Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Balongi ba mu Gilada badi bapeta mibelu idi ibalenga ku muoyo

Balongi ba mu Gilada badi bapeta mibelu idi ibalenga ku muoyo

Balongi ba mu Gilada badi bapeta mibelu idi ibalenga ku muoyo

MU DIA matuku 9 ngondo wa tshitema 2006, bakafila mapoloma kudi balongi ba kalasa ka 121 ka Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower tshia Gilada ku Patterson mu New York. Tshisangilu etshi tshivua ne malu avua akolesha ku muoyo.

Geoffrey Jackson, wa mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa wakatuadija ne muyuki wa kumpala ne kujingila balongi bonso 56 bavua bajikije kalasa aka ne bateleji 6 366 difika dilenga. Muyuki wende uvua muimanyine pa mvese wa Musambu 86:11, udi wamba ne: ‘Unyishe njila webe, Yehowa, bua ngende mu bushuwa buebe; uvuije mutshima wanyi mutshima umue udi utshina dîna diebe.’ Uvua muleje malu asatu adibu bimanyine bikole mu mvese eu. Wakamba ne: “Bualu bua kumpala nkuyisha, buibidi nkutumikila ne buisatu tshidi tshisaka muntu ku dienza bualu. Malu asatu aa adi ne mushinga wa bungi menemene buenu nuenu bamisionere mpindieu panuaya miaba yanutumabu.” Ku ndekelu kua muyuki wende, wakamanyisha biena-bualu bia miyuki mikuabu ne diela bantu nkonko bivua bimanyine pa malu asatu aa.

Miyuki idi ilenga ku muoyo

William Malenfant, wa ku biro binene bidi bilombola midimu yetu pa buloba bujima uvua muenze muyuki uvua wamba ne: “Nsombelu mutambe buimpe.” Uvua mukoke ntema ya balongi pa tshilejilu tshia Mariya muanabu ne Mâta. Dimue dituku pavua Yezu muye kubatangila, Mariya uvua musungule bua kusomba ku makasa ende bua kumuteleja. Wakaleja ne: kuteleja Yezu kuvua ne mushinga wa bungi buende yeye. Yezu wakambila Mâta ne: ‘Mariya wakusungula luseke ludi luimpe, kabena bamanye mua kumunyengalu.’ (Luka 10:38-42) Muanetu Malenfant wakamba ne: “Anji elayibi meji. Mariya kêna mua kupua muoyo ne: uvua musombe ku makasa a Yezu uteleja malongesha a Nzambi a mushinga mukole anu bualu uvua musungule luseke luimpe.” Panyima pa yeye mumane kuela balongi kalumbadi bua disungula diabu dimpe, wakabambila ne: “Tshinudi basungule ntshinufikishe ku nsombelu mutambe buimpe.”

Pashishe Muanetu Anthony Morris wa mu Kasumbu Kaludiki, kuenzaye muyuki uvua wamba ne: “Nudivuadike Mukalenge Yezu Kristo,” uvua muimanyine pa Lomo 13:14. Mmunyi mutudi mua kudivuadika Mukalenge? Wakaleja ne: kudivuadika Yezu kudi kumvuija “kumuidikija.” Nunku bidi bikengela kuidikija tshilejilu tshiende ne bikadilu biende. Muanetu eu wakamba ne: “Yezu kavua utondesha bantu nsombelu to, bualu uvua uditatshisha bikole buabu ne bantu bavua bamona nanku.” Pashishe kulejaye muvua balongi bapete dimanya dia bungi mu malongesha abu a mu Gilada bua ‘bamanye mudi butshiama ne bule ne bule bua mulu ne ndondo’ wa bulelela bu mudibi bileja mu Efeso 3:18. Kadi uvua mubavuluije mvese wa 19, udi wamba ne: ‘Bua kumanya mudi dinanga dia Kristo didi ditamba lungenyi lua bantu ku dimanya.’ Muanetu Morris wakambila balongi ne: “Panudi nuenda nudilongela Bible, ikalayi nuela meji ku mushindu unudi mua kuidikija dinanga dia Kristo ne bua ‘kudivuadika Mukalenge Yezu Kristo.’”

Mibelu ya ndekelu ya balongeshi ba ku Gilada

Muyuki uvua ulonda uvua wa mulongeshi wa ku Gilada Wallace Liverance uvua muimanyine pa Nsumuinu 4:7. Uvua muambe ne: Nansha mudi meji a kudi Nzambi ne mushinga wa bungi, tudi kabidi ne bua kupeta “dijingulula dia mianda.” Didi diumvuija kulamakaja malu mashilangane ne kumona mudiwu apetangana bua kumvua bualu kampanda. Muanetu Liverance uvua muleje ne: kuikala ne dijingulula dia mianda kudi kupetesha disanka. Tshilejilu, mu tshikondo tshia Nehemiya, bena Lewi bavua ‘bumvuija bantu’ mikenji ne ‘babajinguluila’ bivuabu babala. Panyima, bantu ‘kusankabu bikole, bualu bavua bumvue mêyi avuabu babambile.’ (Nehemiya 8:7, 8, 12, MMM) Muanetu Liverance uvua mujikije muyuki wende wamba ne: “Disanka ntshintu tshidi muntu kayi mutekemene padiye umvua bimpe Dîyi dia Nzambi difundisha ku nyuma wende.”

Muanetu Mark Noumair mulongeshi mukuabu wa ku Gilada uvua muenze muyuki udi wamba ne: “Nganyi udi muluishi webe menemene?” Patu mvita yenzeka, basalayi ba bungi batu bafua bua masashi matuta kudi bena diabu, kaayi a baluishi to. Kuebejaye ne: “Netuambe tshinyi bua mvita itudi tuetu bena Kristo tuluangana? Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kupua muoyo muluishi wetu ne kutuadija kuasa bena dietu.” Mukawu udi mua kunyanga lungenyi lua bakuabu. Uvua musake Mukalenge Shaula bua kukeba mua kushipa mutendeledi nende Davidi, pabi bena Peleshete ke bavua baluishi. (1 Samuele 18:7-9; 23:27, 28) Ke Muanetu Noumair kuamba ne: “Newenze tshinyi biwikala wenza mudimu ne misionere mukuabu udi wenza malu a bungi bimpe menemene mukupite? Newase musalayi nebe eu pa kumuamba mêyi mashile, anyi newitabe ne: kudi bantu bakuabu badi bakupite mu malu makuabu? Kushindamena pa mapanga a bakuabu kudi mua kuenza bua tupue muoyo muluishi wetu mulelela. Luishayi Satana muluishi wetu mulelela.”

Dilonda malu a disanka ne dielangana nkonko

Muanetu Lawrence Bowen mulongeshi mukuabu wa ku Gilada ke uvua muenze muyuki uvua mulonde uvua wamba ne: “Wenze mudimu wa muyishi” ne wakela bamue balongi nkonko ne kulonda amue malu malenga. “Mudimu munene wa bamisionere ba ku Gilada udi wa kuyisha lumu luimpe, ne bena mu kalasa aka mbenze mudimu eu miaba yonso ivuabu bapeta bantu.” Bakenza manaya avua aleja amue malu avuabu bamone mu mudimu wabu.

Pashishe bana betu babidi Michael Burnett ne Scott Shoffner ba mu dîku dia Betele kulua kuenza miyuki ibidi. Bakela bena mu Komite ya filiale eyi: Australie, Barbade, Corée, ne Ouganda nkonko. Malu avua bena mu komite eyi bambe avua maleje malu adibu benza bua kukumbaja majinga a bamisionere bu mudi kubakebela nzubu milenga ne kutabalela makanda abu a mubidi. Bena mu komite aba bavua baleje ne: bamisionere badi benza mudimu muimpe batu basue kuibidilangana ne nsombelu wa muaba udibu babatume.

Mêyi a ndekelu adi akoleshangana

Muyuki wa mushinga mukole uvuabu benze uvua wamba ne: “Nutshine Nzambi, numutumbishe,” ne muanetu John Barr ukadi muenze bidimu bia bungi mu Kasumbu Kaludiki ke uvua muwenze. Uvua mushindamene pa Buakabuluibua 14:6, 7, udi wamba ne: ‘Ngakatangila muanjelu mukuabu upapala munkatshi mua diulu, wakadi ne lumu luimpe lua tshiendelele lua kuambilaye badi bikala pa buloba, ne kudi ditunga dionso ne tshisamba tshionso ne muaku wonso ne bantu bonso, udi wamba ne dîyi dikole ne: Nutshine Nzambi, numutumbishe, bualu bua dîba dia dilumbuluisha diende diakulua.’

Muanetu Barr uvua muambile balongi bua kulama malu asatu adi atangila muanjelu au. Bualu bua kumpala, uvua ne bua kumanyisha lumu luimpe lua ne: Kristo udi mpindieu ukokesha ne bukole mu Bukalenge buende. Muanetu Barr wakamba ne: “Tudi batuishibue menemene muvuaye musombe mu nkuasa wa bumfumu mu 1914. Nunku lumu luimpe elu ludi ne bua kumanyishibua pa buloba bujima.” Bualu buibidi, muanjelu uvua muambe ne: “Nutshine Nzambi.” Muanetu eu uvua mumvuije ne: balongi ba mu Gilada bavua ne bua kuambuluisha bantu badibu balonga nabu Bible bua kuikalabu banemeka Nzambi bua kabikadi benza malu adi amubungamija. Bualu buisatu, muanjelu uvua mutume dîyi ne: ‘Nutumbishe Nzambi.’ Ke Muanetu Barr kuambila balongi ne: “Kanupu muoyo musangu nansha umue ne: tudi tuenza mudimu bua butumbi bua Nzambi, ki mbuetu to.” Pashishe, pavuaye wakula bua “diba dia dilumbuluisha” wakamba ne: “Nkushale anu dîba dikese bua dilumbuluisha dia ndekelu. Bantu ba bungi mu teritware wetu badi ne bua kumvua lumu luimpe kumpala kua dilumbuluisha edi kufikadi.”

Ne mêyi a ndekelu aa mu mitu, balongi 56 bakapeta mapoloma abu ne kubatumabu kumfudilu kua buloba. Mibelu milenga ivuabu bafile dituku adi yakalenga balongi ne bateleji bakuabu ku muoyo bikole.

[Kazubu mu dibeji 17]

MALU ADI ATANGILA BALONGI

Bungi bua matunga adibu bafumine: 6

Bungi bua matunga adibu babatume: 25

Bungi bua balongi: 56

Muayene wa bidimu: 35,1

Muayene wa bidimu mu bulelela: 18,3

Muayene wa bidimu mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba: 13,9

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Kalasa ka 121 ka Gilada, Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower

Mu liste udi kuinshi eku, mbabale milongo kutuadijila kumpala kuya panyima, ne mbafunde mêna kutuadijila ku dia bakaji kuya ku dia balume mu mulongo wonso.

(1) Fox, Y.; Kunicki, D.; Wilkinson, S.; Kawamoto, S.; Consolandi, G.; Mayen, C. (2) Santiago, N.; Clancy, R.; Fischer, M.; de Abreu, L.; Davis, E. (3) Hwang, J.; Hoffman, D.; Wridgway, L.; Ibrahim, J.; Dabelstein, A.; Bakabak, M. (4) Peters, M.; Jones, C.; Ford, S.; Parra, S.; Rothrock, D.; Tatlot, M.; Perez, E. (5) de Abreu, F.; Kawamoto, S.; Ives, S.; Burdo, J.; Hwang, J.; Wilkinson, D. (6) Fox, A.; Bakabak, J.; Cichowski, P.; Forier, C.; Mayen, S.; Consolandi, E.; Wridgway, W. (7) Parra, B.; Perez, B.; Tatlot, P.; Santiago, M.; Ibrahim, Y.; Kunicki, C. (8) Burdo, C.; Cichowski, B.; Ives, K.; Ford, A.; Rothrock, J.; Hoffman, D.; Davis, M. (9) Peters, C.; Dabelstein, C.; Jones, K.; Clancy, S.; Fischer, J.; Forier, S.