 6, 7. Dishiminyinangana malu ne dipendangana bidi mua kuenzela bakuabu bibi menemene. Kulama ludimi luetu ngumue mushindu utudi mua kuleja ne: ‘Tudi banange ditalala.’

120:3, 4. Tuetu ne muntu udi ne “ludimi ludi ludinga” bidi mua kutukolesha patudi tumanya ne: Yehowa neajikije tshilumbu etshi mu tshikondo tshiende. Bantu badi bashiminyinangana malu nebakenge mu bianza bia “muena bukitu.” Nebapete dilumbuluisha dikole dia kudi Yehowa didi tshimfuanyi tshia “makala adi atema bikole a ku mutshi wa mukenyi.”

127:1, 2. Mu malu onso atudi tuenza, tudi ne bua kujinga bua Yehowa atulombole.

133:1-3. Buobumue bua bantu ba Yehowa budi bufila ditalala, budi buimpe ne budi busangulujangana. Katuena ne bua kubunyanga to, nunku tulekelayi kujanangana, kutandangana ne kudilakana.

137:1, 5, 6. Batendeledi ba Yehowa bavua mu bupika bavua balamate bikole Siona (uvua uleja bulongolodi bua Nzambi). Bidi munyi buetu tuetu? Tudiku balamate bikole bulongolodi budi Yehowa wenza nabu mudimu matuku etu aa anyi?

138:2. Yehowa ‘udi utumbisha dîna diende ne dîyi diende pa mutu pa malu onso’ mu ngumvuilu wa se: bionso bidiye mulaye mu dîna diende nebikumbane kupita ne mutudi babitekemene. Bushuwa, malu mimpe a dikema mmatuindile kumpala eku.

139:1-6, 15, 16. Yehowa mmumanye malu etu, ngenyi yetu ne mêyi etu nansha kumpala kua tuetu kuakula. Mmutumanye kumbukila ku luzadi too ne ku lusuki, kumpala mene kua bitupa bietu bia mubidi kabiyi bianji kukuatakajibua. Mushindu udi Nzambi mutumanye muntu ne muntu udi ‘utamba kukemesha’ bikole, katuyi mua kumvua. Bidi bitukolesha ku muoyo patudi tumanya ne: Yehowa utu umona lutatu kampanda lukole lutudi nalu ne kabidi utu umvua mushindu utudi tudiumvua bua lutatu alu.

139:7-12. Kakuena muaba utudi mua kuya udi Nzambi kayi mua kutupesha bukole.

139:17, 18. Dimanya dia Yehowa didi ne mushinga mukole kutudi anyi? (Nsumuinu 2:10) Tuetu bangate dimanya dia Yehowa ne mushinga wa bungi anyi badinange, neditupeshe disanka didi kadiyi ne ndekelu. Meji a Yehowa ‘adi mapite lusenga bungi.’ Nekuikale bia bungi bia kulonga mu malu adi atangila Nzambi.

139:23, 24. Tudi basue bua Yehowa atangile mu meji etu bua atuambuluishe bua kumbusha “malu mabi” adimu, mbuena kuamba ne: ngenyi mibi, majinga mabi ne meji mabi.

143:4-7. Mmunyi mutudi mua kunanukila nansha mu ntatu mikole? Mufundi wa misambu udi utuambila tshia kuenza: Kuelangana meji bua bienzedi bia Yehowa, bua mudimu wa bianza biende ne kumulomba diambuluisha.

‘Tumbishayi Yehowa!’

Tshitupa tshionso tshia ku misambu inayi eyi tshidi tshijika ne mêyi aa: tumbishayi Yehowa. (Musambu 41:13; 72:19, 20; 89:52; 106:48) Tshitupa tshia ndekelu tshidi patshi ne mêyi aa. Musambu wa 150:6 udi wamba ne: ‘Bintu bionso bidi bipuyakana bitumbishe Yehowa. Tumbishayi Yehowa!’ Mêyi aa neakumbane bimpe menemene mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi.

Bua kuikala ne disanka mu tshikondo atshi tshitudi bindile ne muoyo kulu kulu, tudi ne bua kutumbisha Nzambi mulelela ne kutumbisha dîna diende. Patudi tuela meji bua disanka ditudi nadi bu mutudi bamanye Yehowa ne mutudi nende mu malanda mimpe, kabienaku bitusaka bua tuetu kumutumbisha ne dianyisha dia bungi anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Midimu ya kukema ya Yehowa idi itukemesha bikole

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Meji a Yehowa ‘adi mapite lusenga bungi’