Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Wakayisha ne ‘mutshima mukole’ kayi utshioka

Wakayisha ne ‘mutshima mukole’ kayi utshioka

‘Tudi ne bua kutumikila mêyi a Nzambi kumpala kua mêyi a bantu’

Wakayisha ne ‘mutshima mukole’ kayi utshioka

TSHISUMBUSUMBU tshia bantu badi ne tshiji tshidi tshikeba kututa ne kushipa mupostolo Paulo. Diakamue, basalayi bena Lomo badi bamumbusha mu bianza bia baluishi abu ne bamulama. Muanda eu udi mbangilu wa mianda mikuabu yenzeka munkatshi mua bidimu bitue ku bitanu. Banene ba bungi bena Lomo badi bafika nunku ku diumvua lumu lua Yezu Kristo.

Mu tshidimu tshia 34 bikondo bietu ebi, Yezu wakamanyisha ne: Paulo (anyi Shaula) uvua ne bua kumanyisha dîna diende kumpala kua ‘bamfumu.’ (Bienzedi 9:15) Mu 56, bualu ebu kabuvua buanji kuenzeka. Kadi ku ndekelu kua luendu luisatu lua Paulo lua bumisionere, malu akavua pa kushintuluka.

Badi bamuluisha kadi kêna uteketa

Paulo udi utungunuka ne luendu luende mutangile ku Yelushalema, ne bena Kristo bakuabu badi bamumanyisha ku bukole bua nyuma ne: neakengeshibue bikole mu Yelushalema. Kadi Paulo udi wandamuna ne dikima dionso ne: ‘Ndi mumane kudilongolola, ki mbua kusuikibua nkayaku, kadi bua kufua kabidi ku Yelushalema bua dîna dia Mukalenge Yezu.’ (Bienzedi 21:4-14) Padi Paulo uya ku ntempelo wa mu Yelushalema, bena Yuda ba mu Asia bakadi bamanye mudi bantu bakidila diyisha diende kuabu badi basaka musumba wa bantu bua kumushipa. Basalayi bena Lomo badi balua kumusungila ne lukasa. (Bienzedi 21:27-32) Dimusungila edi didi dipesha Paulo mpunga ya pa buayi ya kumanyisha lumu lua Kristo kudi baluishi ne kudi banene.

Udi uyisha bantu badi bakole mua kupeta

Badi baya ne Paulo kuulu kua tshibandilu tshia ku Tshibumba tshia Antonia. * Muimanyine ku tshibandilu aku, Paulo udi uyisha ne dikima tshisumbusumbu tshia bena malu a Nzambi atshi. (Bienzedi 21:33–22:21) Kadi dîba didiye wakula anu bua mudimu udibu bamupeshe wa kuyisha bantu ba bisamba bia bende, tshimvundu tshidi tshijuka kabidi. Lusia, kamanda ka basalayi udi utuma dîyi bua bebeje Paulo pa kumututa bua bamanye bua tshinyi bena Yuda badi bakeba kumushipa. Kadi padi Paulo udimanyisha ne: udi muena Lomo, kabena bamututa. Dituku didi dilonda, Lusia udi uya ne Paulo kumpala kua Tshilumbuluidi tshinene bua kumanya tshidi bena Yuda bakeba kumushipela.​—Bienzedi 22:22-30.

Kumpala kua bena mu tshilumbuluidi etshi tshinene, Paulo udi upeta kabidi mushindu wa kuyisha bana babu bena Yuda. Muyishi wa muoyo mukole eu udi uleja mudiye witaba ne: dibika dia bafue nedikaleku. (Bienzedi 23:1-8) Lukinu lua bena Yuda badi bakeba kumushipa aba ludi anu lukole, ne badi baya ne Paulo mu nzubu wa basalayi. Butuku bua dituku didi dilonda, udi upeta dikankamija edi kudi Mukalenge: ‘Kolesha mutshima webe; bu muwakuamba bualu buanyi mu Yelushalema, nunku buudi nabu mbua kubuamba mu Lomo kabidi.’​—Bienzedi 23:9-11.

Bena Yuda badi bela tshifufu bua kushipa Paulo. Kadi tshifufu etshi tshidi tshipangila padi basalayi bamunyemesha mu musokoko ku Kaisalia, tshimenga tshikulu tshia bena Lomo tshidi mu Yudaya. (Bienzedi 23:12-24) Mu Kaisalia, Paulo udi upeta kabidi mushindu mukuabu muimpe wa kuyisha, tshidibi mpindieu udi uyisha ‘bamfumu.’ Kadi kumpala Paulo udi uleja ngovena Felika ne: malu adibu bamubanda nawu kaena ne bijadiki. Matuku makese pashishe, Paulo udi uyisha Felika ne mukajende Dusila pa bidi bitangila Yezu, didikanda, buakane ne dilumbuluisha dilualua. Nansha nanku, Paulo udi ushala mu buloko bidimu bibidi bualu udi ubenga kukosa Felika mishiku ivuaye ukeba.​—Bienzedi 23:33–24:27.

Padi Festo upingana pa muaba wa Felika, bena Yuda badi babangishilula tshimvundu bua kushipesha Paulo. Badi bamulumbuluisha kabidi mu Kaisalia. Bu mudi Paulo kayi musue bua batume tshilumbu etshi ku Yelushalema, udi wamba ne: “Ndi muimane ku tshilumbuluidi tshia Kaisa . . . Ndi ndayidila kudi Kaisa.” (Bienzedi 25:1-11, 20, 21) Matuku makese pashishe, padi Paulo ulumbulula kumpala kua Mukalenge Helode Agipa II, mukalenge eu udi umuambila ne: ‘Wewe udi ukeba kungitabujija ndue Muena Kristo anu ne kalu kakese.’ (Bienzedi 26:1-28) Pabuipi ne tshidimu tshia 58, badi batuma Paulo bu muena buloko ku Lomo. Kuinaku mupostolo udi kayi utshioka eu udi utungunuka ne kupeta mushindu wa kuyisha bualu bua Kristo munkatshi mua bidimu bikuabu bibidi. (Bienzedi 28:16-31) Bidi bimueneka ne: Paulo wakimana bushuwa kumpala kua Mukalenge Néron, kubingaye, kupetaye budikadidi, ne pashishe kupinganaye mu mudimu wende wa bumisionere. Kakuena muaba nansha umue udibu bafunde ne: kuvua mupostolo mukuabu uvua mupete mushindu wa kuyisha bantu banene nenku.

Anu mudi malu adi kuulu eku aleja, mupostolo Paulo uvua wenza malu mu diumvuangana ne bualu bukavua bena Kristo nende bambe kumpala kua kabadi ka bena Yuda ne: ‘Tudi ne bua kutumikila mêyi a Nzambi kumpala kua mêyi a bantu.’ (Bienzedi 5:29) Mmutushile tshilejilu tshilenga be! Nansha muvua bantu benze muabu muonso bua kuimanyika mudimu wa Paulo, uvua utumikila dîyi dia kuyisha bikole. Paulo uvua utumikila Nzambi, ke bualu kayi wakakumbaja mudimu wende bu ‘lupanza lusungula’ bua kumanyisha dîna dia Yezu kudi ‘bisamba bia bende, ne bamfumu, ne bana ba Isalele.’​—Bienzedi 9:15.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 8 Tangila mu Calendrier des Témoins de Jéhovah 2006, novembre/​décembre.

[Kazubu/​Bimfuanyi mu dibeji 9]

PAULO UVUA MUSUE ANU KUDIBINGISHA ANYI?

Mufundi Ben Witherington III udi wamba bua bualu ebu ne: “Tshidi ne mushinga ku mêsu kua Paulo . . . ki ndidibingisha nkayadi to, kadi nkuyisha lumu luimpe kudi bakokeshi bena Yuda ne ba bisamba bikuabu. . . . Mu bulelela, lumu luimpe ke ludi ne tshilumbu.”