Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udi mua kushala ne muoyo kashidi

Udi mua kushala ne muoyo kashidi

Udi mua kushala ne muoyo kashidi

BENA kuitabuja ba mu bitendelelu bia bungi batu batekemena bua kuikala ne muoyo wa tshiendelele mu mushindu kampanda anyi kansanga. Tshitendelelu tshionso tshidi tshiumvuija bualu ebu mu watshi mushindu, kadi bonso badi batekemena anu bualu bumue: kuikala ne disanka mu muaba muimpe udi lufu kaluyiku. Ke tshiudi pebe ujinga anyi? Mmunyi mudi malongesha onso aa akula anu bua tshintu tshimue? Ditekemena dia bantu dia kuikala ne muoyo kashidi, nedikumbanaku anyi?

Bible udi uleja muvua Yehowa muele dijinga dia kuikala ne muoyo wa tshiendelele munda mua bantu pakafukaye Adama ne Eva. Udi wamba ne: ‘Nzambi wakateka lungenyi [lua muoyo wa tshiendelele] mu mitshima ya bantu.’​—Muambi 3:11, NW.

Kadi bua Adama ne Eva kukumbaja dijinga diabu dia kushala ne muoyo kashidi edi, bavua ne bua kuitaba bukokeshi bua Nzambi bua kusungula tshidi tshimpe ne tshibi. Bu bobu benze nunku, Yehowa uvua mua kubalekela ne muoyo “tshiendelele” mu muaba uvuaye mubalongoluele, tuamba ne: mu budimi bua Edene.​—Genese 2:8; 3:22.

Bakajimija muoyo wa tshiendelele

Bible udi wamba ne: Nzambi wakakuna “mutshi wa lungenyi lua kujingulula malu mimpe ne malu mabi” mu Edene, ne kukandika Adama ne Eva bua kabadi bimuma biawu bua kabafu. (Genese 2:9, 17) Bu Adama ne Eva kabayi badie bimuma bia mutshi au, bavua mua kuleja muvuabu bitabe bua Nzambi ikale Mfumuabu. Kadi kudia bimuma abi, kuvua kuleja ne: mbabenge bua Nzambi ikale mfumuabu. Kadi Adama ne Eva bakabenga kutumikila Yehowa e kulonda Satana (muanjelu uvua mutombokele bumfumu bua Nzambi). Ke bualu kayi Nzambi wakamona ne: Adama ne Eva kabavua bakanyine muoyo wa tshiendelele to.​—Genese 3:1-6.

Nzambi uvua mubatekele malu anu abidi kumpala: muoyo anyi lufu, kuikalaku anyi kubenga kuikalaku. Difutu dia dibenga kutumikila Nzambi divua lufu ne nshikidilu wa muoyo wabu bua kashidi. Kakuvua mushindu uvua Adama ne Eva anyi umue wa ku bana babu mua kushala ne muoyo pavuaye mua kunua bintu kampanda bia mu majimbu anyi ku diambuluisha dia anyima udi kayi ufua to. *

Bana ba Adama bonso badi bakenga bualu uvua mutombokele Nzambi. Mupostolo Paulo udi umvuija ntatu idi bualu ebu bukebeshe. Udi wamba ne: ‘Bubi buakalua pa buloba bualu bua muntu umue, ne bu muakalua lufu bua bubi abu, nunku lufu luakafika kudi bantu bonso, bua bonso bakenza malu mabi.’​—Lomo 5:12.

Tudi tupetulula muoyo wa tshiendelele

Mupostolo Paulo wakafuanyikija nsombelu udi nende bana ba Adama ne wa bapika ba mu tshikondo tshiende. Bana ba Adama ne Eva mbaledibue bikale ‘bapika ba bubi,’ bafundila lufu. (Lomo 5:12; 6:16, 17) Bana aba kabavua mua kumbuka ku bupika ebu bu Yehowa kayi mulongolole mushindu wa kubapikula nansha. Paulo wakamba ne: ‘Bu mudi bualu bubi bumue [bua Adama] buakavuija dipila kudi bantu bonso, nunku kabidi bualu buakane bumue buakavuija dibingishibua dia muoyo kudi bantu bonso.’ Yezu ke uvua muenze “bualu buakane” ebu pakalambulaye muoyo wende mupuangane bu ‘tshintu tshia kupikula natshi bantu bonso.’ Yehowa wakitaba mulambu eu ne kupikulaye bantu ku “dilumbuluisha” dia ‘dipila.’​—Lomo 5:16, 18, 19; 1 Timote 2:5, 6.

Ke bualu kayi bena sianse kabena mua kupeta mushindu wa kulepesha muoyo wa muntu ku diambuluisha dia selile yende to, bualu tshilumbu tshidi kua tshianana. Bilondeshile Bible, lufu lua bantu ndufume ku didisunguila diabu dia tshidi tshimpe ne tshibi ne ku dishipa dia mikenji, ki ndufume ku mubidi to. Bia muomumue, mulambu udi Yezu mufile bua tuetu kupetulula muoyo mmuufile bilondeshile mikenji. Mulambu eu udi uleja kabidi buakane bua Nzambi ne bulenga buende. Kadi nnganyi udi mulambu eu mua kuambuluisha ne kupetesha muoyo wa tshiendelele?

Dipa dia muoyo udi kauyi ujimina

Yehowa Nzambi udiku katshia anu ‘ku tshibangidilu too ne ku nshikidilu.’ Kêna mua kufua to. (Musambu 90:2) Muntu wa kumpala uvua Yehowa mupeshe muoyo udi kauyi ujimina uvua Yezu Kristo. Mupostolo Paulo wakamba ne: ‘Kristo wakabishibua ku lufu kêna ufua kabidi, lufu kaluena mua kumukokesha kabidi.’ (Lomo 6:9) Ke bualu kayi, panyima pa Yezu mumane kubishibua ku lufu, Paulo wakamufuanyikija ne bamfumu ba pa buloba ne kuambaye ne: anu yeye nkayende ke udi kayi mua kufua. Yezu ‘neashale tshiendelele.’ Muoyo wende ‘kawena ujimina.’​—Ebelu 7:15-17, 23-25; 1 Timote 6:15, 16.

Ki nganu Yezu nkayende udi mupete muoyo eu to. Bena Kristo bela manyi badi Nzambi musungule bua kuikala bakalenge mu diulu badi pabu babishibua bu muvua Yezu mubishibue. (Lomo 6:5) Mupostolo Yone wakaleja ne: bantu 144 000 ke badi ne diakalenga edi. (Buakabuluibua 14:1) Bobu pabu badi bapeta muoyo udi kauyi ujimina. Paulo wakamba bua dibishibua diabu ne: ‘Munyinyi ne mashi kabiena bimanye mua kupiana bukalenge bua Nzambi. Pelabu mpungi, bantu bafue nebabike ne mibidi idi kayiyi mibole, ne tuetu netuandamuke. Bualu bua mubidi eu mubole udi ne bualu bua kuluata udi kauyi mubole, ne mubidi eu udi ufua udi ne bualu bua kuluata udi kauyi ufua tshiendelele.’ Lufu kaluena ne bukole kudi bantu badi babishibua mushindu eu to.​—1 Kolinto 15:50-53; Buakabuluibua 20:6.

Bualu budi Nzambi mutumanyishe ebu budi butukemesha bikole. Nansha mudi banjelu ne mubidi wa nyuma, Nzambi kavua mubafuke ne muoyo udi kauyi ujimina to. Tudi tuamba nanku bualu banjelu bavua balonde Satana mu buntomboji buende nebabutudibue. (Matayo 25:41) Kadi bantu bakokesha ne Yezu bobu, badi bapeta muoyo udi kauyi ujimina, udi uleja mudi Yehowa ubeyemena bua mudibu bamulamate.

Bualu ebu budiku buleja ne: anu bantu aba bakese 144 000 ke bashala ne muoyo kashidi munkatshi mua bantu miliyare ne miliyare bakadi bafue ne batshidi ne muoyo anyi? Tòo. Tumonayi bua tshinyi tudi tuamba nanku.

Muoyo wa tshiendelele mu mparadizu pa buloba

Mukanda wa Buakabuluibua udi wakula bua tshisumbu tshinene tshia bantu badibu kabayi mua kubala badi ne diakalenga dia kupeta muoyo wa tshiendelele pa buloba. Nekuikale kabidi bantu babishabu ne bapingajilabu makanda a mubidi bu a bansonga. (Buakabuluibua 7:9; 20:12, 13; 21:3, 4) Badi babalombola ku ‘musulu wa mâyi a muoyo matoke tòò bu ntalatala, apatuka mu nkuasa wa butumbi wa Nzambi.’ Ku mielelu yawu kudi ‘mitshi ya muoyo ne mabeji a mitshi adi bua kuondapa nawu bisamba.’ Yehowa Nzambi udi ubikila bantu ne bulenga buonso wamba ne: ‘Udi ne nyota alue, udi musue angate mâyi a muoyo tshianana.’​—Buakabuluibua 22:1, 2, 17.

Mitshi eyi ne mâyi aa ki mbuanga bua muoyo anyi mpokolo wa mâyi adi mua kuvuija muntu nsonga bivua bantu bakeba ku kale to. Kadi bidi bileja malu adi Nzambi mulongolole ku diambuluisha dia Yezu Kristo bua kupingajila bantu nsombelu muimpe mutambe uvuabu nende ku ntuadijilu.

Nzambi ki mmushintulule dijinga diende dia kupesha bantu badi bamutumikila muoyo wa tshiendelele to. Dijinga edi nedikumbane bualu Yehowa ngua kueyemena. Musambu wa 37:29 udi wamba ne: ‘Bantu bakane nebapiane buloba, nebashikamemu tshiendelele.’ Bualu budi Nzambi mulaye ebu budi butusaka tuetu bikala ne muoyo pa buloba pamue ne bantu bapeta muoyo udi kauyi ujimina mu diulu bua kuamba ne: ‘Mukalenge Nzambi wa Bukole Buonso, midimu yebe idi minene ne ya dikema. Wewe Mukalenge wa bikondo njila yebe idi miakane ne ya bulelela. Nnganyi udi kayi utshina, udi kayi utumbisha dîna diebe, bualu bua wewe nkayebe udi wa tshijila?’​—Buakabuluibua 15:3, 4.

Udi pebe musue kupeta muoyo wa tshiendelele anyi? Nanku udi ne bua kulamata ‘Mukalenge wa tshiendelele’ ne kumutumikila. Mbimpe ulonge bua umanye Yehowa ne umanya kabidi Yezu Kristo udi mutupeteshe muoyo muine wa tshiendelele eu. Bantu bonso badi basue kulonda mikenji ya Nzambi pa tshidi tshimpe ne tshibi, nebapete “muoyo wa tshiendelele.”​—Yone 17:3.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 7 Wewe musue kumanya malu a bungi bua dilongesha dia anyima udi kayi ufua, bala broshire wa Ntshinyi tshidi tshitufikila patudi tufua?, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Dijinga dia kale

Muanu wa Gilgamesh wa bena Mésopotamie uvuabu mua kuikala bafunde katshia mu bidimu bia 1000 kumpala kua Yezu kulua pa buloba, udi ulonda muvua Gilgamesh ukeba bua kushala nsonga kashidi. Bena Ejipitu ba kale bavua bumisha bitalu bualu bavua bela meji ne: bu mudi anyima ya bantu kayiyi ifua, ivua mua kuangata mibidi yabu kabidi. Ke bualu kayi, pa imue nkita ya bena Ejipitu pavua puule tente ne bintu bivua bantu bela meji ne: badi bafue badi nabi dijinga kudibu baye.

Katshia mu bidimu bia 700 kumpala kua Yezu kulua pa buloba, bena sianse kampanda ba mu Chine bavua bela meji ne: mubidi wetu udi mua kushala kashidi, ne bakabanga kukeba mushindu wa kubenga kufua mu dinua manga a bena majimbu mu bidimu bia 300 kumpala kua Yezu kulua pa buloba. Bena sianse ba ku Mputu ne ba bena Arabe (ba mu 476 too ne 1500) bavua bakeba buanga bua kunua kushala ne muoyo kashidi ne bateta mua kudienzelabu bobu nkayabu. Bavua basopa manga makuabu ne arsenic ne merkire ne sufre. Katuena bamanye bungi bua bantu bakadilunga ne manga avuabu badienzela au to.

Tshikondo kampanda kuakapatuka kabidi mianu ivua yakula bua Mpokolo wa mâyi uvua uvuija bantu bonso bavua baanua bansonga.

[Kazubu/​Bimfuanyi mu dibeji 7]

Muoyo wa tshiendelele neutonde bantu anyi?

Bamue badi bamba ne: muoyo wa tshiendelele udi mua kutonda bantu bualu netuikale anu tupitshisha dîba ku malu adi kaayi ne mushinga, tuenza malu amue amue au misangu ne misangu. Pamuapa badi bela meji ne: netutungunuke bua kashidi ne tshiendelele ne nsombelu utudi nende mpindieu udi utonda bantu ba bungi ne bamumona kayi ne bua nsongo. Kadi Yehowa udi ulaya ne: mu Mparadizu wenzaye pa buloba, mioyo ya bantu “neyisanke mu ditalala dikumbane.” (Musambu 37:11) Nsombelu wa mushindu eu neambuluishe bantu bua kumanya bintu bidi Yehowa mufuke ne bua kudifila bua kumanya bimpe midimu ne malu onso adibu basue kuenza lelu’eu kadi adibu kabayi mua kuenza.

Aubrey de Grey, mulongeshi mu iniversite wa Cambridge udi mudifile pende mu dikeba dia mushindu wa kulepesha muoyo wa bantu udi wamba ne: “Bantu badi balonge bimpe ne bikale ne dîba dia kuenza mudimu ne dimanya diabu kabena mua kumvua nsombelu ubatonda lelu’eu, ne kabena mua kuela meji ne: malu a kuenza adi mua kupangika to.” Nansha nanku, Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘Bantu kabakumanya mua kujingulula mudimu wa Nzambi wakenzaye ku tshibangidilu tshia buloba too ne ku nshikidilu kuabu.’​—Muambi 3:11.