Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Padi muntu uudi munange ulekela Yehowa

Padi muntu uudi munange ulekela Yehowa

Padi muntu uudi munange ulekela Yehowa

MARK ne mukajende Louise m’Bantemu ba Yehowa. * Bavua balongeshe bana babu Dîyi dia Nzambi ne dinanga dionso, anu mudi Bible ulomba baledi bena Kristo bua kuenza. (Nsumuinu 22:6; 2 Timote 3:15) Diakabi, bana babu kabakatungunuka bonso ne kuenzela Yehowa mudimu pakakolabu to. Louise udi wamba ne: “Muoyo wa munda udi unsama bibi bua bana banyi badi bapambuke. Mmunyi mundi mua kuenza bu ne: kabiena binsama ku muoyo dituku dionso edi? Padi bakuabu bakula bua bana babu, tshia pa muoyo tshidi tshingimana, mbanga kudikanda bua kudila.”

Bushuwa, padi muntu ulekela Yehowa ne njila wa muoyo udibu baleje mu Mukanda wa Nzambi, ba mu dîku diabu badi bashale balamate Yehowa badi bumvua kanyinganyinga kakole. Irene udi wamba ne: “Ntu munange yayanyi bikole be. Ndi mua kuenza tshionso tshidi tshikengedibua bua yeye kupingana kudi Yehowa!” Maria muena muakunyende wa balume uvua muele Yehowa nyima bua kuditua mu tshiendenda udi wamba ne: “Bivua bintonde bikole bualu muakunyanyi au mmuanetu utuvua balamatangane nende bikole mu malu makuabu onso. Ntu ntamba kumujinga mêba atutu tudisangisha ba bungi mu dîku yeye kayiku.”

Bua tshinyi bitu bitamba kutondangana?

Bua tshinyi padi muana anyi muntu mukuabu utudi banange upambuka bitu bitamba kunyingalaja bena Kristo ba mu dîku diabu bikole nunku eu? Bualu mbamanye ne: Bible udi ulaya bantu badi bashala balamate Yehowa muoyo wa tshiendelele mu mparadizu pa buloba. (Musambu 37:29; 2 Petelo 3:13; Buakabuluibua 21:3-5) Mbatekemene bua kupeta masanka a mu mparadizu ne bakaji babu ne babayabu, ne bana babu balela, ne baledi babu ne bankana babu. Bidi bibanyingalaja bikole padibu bavuluka ne: bana babu badibu banange badi balekele kuenzela Yehowa mudimu mbafuane kuapangila! Nansha bua muoyo udibu nawu mpindieu, bena Kristo mbamanye ne: mikenji idi Yehowa mubelele ne mêyi ende mmubelelabi bua diakalenga diabu. Nunku bena Kristo badi banyingalala bikole padibu bamona ba mu dîku diabu benza malu adi mua kubafikisha ku diakabi.​—Yeshaya 48:17, 18; Galatia 6:7, 8.

Bantu badi bualu ebu kabuyi buanji kukuata kabena pamuapa mua kumvua mutubi binyingalaja to. Malu a mu nsombelu pabuipi ne onso adi apampalamuka. Louise udi wamba ne: “Bitu bintonda bibi menemene pantu nsomba mu bisangilu bietu bia bena Kristo mmona baledi bakuabu bayukila baseka ne babu bana. Ntu ngumvua dibungama dinkuata bibi misangu yonso ya disanka itudi ne bantu bakuabu padi bamue bena dîku dietu kabayimu.” Mukulu mukuabu muena Kristo udi uvuluka bidimu binayi bivua muana wa bakaji uvua mukajende mulelele kua tshianana mutukakanangane nabu. Udi wamba ne: “Misangu mivule, nansha bikondo kampanda bia disanka bivua anu bimunyingalaja. Meme mupeshe mukajanyi kado anyi muye kuendakana nende muaba kampanda mulenga ku ndekelu kua lumingu, uvua anu utudika ne muadi pavuaye uvuluka ne: muanende wa bakaji au kavua pende usanka pamue netu to.”

Bena Kristo aba mbanekeshe ne diabu dinyingalala anyi? Kabiena anu nanku to. Bua kuamba bulelela, pamuapa mu mushindu kampanda badi ne ngikadilu ya Yehowa udi mutufuke mu tshimfuanyi tshiende. (Genese 1:26, 27) Bidi biumvuija tshinyi? Yehowa uvua umvua bishi pavua bena Isalele bamutombokela? Musambu wa 78:38-41 udi uleja ne: uvua unyingalala ne bimutatshisha bibi. Nansha nanku, uvua ubadimuija ne ubanyoka ne lutulu luonso, ubafuila luse njila ne njila pavuabu banyingalala balekela mibi yabu. Bushuwa, Yehowa mmunange bifukibua biende bidi ‘mudimu wa bianza biende,’ ne kabitu bipepele bua yeye kubipua muoyo nansha. (Yobo 14:15; Yona 4:10, 11) Mmupeshe bantu tshipedi tshia muomumue tshia kunangangana, kabidi dinanga didi pankatshi pa bena dîku dimue ditu dipite kabidi bukole. Ke bualu kayi katuena ne bua kukema padi bantu banyingalala bua mudi muntu utubu banange mu dîku diabu mupambuke mulekele njila wa buena Kristo nansha.

Bulelela, padi umue wa mu dîku dia bena Kristo utubu banange bikole upambuka mushindu eu, alu ndumue lua ku ntatu mibi mitambe itu ikuata bena Kristo balelela. (Bienzedi 14:22) Yezu wakamba ne: kuitaba kua diyisha diende kuvua mua kupandulula bantu mu amue mêku. (Matayo 10:34-38) Kavua usua kuleja ne: dilongesha didi mu Bible adi ditu disaka bena mêku bua kutapulukangana to. Kadi bena mu dîku badi kabayi bena kuitabuja anyi bakadi kabatshiyi balamate Yehowa ke badi badipandulula padibu babenga njila wa Buena Kristo, bamulekela anyi mene babanga kumuluisha. Kadi tudi ne bua kuleja Yehowa dianyisha dietu bua mudiye kayi upanga kuambuluisha badi bamulamate bua kumanyabu mua kupita ne ntatu idi ibakuata. Biwikala mpindieu unyingalala bua umue wa mu dîku dienu uutu munange udi mulekele njila wa Buena Kristo, mmêyi kayi a mu Bible adi mua kukuambuluisha bua kutantamena kanyinganyinga kebe ne kusangala kupetaku ndambu wa disanka?

Mua kupita ne lutatu elu

‘Udibake, udilame mu dinanga dia Nzambi.’ (Yuda 20, 21) Bumue bilondeshile anu mudi luebe lutatu, udi pamuapa mua kudimona kuyi ne tshiudi mua kuenza mpindieu eu bua kuambuluisha muntu wa mu dîku dienu udi mulekele kuenzela Yehowa mudimu nansha. Nansha nanku, udi ne bua kukolesha ditabuja diebe wewe muine ne dia bena mu dîku bakuabu badi bashale ne lulamatu kudi Yehowa. Veronica muena bana babidi ba balume badi balekele kusadila Yehowa udi wamba ne: “Bakatubela meme ne bayanyi ne: tuetu bashale anu bimane mu buena Kristo ne makasa abidi, netuikale badiakaje bimpe bitambe bua kuakidila bana betu abu papetululabu meji makane. Muana mujimine wa mu lusumuinu uvua mua kutudila penyi bu tatuende kayi muikale mudikumbaje bimpe bua kumuakidila kumuteka kabidi kumbelu?”

Nunku bua wewe kushala muimane ne makasa abidi mu buena Kristo, difila ku malu a Yehowa. Bidi bikulomba bua kuikala udilongela Bible mu bule ne mu butshiama buende misangu yonso, ubuela ne mu bisangilu bietu bia bena Kristo. Ikala mudilongolole bua kuambuluisha bakuabu mu tshisumbu dîba dionso paudi ne mushindu. Bulelela, ku ntuadijilu udi mua kumona bikukolela bua kuenza malu aa. Veronica udi uvuluka wamba ne: “Meji a kumpala avua amvuila a meme kuikala muditole pa nkayanyi bu nyama udibu batape mputa kadi mupanduke buoya ku tshibalabala. Kadi bayanyi wakasuminyina ne kumbela bua tuetu kulama anu tshibidilu tshietu tshia kudifila bikole ku malu etu a buena Kristo. Kavua musue bua tupumbishe tshisangilu nansha tshimue. Pakalua tshikondo tshia kuya kubuela mu mpungilu kampanda (tshisangilu tshinene tshia Bantemu), biakandomba dikima dia bungi bua kuyamu ne kumonangana ne bantu. Kadi malu avuabu balongeshamu akatusemeja pabuipi ne Yehowa bikole menemene. Mpungilu au wakatamba kukolesha nangananga muananyi wa balume uvua mushale mulamate Yehowa.”

Maria utukavua batele ku ntuadijilu udi uleja mudi didifila mu mudimu wa diyisha dimukuatshishe bikole; mpindieu eu udi wambuluisha bantu banayi ulonga nabu Bible. Bia muomumue, Laura udi wamba pende ne: “Nansha muntshidi ndila dituku dionso edi, ndi ngela Yehowa tuasakidila bualu, nansha mundi tshiyi mukokeshe bua kukolesha bana banyi bu mudi baledi bakuabu bakoleshe babu, ndi ne dilongesha dia mu Bible didi diakane tshishiki dindi mua kuambuluisha nadi mêku bimpe bitambe mu matuku a ku nshikidilu aa.” Ken ne mukajende Eleanor badi ne bana bakadi milongo ya bantu bakole. Kadi muvua bana babu abu bapatuke mu tshisumbu tshia bena Kristo, Ken ne Eleanor bakadilongolola bua kumona mua kuyabu muaba udi kauyi ne bamanyishi ba bualu bua Bukalenge bua Nzambi ba bungi bua kuyishabu bikole menemene. Bualu ebu mbubambuluishe bua kumuena malu abu onso mu buimpe ne kubenga kudishipa ne kanyinganyinga.

Kulekedi ditekemena malu mimpe. Dinanga ‘didi ditekemena malu onso.’ (1 Kolinto 13:7) Ken utudi batele kumpala eku udi wamba ne: “Pakumbuka bana betu mu njila wa bulelela, ngakamona bualu ebu bu lufu luabu kujike. Kadi pakafua dipasa dianyi dia bakaji, ngakashintulula lungenyi lumvua nalu alu. Ndi ne dianyisha dia bungi bua mutshidi bana banyi ne muoyo kabayi bafue, ne bua mutshidi Yehowa mubakombele njila wa bobu kupinganyina kudiye.” Bulelela, anu mukadibi bienzekenzeke, bantu bavule batu bumbuka mu njila wa bulelela batu anu ndekelu wa bionso bapinganamu.​—Luka 15:11-24.

Lekela kuikala udilumbuluisha. Baledi batu nangananga ne tshibidilu tshia kutuma meji panyima babanga kunyingalala, badilumbuluisha muvuabu kabayi benze amue malu mu mushindu uvua uakengela. Kadi lungenyi lunene ludi mu Yehezekele 18:20 ludi luleja se: Yehowa udi tshilumbu amu ne udi muenze bubi, kêna tshilumbu ne baledi bende to. Mona ne: nansha mudi mukanda wa Nsumuinu wamba malu a bungi bua dibanza didi nadi baledi dia kukolesha bana babu bimpe, udi ubela bana misangu mipite pa inayi bua kuteleja baledi babu ne kubatumikila. Bushuwa, bana badi pabu ne dibanza dia kutumikila dilongesha dia mu Bible didi baledi babu babalongesha nansha mudibu pabu ne abu mapanga. Pamuapa nuenu baledi nuvua anu benze malu pinapu bilondeshile munuvua penu bakokeshile mua kuenza musangu au. Kadi nansha nuenu nuela meji ne: badi bapambuishe bana nnuenu bualu nuvua benze bimue bilema kampanda, abi kabiena anu biumvuija ne: bilema bienu abi ke bidi bisake muanenu kampanda bua kumbuka mu njila wa bulelela to! Mu mishindu yonso, kanuena ne tshinuapeta nansha tshimue nuenu bashale anu nudilumbuluisha ne: “Bu tuetu pamuapa benze nansha nunku. . . .” Tshidibi, nukebe bua bilema binukavua benze abi binupeshe dilongesha, nudienzeje bua kubenga kubienzulula kabidi, pashishe nusambile Yehowa bua anufuile luse. (Musambu 103:8-14; Yeshaya 55:7) Pashishe nutangile ku malu alualua kumpala, kanutangidi ku akadi mapite panyima to.

Ikala lutulu ne bakuabu. Bidi pamuapa mua kukolela bamue bua kumanya anu mushindu muine wa kukusamba anyi kukukankamija, nangananga bikala bualu bua buena buebe abu kabuyi buanji kubakuata. Kabidi, bantu mbashilangane mu malu adibu bamona ne: ke adi abasamba ne abakankamija. Nunku bu bamue mua kukuamba malu adi akunyingalaja, mbimpe utumikile mubelu wa mupostolo Paulo udi mu Kolosai 3:13: ‘Nulejangane lutulu, nulekelelangane mibi yenu bikala muntu ne mukuabu tshilumbu.’

Unemeke dinyoka didi Yehowa ufila. Bikala wa mu dîku dienu mupete dinyoka mu tshisumbu, manya ne: Yehowa udi mulongolole bua bikale bafila manyoka nanku, kabidi bidi biambuluisha bantu bonso mu tshisumbu, nansha yeye mene udi muenze bubi. (Ebelu 12:11) Nunku, wewe epuka lungenyi lubi luonso lua kubipisha bakulu bavua bakose tshilumbu tshiende anyi kubipisha mapangadika adibu bangate. Wavuluka ne: bua kupeta diakalenga dilelela bidi bikengela anu kuenza malu mushindu udi Yehowa musue, kadi dibenga kulonda malu mudi Yehowa mualongolole didi anu mua kukufikisha ku tunyinganyinga tukole kabidi.

Pakapatuka bena Isalele mu Ejipitu, Mose ke uvua nzuji wabu mafuku onso. (Ekesode 18:13-16) Bu muvua dikosa dia bilumbu bia bantu mua kubingisha pamuapa muntu umue kadi kupisha mukuabu, si mbipepele bua kuamba ne: nkoselu wa bilumbu wa Mose uvua anuku unyingalaja bamue bantu. Bamue bavua babipisha dilumbuluisha dia Mose se ke bavua pamuapa bafike ne ku dimutombokela babenga bulombodi buende misangu kampanda. Kadi Yehowa uvua anu mulame Mose bua kulombolaye bantu bende, yeye kunyoka ne bantomboji ne mêku abu avua mabatue munyima, kulekela Mose. (Nomba 16:31-35) Muanda eu udi utulongesha ne: tudi ne bua kudienzeja bua kunemeka mapangadika mangata kudi bantu badi ne bukenji bua kulombola bantu ba Nzambi lelu eu ne kuitaba.

Bua bualu ebu, Delores utu uvuluka muvuabi bimukolele bua kushala ne mmuenenu wa malu muakanyine pavua muanende wa bakaji mupete dinyoka mu tshisumbu. Udi wamba ne: “Tshiakangambuluisha ndibala dibalulula dia biena-bualu bidi bileja mudi Yehowa mulongolole malu ende onso ne nkatshinkatshi. Ngakadienzela kaye kakese ka kufundila malu a pa buawu a mu miyuki ne mu biena-bualu bimvua mbala avua mua kungambuluisha bua kutantamena kanyinganyinga kanyi ne kutungunuka ne malu a Yehowa.” Kudi kabidi mushindu mukuabu wa muimpe wa kupita ne bualu ebu.

Amba muudi udiumvua munda muebe. Wewe muyukile ne mulunda webe umue anyi babidi batu nebe luse baudi weyemena nebikuambuluishe. Wewe musue kuyikila nanku, usungule anu balunda bakuambuluisha bua kushala ne meji mimpe. Nebitambe kuikala bimpe wewe ‘munzuluile [Yehowa] muoyo webe’ mu disambila. * (Musambu 62:7, 8) Mbua tshinyi? Bualu yeye mmumanye bimpe bukole bua kanyinganyinga kaudi naku. Tshilejilu, udi mua kubanga kudielela meji ne: kabivua bikumbane bua wewe kumvua kanyinganyinga ka mushindu au to! Bua kuamba bualu pa bualu, kuena mulekele Yehowa to. Ambila Yehowa muudi umvua munda muebe, umulombe bua akuambuluishe bua kubenga kumona bualu abu bu bualu budi ne bua kutamba kukusama ku muoyo.​—Musambu 37:5.

Mu bungi bua matuku, neufike pamuapa ku dimanya mua kupita ne kanyinganyinga kebe. Kadi utungunuke anu ne kudienzeja bua kusankisha Yehowa Tatu webe wa mu diulu, kuedi meji ne: bionso biudi wenza bidi patupu to. (Galatia 6:9) Wamanya ne: nansha tuetu balekele Yehowa, netuikale anu ne malu atukuata. Kadi patudi tushala bamulamate, yeye udi utuambuluisha mu ntatu itudi tupeta. Nunku wikale mujadike ne: Yehowa mmumanye bunene bua lutatu luebe, neatungunuke anu ne kukupesha bukole buudi nabu dijinga mu tshikondo tshidi tshiakanyine.​—2 Kolinto 4:7; Filipoi 4:13; Ebelu 4:16.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 2 Tudi bashintulule amue mêna.

^ tshik. 19 Bua bualu bua disambidila muena dîku dietu udibu bipate mu tshisumbu, bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Tshisua-munene 2001, dibeji 30-31.

[Kazubu mu dibeji 19]

Mua kupita ne lutatu elu

◆ ‘Udibake, udilame mu dinanga dia Nzambi.’​—Yuda 20, 21.

◆ Kulekedi ditekemena malu mimpe.​—1 Kolinto 13:7.

◆ Lekela kuikala udilumbuluisha.​—Yehezekele 18:20.

◆ Ikala lutulu ne bakuabu.​—Kolosai 3:13.

◆ Unemeke dinyoka didi Yehowa ufila.​—Ebelu 12:11.

◆ Amba muudi udiumvua munda muebe.​—Musambu 62:7, 8.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Ukadi mulekele Yehowa anyi?

Biwikala mumulekele nansha bua bualu kayi, nudi bafuane kukosolokangana nende wewe kupangila masanka a kashidi auvua utekemena. Pamuapa ukadi ne meji a kupingana kudi Yehowa. Ukadiku mubange kuenza muebe muonso mpindieu bua kupingana anyi? Peshi utshidi uladikija malu wamba ne: “Pakumbana tshikondo” anyi? Wamanya ne: mvita ya Armagedone idi yenda isemena pabuipi ne lukasa. Kabidi muoyo utudi nawu mu tshikondo etshi ngua matuku makese wa katuyi bamanya mutuikala dituku dilualua. Kuena mua kumanya ni wikala mene ne muoyo makelele. (Musambu 102:3; Yakobo 4:13, 14) Muntu mulume mukuabu uvuabu bakuate ne disama dia lufu wakamba ne: “Disama edi ndikuate meme mu mudimu wa Yehowa wa diyisha bikole menemene, tshiyi ngenza bualu bubi busokoka nansha bumue. Ke bualu budi buikala bunkolesha kubangila anu ku mpindieu.” Kadi anji fuanyikijabi muvua muntu eu mua kumvua bu disama adi dimukuate yeye mulekele Yehowa kadi wamba anu ne: “Dimue dituku nempingane kudi Yehowa!” Biwikala mulekele Yehowa, mpindieu ke tshikondo tshitambe buimpe tshia kupingana.

[Bimfuanyi mu dibeji 18]

Kudifila mu malu a Yehowa nekukuambuluishe bua kumuena malu mu buimpe buawu