Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuikalayi ne kanemu bua bisangilu bietu bia tshijila

Tuikalayi ne kanemu bua bisangilu bietu bia tshijila

Tuikalayi ne kanemu bua bisangilu bietu bia tshijila

‘Nendue ne bantu aba ku mukuna wanyi wa tshijila, nembavudijile disanka mu nzubu wanyi wa kutendelela.’​—YESHAYA 56:7.

1. Mmalu kayi a mu Bible adi atusaka bua kunemeka bisangilu bietu?

YEHOWA mmusangishe bantu bende bena Kristo bela manyi ne balunda babu bua bamutendelele ku ‘mukuna wende wa tshijila.’ Udi ubavudijila disanka munda mua ‘nzubu wende wa kutendelela,’ ntempelo wende wa mu nyuma, udi muikale ‘nzubu wa tshitendelelu tshia bisamba bionso.’ (Yeshaya 56:7; Mâko 11:17) Malu aa adi aleja ne: ntendelelu wa Yehowa udi wa tshijila, mmukezuke ne udi ne mushinga wa bungi. Patudi tunemeka bisangilu bitudi tuenza bua kulonga ne kutendelela Nzambi, tudi tujadika mutudi tumona bintu bia tshijila mudi Yehowa ubimona.

2. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yehowa uvua umona muaba uvuaye usungula bua kumutendelela bu wa tshijila, ne mmunyi muakaleja Yezu ne: uvua pende uumona nanku?

2 Mu Isalele wa kale, bavua ne bua kuangata muaba uvua Yehowa usungula bua kumutendelela bu wa tshijila. Ntenta wa kusambakena ne bintu biende ne malongo avuamu bavua ne bua kubimiamina manyi ne kubijidila bua ‘bikale bintu bia tshijila menemene.’ (Ekesode 30:26-29, MMM) Bavua babikila bibambalu bibidi bia ntenta wa kusambakena ne: “Muaba wa tshijila” ne “Muaba mutambe tshijila.” (Ebelu 9:2, 3) Ntempelo wakalua kuangata muaba wa ntenta wa kusambakena mu Yelushalema. Bu muvua Yelushalema muikale muaba uvua bantu balua kutendelela Yehowa, bavua bamubikila ne: “musoko wa tshijila.” (Nehemiya 11:1; Matayo 27:53) Mu tshikondo tshivua Yezu pa buloba, yeye nkayende wakaleja muvuaye unemeka ntempelo bikole. Wakafika munda bua mushindu uvua bantu bapepeja lubanza lua ku ntempelo pavuabu bendelamu mushinga ne bapitshilamu bu kajila ka tshikoso.​—Mâko 11:15, 16.

3. Ntshinyi tshidi tshileja ne: masangisha a bena Isalele avua a tshijila?

3 Bena Isalele bavua badisangisha pa tshibidilu bua kutendelela Yehowa ne kuteleja dibala dia Mikenji yende. Bavua babikila amue matuku a bibilu biabu ne: masangisha a tshijila, bileja muvuawu a tshijila. (Lewitiki 23:2, 3, 36, 37) Mu disangisha diakenzeka mu matuku a Ezela ne Nehemiya, bena Lewi “bakajinguluila bantu mikenji.” Bu muvua ‘bantu bonso badila pakumvuabu mêyi a mu mikenji,’ bena Lewi ‘bakapuwisha bantu bonso ne: nuikale talalaa, bualu bua edi ndituku dia tshijila.’ Pashishe bena Isalele bakenza Tshibilu tshia matuku muanda mutekete tshia Mitanda ne “disanka dinene.” Kabidi, bavua ‘babala mu mukanda wa mikenji ya Nzambi ku dituku ku dituku, ku dituku dia kumudilu too ne ku dituku dia nshikidilu. Bakadia bidia bia disanka matuku muanda mutekete; dituku dia muanda mukulu diakadi dituku dinene dia disangisha, bu muakadi mukenji mujadike.’ (Nehemiya 8:7-11, 17, 18) Ebi bivua bushuwa bikondo bia tshijila bivua bilomba bantu bavuapu bua kuikala ne ntema ne kanemu.

Bisangilu bietu mbia tshijila

4, 5. Mmalu kayi adi aleja mudi bisangilu bietu bikale bia tshijila?

4 Bulelela, lelu Yehowa kêna ne tshimenga tshia tshijila pa buloba tshikale ne ntempelo udibu babanjija bua ntendelelu wende nansha. Kadi katuena ne bua kupua muoyo bua se: bisangilu bitudi tuenza bua kutendelela Yehowa mbia tshijila. Tudi tudisangisha misangu isatu ku lumingu bua kubala ne kulonga Mukanda wa Nzambi. Badi ‘bajingulula [Dîyi dia Yehowa] biakane’ anu muvuabu ‘badijinguluila bantu’ mu matuku a Nehemiya. (Nehemiya 8:8) Bisangilu bietu bionso bitu bituadija ne bijika ne disambila, ne mu bia bungi bia kudibi, tutu tuimba misambu bua kutumbisha Yehowa. (Musambu 26:12) Bisangilu bia tshisumbu bidi munkantshi mua malu atudi tuenza bua kutendelela Yehowa ne bidi bilomba bua tudifilamu ne tuteleje ne kanemu.

5 Yehowa udi ubenesha bantu bende padibu badisangisha bua kumutendelela, kulonga Dîyi diende ne kusomba ne bena Kristo nabu. Padi dîba dia bisangilu dikumbana, tuikale bamanye ne: mu bisangilu amu ke mudi ‘Yehowa uvudijila bantu disanka.’ (Musambu 133:1, 3) Tudi tupeta disanka adi patudi tubuela mu bisangilu ne tuteleja malu adibu balongeshamu ne ntema. Yezu wakamba pende ne: ‘Ndi bianyi munkatshi mua bantu babidi anyi basatu badi badisangisha mu dîna dianyi.’ Muaba eu, mêyi aa adi atangila tshisangilu tshidi bakulu bena Kristo benza bua kukosa bilumbu binene pankatshi pa bana babu, kadi lungenyi ludimu ludi lukumbanyina kabidi bisangilu bietu. (Matayo 18:20) Bikala Kristo, ku diambuluisha dia nyuma muimpe, muikale munkatshi mua bena Kristo padibu badisangisha mu dîna diende, katuenaku ne bua kuangata bisangilu ebi bu bia tshijila anyi?

6. Ntshinyi tshitudi mua kuamba bua miaba itudi tuenzela bisangilu binene ne bikese?

6 Ntshia bushuwa bua se: Yehowa katu usombela mu ntempelo mienza kudi bantu. Nansha nanku, Nzubu yetu ya Bukalenge mmiaba ya ntendelelu mulelela. (Bienzedi 7:48; 17:24) Tutu tudisangishamu bua kulonga Dîyi dia Yehowa, kumusambila ne kumutumbisha ne misambu. Ke mudibi kabidi bua Nzubu yetu ya Mpuilu. Nzubu minene itutu tufutshila bua mpungilu yetu (bu mudi nzubu ya dilejila manaya anyi bipalu bia manaya) idi ilua miaba ya ntendelelu patudi tuenzelamu bisangilu bietu bia tshijila. Tudi ne bua kunemeka bisangilu bietu binene ne bikese bitudi tuenza bua kutendelela Yehowa ku ngikadilu wetu ne ku malu atudi tuenza.

Mishindu ya kuleja kanemu bua bisangilu bietu

7. Mmushindu kayi utudi mua kuleja patoke mutudi tunemeka bisangilu bietu?

7 Kudi mishindu itudi mua kuleja patoke mutudi tumeka bisangilu bietu. Umue mushindu ngua kuikalamu bua kuimba misambu ya Bukalenge. Misambu ya bungi mmifunda bu masambila ne tudi ne bua kuyimba ne kanemu. Mupostolo Paulo wakatela mêyi a mu Musambu wa 22 adi akumbanyina Yezu adi amba ne: ‘Nengambile bana betu dîna diebe, munkatshi mua bena ekeleziya nengimbe misambu ya kukutumbisha nayi.’ (Ebelu 2:12) Nunku, tudi ne bua kudienzeja bua kuikala bamane kusomba kumpala kua mulombodi kubangisha kuakula ne pashishe kuimba ne meji matuma ku diumvuija dia mêyi a musambu. Ngimbilu wetu aleje meji avua nawu mufundi wa Misambu wakafunda ne: ‘Nensakidile Yehowa ne mutshima wanyi mujima, mu tshipungu tshia bantu bakane ne mu disangisha diabu.’ (Musambu 111:1) Bulelela, kuimba misambu ya kutumbisha nayi Yehowa mbumue bua ku malu mimpe menemene atudi tufikila kumpala mu bisangilu ne tubenga kupatuka kumpala kua kujikabi.

8. Ntshilejilu kayi tshia mu Bible tshidi tshileja ne: tudi ne bua kuteleja masambila adibu benza mu bisangilu bietu ne kanemu?

8 Muanda mukuabu udi uvudija mushinga wa bisangilu bietu bionso ndisambila dia muoyo mujima dienza bua bonso badi babuelamu. Umue musangu, bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala mu Yelushalema bakadisangisha “ne mutshima umue” mu disambila dienza ne muoyo mujima. Ke bualu kayi bakatungunuka ne ‘kuamba dîyi dia Nzambi ne dikima’ nansha muvuabu babakengesha. (Bienzedi 4:24-31) Tudiku mua kuela meji ne: bantu bavuapu bavua batume lungenyi luabu ku malu a patupu munkatshi mua disambila adi anyi? Tòo, bakasambila ne “mutshima umue.” Masambila adibu benza mu bisangilu bietu adi aleja mushindu udi bantu bonso badimu badiumvua. Tudi ne bua kuateleja ne kanemu kuonso.

9. Mmunyi mutudi mua kuleja kanemu bua bisangilu bietu bia tshijila ku mvuadilu ne ku malu atudi tuenza?

9 Tudi tuleja kabidi mutudi tunemeka bikole bisangilu bietu bia tshijila ku mvuadilu wetu. Tshimuenekelu tshietu, mmumue ne: mvuadilu wetu ne ndengejilu wetu wa nsuki bidi mua kuvudija bunême bua bisangilu bietu. Mupostolo Paulo watukabela ne: ‘Ndi musue balume batendelele Nzambi mu miaba yonso, babishe bianza bia tshijila, kabayi ne tshiji ne dielangana dia mpata. Mmuomumue bakaji kabidi badilengeje ne bilulu bidi bibakanyine; bikale ne kalolo ne bupuekele; kabaluki nsuki yabu bipia; kabaluatshi ngolo ne mabue ne bilulu bia mushinga mupite bungi; kadi badilengeje ne bienzedi bimpe, bu mudi buakane bua bakaji badi bamba ne: Tudi tutshina Nzambi.’ (1 Timote 2:8-10) Patudi mu mpungilu minene mienzela mu bipalu anyi miaba mikuabu ya patoke, mvuadilu wetu udi mua kuikala muakanyine nansha padiku luya. Kanemu ketu nekatukande kabidi bua kudia bazoka anyi bintu bikuabu munkatshi mua ndongamu. Mvuadilu ne malu mimpe atudi tuenza mu bisangilu bidi bitumbisha Yehowa Nzambi, ntendelelu wende ne batendeledi netu.

Ngikadilu muakanyine nzubu wa Nzambi

10. Mmunyi muvua mupostolo Paulo muleje ne: mbimpe kuikala ne ngikadilu muimpe mu bisangilu bietu bia bena Kristo?

10 Mu 1 Kolinto, nshapita wa 14, tudi mupostolo Paulo utubela bua mushindu udi bisangilu bia bena Kristo ne bua kuenzeka. Wakajikija ne mêyi aa ne: “Malu onso enjibue bilengele, ne alondangane biakane.” (1 Kolinto 14:40) Bisangilu bietu ntshitupa tshia mushinga tshia mudimu wa tshisumbu tshia bena Kristo, ne bidi bilomba ngikadilu udi muakanyine nzubu wa Yehowa.

11, 12. (a) Ntshinyi tshitudi ne bua kulongesha bana badi babuela mu bisangilu? (b) Mmushindu kayi muimpe udi bana mua kujikula ditabuja diabu mu bisangilu?

11 Bidi bikengela kulongesha nangananga bana ngikadilu wa kuikala nende mu bisangilu bietu. Baledi bena Kristo badi ne bua kumvuija bana babu ne: Nzubu wa Bukalenge ne muaba wa Dilonga dia Mukanda dia Tshisumbu ki mmiaba ya kunayila to. Mmiaba itudi tutendelela Yehowa ne tulonga Dîyi diende. Solomo Mukalenge wa meji wakafunda ne: ‘Ulame makasa ebe pawabuela mu nzubu wa Nzambi; kusemena pabuipi bua kumvua kudi kupita buakane.’ (Muambi 5:1) Mose wakalongesha bena Isalele bua kusangisha bantu bakole ne “bana bakese.” Wakamba ne: ‘Nusangishe bantu bonso, bua buonso buabu bumvue, bayile lungenyi, batshine Yehowa Nzambi wenu, batumikile mêyi onso a mikenji eyi; nunku bana babu badi kabayi banji kumanya nebumvue, nebamanye mua kutshina Yehowa.’​—Dutelonome 31:12, 13.

12 Bia muomumue lelu, bualu bua kumpala budi bana babuelela mu bisangilu ne baledi babu mbua kuteleja ne kuyila. Padi anu bana bamanya mua kulonda bisangilu ne kumvua amue malu manene a mu Bible, badi kabidi mua kufila mandamuna a tshitupa bua ‘kujikula’ ditabuja diabu patoke. (Lomo 10:10) Muana mutekete udi mua kutuadija ne mêyi makese bua kuandamuna lukonko ludiye mumvue. Ku ntuadijilu udi mua kubala diandamuna, kadi panyima neadienzeje bua kuandamuna mu ende mêyi. Bualu ebu budi bukuatshisha ne busankisha muana, ne mêyi aa adiye wamba nkayende bua kujikula ditabuja diende adi asankisha mutshima wa bantu bakole badi baumvua. Bushuwa, baledi badi bapesha bana babu tshilejilu tshimpe padibu bobu bine bandamuna mu bisangilu. Padiku mushindu, bidi kabidi bimpe bua muana yonso ikale ne wende Bible, mukanda wa misambu ne mukanda unudi nulonga. Baledi badi ne bua kulongesha bana babu mua kuikala ne kanemu bua mikanda eyi. Bionso ebi nebilongeshe bana ne: bisangilu bietu mbia tshijila.

13. Ntshinyi tshitudi tujinga bua bantu badi babuela mu bisangilu bietu musangu wa kumpala?

13 Bushuwa, katuena basue bua bisangilu bietu bikale bu masangisha a bitendelelu bia Bukua-Buena-Kristo. Pamuapa masangisha aa atu matalale ne bantu bikale ne tshimuenekelu tshinekeshe tshia bunsantu anyi adi mua kuikala ne mutoyi bu wa bena ngoma ya bikasa. Kadi tuetu tudi basue bua bisangilu bidi bienzeka mu Nzubu yetu ya Bukalenge bikale bisanguluke ne bikoka bantu, kadi kabikadi anu bu bia bena mutumba badi basombeshangana nansha. Tudi tudisangisha bua kutendelela Yehowa, nunku bisangilu bietu bidi ne bua kuikala ne bunême misangu yonso. Dijinga dietu ndia se: kunyima kua bantu badi babuela mu bisangilu bietu musangu wa kumpala bamane kuteleja malu adibu balongeshamu ne bamone ngikadilu wetu ne wa bana betu, bambe ne: “Nzambi udi munkatshi [muenu] bulelela.”​—1 Kolinto 14:25.

Bualu bua pa tshibidilu mu ntendelelu wetu

14, 15. (a) Mmunyi mutudi mua kubenga ‘kulengulula nzubu wa Nzambi wetu’? (b) Mmunyi mudi Yeshaya 66:23 wenda ukumbana?

14 Anu mutukadi baleja ku ntuadijilu, Yehowa udi usangisha bantu bende ne ubavudijila disanka munda mua ‘nzubu wende wa kutendelela’ anyi ntempelo wende wa mu nyuma. (Yeshaya 56:7) Muena lulamatu Nehemiya wakavuluija bana babu bena Yuda ne: bavua ne bua kuleja kanemu kakanyine bua ntempelo pa kufila bintu biabu. Wakabambila ne: ‘Katuena tulekela nzubu wa Nzambi wetu.’ (Nehemiya 10:39) Katuena kabidi ne bua kupetula Yehowa padiye utubikila bua kumutendelela mu ‘nzubu wende wa kutendelela’ nansha.

15 Bua kuleja mushinga wa kubuela mu bisangilu pa tshibidilu bua kutendelela Nzambi, Yeshaya wakamanyisha ne: ‘Ku ngondo mutekete too ne ku ngondo mutekete mukuabu, ne ku dituku dia Lumingu dimue too ne ku dituku dia Lumingu dikuabu, bantu bonso nebalue kutendelela kumpala kuanyi, mmudi Yehowa wamba.’ (Yeshaya 66:23) Ke mudibi bienzeka lelu. Lumingu luonso elu, bena Kristo badi badilambule kudi Yehowa batu badisangisha bua kumutendelela. Amue malu adibu benza bua kumutendelela, nkubuela mu bisangilu bia bena Kristo ne kuyisha. Utu pebe udisangisha ne ‘bantu badi balua kutendelela kumpala kua Yehowa’ anyi?

16. Bua tshinyi dibuela mu bisangilu didi ne bua kuikala bualu bua pa tshibidilu mu nsombelu wetu mpindieu?

16Yeshaya 66:23 neakumbane bimpe menemene mu buloba bupiabupia budi Yehowa mulaye. Dîba adi, “bantu bonso nebalue kutendelela kumpala” kua Yehowa lumingu luonso ne ku ngondo yonso bua kashidi ne tshiendelele. Bu muikala didisangisha bua kutendelela Yehowa bualu bua pa tshibidilu mu nsombelu wetu wa mu nyuma mu buloba bupiabupia, katuenaku ne bua kuenza bua dibuela mu bisangilu bietu bia tshijila dikale bualu bua pa tshibidilu mu nsombelu wetu mpindieu anyi?

17. Bua tshinyi tudi dijinga ne bisangilu bietu ‘bualu bua tudi tumona dituku dia Mukalenge disemena pabuipi’?

17 Bu mukadi nshikidilu pabuipi, tudi ne bua kudisuika bikole bua kubuela mu bisangilu bia bena Kristo bua kutendelela Yehowa. Bua kanemu katudi naku bua bisangilu bietu bia tshijila, katuena tulekela mudimu wetu wa bianza, midimu ya mu kalasa anyi tulasa tua ku dilolo bitupangisha bua kudisangisha pa tshibidilu ne bena kuitabuja netu nansha. Tudi dijinga ne bukole butudi tupeta patudi tudisangisha ne bena Kristo netu. Bisangilu bia tshisumbu bidi bitupesha mushindu wa kumanyangana, kukankamijangana ne kusakangana ku “dinanga ne ku dienza dia bienzedi bimpe.” Tudi ne bua kutamba kuenza malu aa ‘bualu bua tudi tumona dituku dia Mukalenge disemena pabuipi.’ (Ebelu 10:24, 25) Nunku tuikalayi misangu yonso ne kanemu bua bisangilu bietu bia tshijila pa kubuelamu pa tshibidilu, kuikala ne mvuadilu muimpe ne ngenzelu muakane. Tuetu benze malu aa tudi tuleja ne: tudi tumona bintu bia tshijila mudi Yehowa ubimona.

Diambulula

• Ntshinyi tshidi tshileja ne: bisangilu bia basadidi ba Yehowa bidi ne bua kuikala bia tshijila?

• Mmalu kayi adi aleja mudi bisangilu bietu bikale bia tshijila?

• Mmunyi mudi bana mua kuleja ne: badi banemeka bisangilu bietu bia tshijila?

• Bua tshinyi tudi ne bua kuenza bua ne: dibuela mu bisangilu bietu dikale bualu bua pa tshibidilu mu nsombelu wetu?

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 28]

Bisangilu bitudi tuenza bua kutendelela Yehowa mbia tshijila nansha biobi bienzela muaba kayi

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Bana betu badi babuela mu bisangilu bua kuteleja ne kuyila