Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udiku mua kudiundisha dinanga diebe anyi?

Udiku mua kudiundisha dinanga diebe anyi?

Udiku mua kudiundisha dinanga diebe anyi?

LUKANU lutu lukuata longo lua mazuwa lutu luenza ne manungu. Ludi ne bua kuikala lukole bua kuimanyika mazuwa bua kaapueki ne mâyi to. Nunku bidi bikengela manungu a lukanu elu ikale makole ne makuatakane bimpe, tshianana nelukoseke.

Bidi bia muomumue bua tshisumbu tshia bena Kristo. Bua tshisumbu kuikalatshi tshikole ne tshishindame, benamu badi ne bua kuikala mu buobumue. Ntshinyi tshidi tshibasangisha pamue? Ndinanga, bualu didi ne bukole bua kusangisha bantu mu buobumue. Ke bualu kayi Yezu Kristo wakambila bayidi bende ne: ‘Ndi nnushila dîyi dipiadipia: nunangangane. Bu mundi mununange meme, nuenu penu nunangangane. Bonso nebanumanye munudi balongi banyi ku dinanga dinuikala banangangane.’ Kakuyi mpata, bena Kristo balelela batu banangangane kupita ne mutu balunda ba tshianana banangangana ne banemekangana. Dinanga diabu didi dibasaka bua kuitaba nansha bua kukenga bua bakuabu.​—Yone 13:34, 35, MMM.

Tuanyishayi bena Kristo netu

Mu bisumbu bia bungi mudi bantu ba bidimu, mibidi, matunga, bilele, miakulu ne nkoleshilu mishilangane. Nunku, muntu yonso udi ne malu adiye musue ne adiye kayi musue, adiye utekemena ne adiye utshina, ne kabidi muntu yonso utu ne yende ntatu bu mudi: disama anyi dipangila dia makuta. Malu aa adi mua kuenza bua buobumue kabuikadi munkatshi mua bena Kristo to. Kadi ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kudiundisha dinanga dietu ne kushala mu buobumue nansha mudiku ntatu? Tuetu tuanyisha bantu bonso mu tshisumbu nebituambuluishe bua kubananga bikole.

Kadi mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tuanyisha bantu bakuabu? Tudi mua kuleja mutudi tuanyisha bena Kristo netu, patudi tubatabalela, tubangata ne mushinga wa bungi, tuanyisha malu mimpe adibu benza ne tusanka bua mutudi tuetu bonso tutendelela Nzambi umue. Dîba adi, tudi tubananga bikole. Tuetu bakonkonone tshivua mupostolo Paulo mufundile bena Kristo ba mu Kolinto, nebituambuluishe bua kunanga bena Kristo netu bikole menemene.

Bena Kolinto bavua ‘bakepeshibue’

Paulo wakafundila bena Kolinto mukanda wa kumpala ne muibidi mu tshidimu tshia 55. Mêyi ende adi aleja ne: bamue bena Kristo mu tshisumbu tshia mu Kolinto kabavua banyisha bena kuitabuja nabu to. Wakamba ne: ‘Bena Kolinto, mukana muetu mudi mubulule kunudi, mitshima yetu idi midiundishibue. Kanuena nukepeshibua munda muetu, kadi nudi nukepeshibua mu mitshima yenu nuenu.’ (2 Kolinto 6:11, 12) Paulo musue kuamba tshinyi pakabambaye ne: ‘nudi nukepeshibua’?

Uvua musue kuamba ne: bavua ne dinanga dikese mu mitshima yabu. Mumanyi mukuabu wa malu a mu Bible udi wela meji ne: dinanga divua nadi bena Kolinto bua Paulo divua ‘dikese bua dielelangana meji mabi ne bua lutambishi luvuabu nalu.’

Tangila mubelu uvua Paulo mufile: ‘Bua difutu diodimue dipingane kutudi, ndi nnuambila bu bana, nuenu kabidi nudiundishibue mu mitshima yenu.’ (2 Kolinto 6:13) Paulo uvua ukankamija bena Kolinto bua kudiundisha dinanga diabu bua bena kuitabuja nabu. Nunku bavua ne bua kuikala ne meji ne muoyo muimpe pamutu pa kubenga kueyemenangana ne kulaminangana munda bua tulumbulumbu.

Kudiundisha dinanga lelu eu

Bidi bienza disanka bua kumona mudi batendeledi balelela ba Nzambi lelu eu benza muabu muonso bua kunanganganabu bikole. Bulelela, kumanya tshia kuenza ki nkumana bualu to, kadi tudi ne bua kudienzeja bua kuvudija dinanga. Bua tuetu kudiundisha dinanga dietu tudi ne bua kuikala ne nsombelu udi mushilangane ne wa bantu badi kabayi batumikila mikenji ya Nzambi. Bantu ba mushindu eu kabatu bangata bakuabu ne mushinga to. Kabatu bela meji kumpala kua kuakula ; batu ne kapeja ne batu bambangana mêyi mabi. Katubidikiji to. Kuelelangana meji mabi kuoku kukepeshe dinanga dietu bu bena Kolinto nebikale bibi menemene. Bidi mua kutuenzekela bituikala tumona lukasa bilema bia muena Kristo kampanda, kadi katuyi tumona ngikadilu yende mimpe to. Bidi mua kuenzeka kabidi tuetu katuyi basue kunanga muntu anu bualu ngua tshisamba tshikuabu.

Kadi muena Kristo mulelela udi udiundisha dinanga diende, udi wanyisha bena kuitabuja nende ne muoyo umue. Udi ubangata ne mushinga, ubanemeka ne utangila majinga abu. Nansha padiku tshilumbu, udi ufuilangana luse, kêna musue kulaminangana munda to. Padi muntu mumuenzele bibi, udi wela meji ne: ki mmumuenzele bibi ku bukole to. Muoyo wende muimpe udi umuambuluisha bua kuikala ne dinanga dia buena divua Yezu muakuile pakambaye ne: “Bonso nebanumanye munudi balongi banyi ku dinanga dinuikala banangangane.”​—Yone 13:35, MMM.

Keba balunda bapiabapia

Dinanga dikole neditusake bua kukeba balunda bapiabapia ne bua kupeta balunda munkatshi mua bana betu batudi katuyi bibidilangane nabu mu tshisumbu. Mbantu ba mushindu kayi batudi mua kukeba? Tudi mua kukeba bamue bana betu batu ne bundu ne batu ne balunda bakese. Kakuyi mpata, pamuapa tudi mua kuela meji ne: pa kumbusha mushindu utudi tutendelela nabu Nzambi umue, tudi bashilangane nabu bikole. Kadi Bible kêna wakula bua bamue balunda banene bavua bashilangane anyi?

Tshilejilu, Luta ne Naomi bavua bashilangane ku bidimu, bavua ba mu bisamba ne nkoleshilu mishilangane, ne bavua ne miakulu mishilangane. Nansha nanku, malu aa kaavua manyange bulunda buabu to. Tshilejilu tshikuabu: Yonatana uvua muana wa mfumu ne Davidi uvua mulami wa mikoko. Bavua bashilangane ku bidimu bia bungi. Nansha nanku Bible udi uleja muvuabu balunda ba menemene. Bilejilu bibidi ebi bidi bileja muvua balunda aba ne disanka ne bambuluishangana bua kushala mu malanda mimpe ne Nzambi.​—Luta 1:16; 4:15; 1 Samuele 18:3; 2 Samuele 1:26.

Nansha lelu eu bena Kristo balelela batu badia bulunda ne bantu ba bidimu bishilangane anyi ba nsombelu mishilangane nabu. Tuangate tshilejilu tshia Regina. Udi mamu udi udikoleshila nkayende bana bende babidi. * Udi ne bia bungi bia kuenza ne udi ne dîba dikese bua kusomba ne bakuabu. Harald ne mukajende Ute bakadi bakulakaje ne kabena ne bana. Bidi bianji kumueneka ne: mêku abidi aa kaavua mua kupetangana to. Kadi Harald ne Ute bakakeba bua kudiundisha dinanga diabu bu mudi Bible ulomba. Bakatuadija kuenza malu a bungi ne Regina ne bana bende bu mudi: kuya kuyisha ne kujikija lutetuku pamue.

Tudiku mua kukeba balunda bakuabu pa kumbusha betu ba tshibidilu anyi? Bua tshinyi kubenga kudia bulunda ne bena Kristo netu ba mu ditunga dikuabu, ba nkoleshilu mushilangane ne wetu anyi ba bidimu bishilangane netu?

Tangila majinga a bakuabu

Muoyo muimpe neutusake bua kutangila majinga a bakuabu. Mmajinga a mushindu kayi awu? Wewe mutangile bena mu tshisumbu bimpe, neumone ne: bansonga badi dijinga ne kubalombola, bakulakaje badi dijinga ne dikankamija, bantu badi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba badi dijinga ne kubela kalumbandi ne kubambuluisha, ne bena Kristo netu badi batekete mu mikolo badi dijinga ne muntu udibu mua kukuatshila malu. Nunku muntu yonso udi ne ende majinga. Tudi mua kukumbaja majinga aa mu mushindu utudi mua kukokesha.

Kudiundisha dinanga dietu kudi kumvuija kabidi kuditeka pa muaba wa badi ne majinga a pa buawu bu mudi disama didi kadiyi dijika anyi lutatu lukuabu. Kudiundisha dinanga dietu ne kuikala ne muoyo muimpe nebituambuluishe bua kuditeka pa muaba wabu ne kubambuluisha.

Bu mukadi malu adi Nzambi mulaye bua matuku atshilualua pa kukumbana, buobumue munkatshi muetu nebuikale ne mushinga wa bungi kupita bintu ne mamanya. (1 Petelo 4:7, 8) Yonso wa kutudi udi mua kuenza bua kukolesha buobumue mu tshisumbu tshidiye padiye unanga bena Kristo nende. Tuikale bamanye ne: Yehowa neatuambuluishe bikole bua mutudi tutumikila mêyi a Muanende Yezu Kristo, wakamba ne: “Diyi dindi nnuambila didi ne: Nunangangane bu mundi mununange meme.”​—Yone 15:12, MMM.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 17 Tudi bashintulule amue mêna.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 10]

Kuanyisha bana betu kudi kumvuija kubangata ne mushinga wa bungi, kubanemeka ne kutangila majinga abu