Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Vudija disanka ne bunême mu dituku dia dibaka diebe

Vudija disanka ne bunême mu dituku dia dibaka diebe

Vudija disanka ne bunême mu dituku dia dibaka diebe

GORDON udi musele kukadi bidimu bitue ku 60 udi wamba ne: “Dituku dianyi dia dibaka divua dimue dia ku matuku a disanka ne a mushinga mukole a muoyo wanyi.” Bua tshinyi dituku dia dibaka didi ne mushinga wa bungi nunku bua bena Kristo balelela? Ndituku didibu benza mutshipu wa tshijila kudi bantu badibu banange bikole, mmumue ne: kudi muena dibaka nabu ne kudi Yehowa Nzambi. (Matayo 22:37; Efeso 5:22-29) Bushuwa, bantu badi bajinga kuselangana mbasue kusanka mu dituku dia dibaka diabu, kadi mbasue kabidi kutumbisha Mufuki wa dibaka.​—Genese 2:18-24; Matayo 19:5, 6.

Mmunyi mudi mulume mua kuvudija bunême bua dituku edi dia disanka? Ntshinyi tshidi mukaji mua kuenza bua kunemeka bayende ne Yehowa? Mmunyi mudi bantu bakuabu badi babuela mu tshibilu etshi mua kuvudija disanka dia dituku dia dibaka? Imue mibelu ya mu Bible neyituambuluishe bua kuandamuna nkonko eyi ne tuetu bayilonde netukepeshe bilumbu bidi mua kujuka dituku adi.

Nnganyi udi ne bua kulongolola malu?

Mu matunga a bungi, Ntemu wa Yehowa udi mukulu udi mua kuikala ne bukenji bua kudi mbulamatadi bua kufunda ne kujadika dibaka. Nansha miaba idibu mua kufundisha dibaka anu kua mbulamatadi, bena dibaka badi mua kujinga bua babenzele muyuki wa dibaka mushindamene pa Bible. Mu muyuki eu, batu balomba misangu yonso mulume bua ele meji ku mudimu udi Nzambi mumupeshe wa kuikala mfumu wa dîku. (1 Kolinto 11:3) Bua bualu ebu, mulume ke udi ne bujitu bua kutangila malu onso adi enzeka mu dibaka diende. Bushuwa, batu balongolola dibaka ne difesto didi mua kulonda pashishe kumpala kua dîba menemene. Kadi bua tshinyi bidi mua kukolela mulume bua kulongololaye malu onso bimpe?

Imue misangu, balela ba mulume anyi ba mukaji badi mua kuenzeja mulume bua kushintulula amue malu akavuaye mulongolole. Rodolfo ukadi mufunde ne mujadike mabaka a bungi udi wamba ne: “Imue misangu, balela batu benzeja mulume amue malu, nangananga padibu bamuambuluisha ne makuta bua difesto dia dibaka. Badi mua kuikala ne yabu ngenyi bua malu adi ne bua kuenzeka dituku dia dibaka ne mu difesto didi dilonda. Bualu ebu budi mua kupangisha mulume bua kukumbaja bujitu budiye nabu kumpala kua Nzambi bua kutangila malu a dibaka diende.”

Max, udi mufunde ne mujadike mabaka munkatshi mua bidimu bipite pa 35, udi wamba ne: “Ndi mumone tshibidilu tshidi natshi bamue bakaji tshia kuikala ne dîyi kumpala kua balume mu malu adi ne bua kuenzeka mu dibaka ne mu difesto.” David, udi pende mufunde ne mujadike mabaka a bungi udi wamba ne: “Misangu mikuabu, kabatu balomba balume bua kulombola malu, ne pa tshibidilu kabatu babakonka mudibu basue bua dibaka diabu kuenzekadi to.” Kadi, mmunyi mudi mulume mua kuangata bujitu buende bimpe?

Diyukidilangana didi divudija disanka

Bua mulume kuangata bujitu bua kulongolola dibaka diende bimpe, udi ne bua kuyukila bilenga ne bantu bakuabu. Bible udi wambilamu padiye uleja ne: “Padi bantu kabayi bakonkangana ngenyi, malu abo kaena akumbana.” (Nsumuinu 15:22, MMM) Kadi mulume udi mua kuepuka bilumbu bia bungi padiye ulongolola dibaka bikalaye mudianjile kuyukila ne mukaji, ne balela ne bantu bakuabu badi mua kumupesha mibelu mimpe ya mu Bible.

Bulelela, bidi ne mushinga bua bantu badi baselangana banji bayukile bubidi buabu bua malu adibu ne bua kuenza. Bua tshinyi? Tuangatayi tshilejilu tshia Ivan ne mukajende Delwyn. Mbaselangane kukadi bidimu bia bungi ne badi ne disanka nansha mudibu bafumine mu bisamba bishilangane. Ivan udi uvuluka malu avuabu balongolole bua dibaka diabu wamba ne: “Mvua ne yanyi ngenyi pa tshimvua musue bua dibaka dianyi, bu mudi difesto dinene ne balunda banyi bonso bikalemu, kato ka dibaka ne mukajanyi muvuale nkanzu mutoke wa dibaka. Kadi Delwyn yeye uvua musue tshibilu tshikese katshiyi ne kato ka dibaka. Uvua muele too ne meji bua kuvuala nkanzu wa tshianana pa mutu pa nkanzu mutoke.”

Ntshinyi tshivua Ivan ne mukajende benze bua dishilangana dia ngenyi yabu? Bakayukila bimpe ne kulejanganabu malu patoke. (Nsumuinu 12:18) Ivan udi wamba ne: “Tuakalonga biena-bualu biangatshila mu Bible bivua biakula bua dibaka, bu mudi ebi bidi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Kashipu 1984 (mu Mfualansa). * Biena-bualu ebi biakatuambuluisha bua kupeta lungenyi lua Nzambi pa tshibilu tshia dibaka. Bua dishilangana dia miaba ituvua bakolele, tuvua ne bua kumvuangana mu malu a bungi atuvua tujinga. Tuakapetangana pankatshinkatshi.”

Aret ne Penny bakenza pabu bualu bua muomumue. Aret udi wamba bua dituku diabu dia dibaka ne: “Meme ne Penny tuvua ne majinga mashilangane pa difesto dia dibaka, kadi tuakayukila ne kufika ku diumvuangana biakane. Tuakasambila Yehowa bua atubeneshe dituku adi. Ngakakeba kabidi mibelu ya baledi betu ne ya bamue bantu bashindame ba mu tshisumbu bakavua basele. Ngenyi yabu yakatuambuluisha bikole. Ne difesto dia dibaka dietu diakenzeka bimpe be!”

Tulamayi bunême mu mvuadilu ne tshimuenekelu

Tudi mua kumvua bua tshinyi mulume ne mukaji batu bajinga kuvuala bimpe bua dibaka diabu. (Musambu 45:8-15) Badi mua kupitshisha dîba dia bungi, kutula makuta ne kuenza muabu muonso bua kuvuala bimpe. Mmibelu kayi ya mu Bible idi mua kubambuluisha bua kusungula bilamba bimpe ne bia kanemu?

Tshilejilu, tumone tshitu mukaji uvuala bua dibaka. Nansha mudi divuala dishilangane bilondeshile muntu ne muntu, anyi ditunga ne ditunga, mibelu ya mu Bible yoyi idi ne mushinga miaba yonso. Bakaji badi ne bua ‘kudilengeja ne bilulu bidi bibakanyine; bikale ne kalolo ne bupuekele.’ Mubelu eu mmukumbanyine bakaji bena Kristo ba mu bikondo bionso nansha mu dituku dia dibaka. Bua dituku dia dibaka kuikaladi ne disanka, kabiena bikengela anu ‘bilulu bia mushinga mupite bungi’ to. (1 Timote 2:9; 1 Petelo 3:3, 4) Padi bantu balonda mubelu eu, bushuwa badi bapeta disanka.

David, utukadi batele kuulu eku, udi wamba ne: “Bantu ba bungi badi baselangana batu badienzeja bua kulonda mibelu ya mu Bible, ne mbakanyine kalumbandi. Kadi kutu misangu mikuabu idi mukaji ne balunda badi bamushindikija kabayi baleja bupuekele, pa kuvuala nkanzu idi ileja makaya, tshiadi anyi bia muinshi.” Mukulu muena Kristo mukuabu udi mushindame utu wambuluisha mulume ne mukaji badi baselangana bua bikale ne lungenyi lua mu nyuma. Mmushindu kayi? Utu ubebeja bikala bilamba biavualabu dituku dia dibaka bileja bupuekele, ne ni badi mua kubivuala mu bisangilu bikuabu bia bena Kristo. Bulelela, mvuadilu udi mua kushilangana ne wa mu bisangilu bia pa tshibidilu, ne bena dibaka badi mua kulonda tshilele tshia muaba udibu basombele bua bidibu mua kuvuala dituku adi. Kadi bidi ne bua kuikala ne bupuekele, bipetangana ne mêyi a bunême a bena Kristo. Nansha mudi bantu bakuabu mua kumona ne: mikenji ya mu Bible mmikole, bena Kristo balelela bobu badi ne disanka dia kukandamena bantu ba pa buloba badi bajinga bua bafuanangane nabu.​—Lomo 12:2; 1 Petelo 4:4.

Penny udi wamba ne: “Pamutu pa kumona bilamba anyi difesto bu bintu bia mushinga kupita bionso, meme ne Aret tuvua bashindamene pa tshitupa tshia mu nyuma tshia dituku adi. Ke tshivua tshintu tshia mushinga mukole bua dituku adi. Bintu bia pa buabi bindi mvuluka, ki mbintu bimvua muvuale anyi mudie, kadi mbantu bamvua mudisangishe nabu ne disanka dia kunselabu kudi mulume umvua munange.” Bena Kristo badi ne bua kulama ngenyi ya nunku mu mutu padibu balongolola dibaka diabu.

Nzubu wa Bukalenge mmuaba wa kunemeka

Bena Kristo ba bungi batu bajinga kuselangana ku Nzubu wa Bukalenge pikalayiku. Bua tshinyi? Mulume mukuabu ne mukajende badi bumvuija ne: “Tuvua bajadike ne: dibaka ntshintu tshia tshijila tshidi Yehowa mulongolole. Kuselangana ku Nzubu wa Bukalenge, muaba utudi tutendelela, kuakatuambuluisha bua kumona anu ku ntuadijilu ne: Yehowa uvua ne bua kuikala ne muaba mu dibaka dietu. Bualu bukuabu buimpe bua kuenzela dibaka ku Nzubu wa Bukalenge pamutu pa muaba mukuabu, mbua ne: balela betu bavua kabayi Bantemu bavua babuele mu dibaka bakamona mutudi tuangata ntendelelu wa Yehowa ne mushinga.”

Bikala bakulu batu batangila Nzubu wa Bukalenge banyishe bua dibaka dienzekelamu, bena dibaka badi ne bua kubamanyisha malu onso adibu balongolole kumpala kua dîba. Umue mushindu udi bena dibaka mua kuleja bantu badibu babikile kanemu mpa kudisuika bua kufika pa dîba didi ndongamu wa dibaka ne bua kutuadija. Nebatangile kabidi ne: malu onso adi enzeka ne kanemu. * (1 Kolinto 14:40) Nunku nebepuke malu onso a kudileja atu mu mabaka a bungi a bena panu.​—1 Yone 2:15, 16.

Bantu badi babikidibue mu tshibilu tshia dibaka badi pabu mua kuleja ne: badi bamona dibaka anu mutu Yehowa udimona. Tshilejilu, kabakutekemena ne: tshibilu etshi tshipite bibilu bikuabu bia mabaka a bena Kristo, bienze anu bu se: kuvua ditembangana dia kumanya tshibilu tshidi tshienzeke bimpe kupita bikuabu. Bena Kristo bashindame badi bajingulula kabidi ne: kuikala ku Nzubu wa Bukalenge bua muyuki wa dibaka nkuimpe ne kudi ne mushinga kupita kubuela mu difesto didi mua kulonda. Bikalaku kakuyi mushindu wa kubuela mu bitupa bionso bibidi, mbitambe buimpe bua muena Kristo kuikala ku Nzubu wa Bukalenge. William mukulu mukuabu udi wamba ne: “Bikala babikidibue kabayi ku Nzubu wa Bukalenge bua malu a patupu, eku balua kubuela mu difesto, badi baleja ne: kabena banyisha mudi dibaka dikale dia tshijila. Nansha bena dibaka kabayi batubikile mu difesto diabu, tudi mua kubakuatshisha pa kubuela mu muyuki wa dibaka ku Nzubu wa Bukalenge, ne netupeshe balela badi kabayi Bantemu tshilejilu tshilenga.”

Disanka didi dishala too ne panyima pa dituku dia dibaka

Bangenda-mushinga mbavuije tshibilu tshia dibaka tshintu tshia kuendela mushinga. Bilondeshile luapolo kampanda lua matuku aa, mu États-Unis dibaka didi mua “kutudisha dolare mitue ku 22 000, mmumue ne: tshitupa tshia makuta onso atu dîku dimue dia muena Amerike dipeta ku tshidimu.” Bena dibaka anyi balela babu batu balonda masuisha a bangenda ne batu badibueja mu mabanza manene adi mua kunenga bidimu bia bungi anu bua dituku dimue patupu. Mbimpe kutuadija dibaka mushindu eu anyi? Bantu badi kabayi bamanye mibelu ya mu Bible anyi kabayi bayilonda badi mua kutula mfranga ya bungi nanku, kadi kabikadi nunku munkatshi mua bena Kristo nansha!

Bena Kristo ba bungi badi baselangane mbakuate mudimu bimpe ne dîba diabu ne bintu biabu mu diumvuangana ne didilambula diabu kudi Nzambi pa kukepesha bunene bua tshibilu bilondeshile tshidibu mua kukumbaja ne nkatshinkatshi, pa kushindamena pa mushinga udi nawu dibaka diabu ku mêsu kua Nzambi. (Matayo 6:33) Tuangate tshilejilu tshia Lloyd ne Alexandra, badi batungunuke mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba katshia baselangana kukadi bidimu 17. Lloyd udi wamba ne: “Bamue bantu bavua mua kuikala bamone tshibilu tshia dibaka dietu bu tshibilu tshia tshianana, kadi meme ne Alexandra tuvua basanke bikole. Tuvua bamone ne: kabivua bikengela bua tshibilu tshia dibaka dietu kutubueja mu dibanza dinene to, kadi tshivua ne bua kuikala tshibilu tshivua Yehowa mulongolole bua kusankisha bantu babidi.”

Alexandra udi wamba pende ne: “Mvua mpanda-njila kumpala kua tuetu kuselangana, ne tshivua musue kulekela diakalenga edi anu bua kuenza dibaka divua ne bua kutuudisha makuta a bungi. Dituku dia dibaka dietu divua dia pa buadi menemene. Kadi divua anu dituku dia ntuadijilu dia nsombelu wetu wa babidi. Tuvua balonde mubelu wa kubenga kushindamena bikole pa tshibilu tshia diselangana ne tuakakeba bua Yehowa atulombole mu dibaka dietu. Bua bualu ebu Yehowa mmutubeneshe.” *

Bulelela, dituku dia dibaka dienu ndituku dia pa buadi. Malu adi enzeka mu dituku adi, adi mua kuleja tshikala nsombelu wenu mu dibaka bua bidimu bidi kumpala. Nunku, eyemenayi Yehowa bua anulombole. (Nsumuinu 3:5, 6) Nutambe kuvuluka malu a mu nyuma adi ne mushingaadi enzeka dituku adi. Nukuatshishangane mu midimu yenu idi Nzambi munupeshe muntu ne muntu. Nunku dibaka dienu nedikale ne tshishimikidi tshikole, ne ku diambuluisha dia Yehowa, nenupete disanka didi dishala too ne panyima pa dituku dia dibaka.​—Nsumuinu 18:22.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 11 Nudi mua kupeta malu makuabu mu Réveillez-vous! wa mu dia 8 Luishi 2002, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

^ tshik. 20 Bikala bena dibaka balongolole bua muntu akuate bindidimbi ku Nzubu wa Bukalenge, badi ne bua kujadika kumpala kua dîba ne: tshintu nansha tshimue tshikalaye ne bua kuenza katshiakunyanga bunême bua tshibilu etshi tshia dibaka.

^ tshik. 25 Bala mukanda wa Nsapi wa disanka mu dîku, dibeji dia 26, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Padi bena dibaka balongolola tshibilu tshia dibaka diabu badi ne bua kulejangana malu patoke ne kanemu

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Nutambe kuvuluka malu a mu nyuma adi ne mushinga adi enzeka mu dituku dienu dia dibaka