Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Yehowa Nzambi utu ne dianyisha

Yehowa Nzambi utu ne dianyisha

Yehowa Nzambi utu ne dianyisha

‘Nzambi kêna upanga buakane bua kupueye muoyo wa mudimu wenu ne wa dinanga dinuakaleja bua dîna diende.’​—EBELU 6:10.

1. Mmunyi mumvua Yehowa muleje dianyisha bua Luta?

YEHOWA utu wangata ne mushinga mushindu udi muntu udifila ne muoyo mujima bua kuenza disua diende, ne utu umupesha masanka a bungi. (Ebelu 11:6) Bu muvua Boaza muntu wa lulamatu mumanye bimpe ngikadilu eu mulenga wa Nzambi, wakambila Luta muena Moaba uvua ulama mamuende ne: ‘Yehowa akufute bua mudimu webe; bakupe difutu diebe dionso kudi Yehowa.’ (Luta 2:12) Nzambi wakafuta Luta anyi? Eyowa! Bualu muyuki wende mmufundisha mu Bible! Kabidi, bakamusela kudi Boaza ne kuluaye nkambua wa Mukalenge Davidi ne wa Yezu Kristo. (Luta 4:13, 17; Matayo 1:5, 6, 16) Etshi tshidi anu tshimue tshia ku bilejilu bia mu Bible bidi bileja mudi Yehowa wanyisha bantu badi bamuenzela mudimu.

2, 3. (a) Ntshinyi tshidi tshivuija miaku ya dianyisha ya Yehowa ya pa buayi? (b) Bua tshinyi Yehowa utu utuleja dianyisha dilelela? Fila tshilejilu.

2 Yehowa yeye kayi uleja dianyisha bua bualu buimpe udi umona anu bu ne: mmupangile buakane. Ebelu 6:10 udi wamba ne: ‘Nzambi kêna upanga buakane bua kupueye muoyo wa mudimu wenu ne wa dinanga dinuakaleja bua dîna diende, panuakakuatshila bansantu mudimu ne panutshidi nubakuatshilau.’ Bualu budi ne mushinga mu mvese eu budi ne: Nzambi udi uleja dianyisha kudi bantu badi badifila kudiye ne muabu muonso nansha buobu bena bubi anyi kabayi bafika ku butumbi buende.​—Lomo 3:23.

3 Bu mutudi bena mpekatu, tudi mua kumona ne: malu atudi tuenza bua kutshina Nzambi kaêna ne mushinga to, ne katuena bakumbane bua kupeta masanka kudiye. Pabi Yehowa mmumanye tshidi mu muoyo wetu ne tshidi nsombelu wetu, udi wanyisha bikole mudimu utudi tumuenzela ne muoyo mujima. (Matayo 22:37) Tshilejilu: mamu mukuabu udi upeta kashene ka mu nshingu ka mushinga mukese kadibu bamutumina pa mêsa. Padiye ukamona udi ukangata ne mushinga mukese ne ukasakila ku luseke. Kadi padiye ubala mukanda udi mulue ne kashene aka, udi umona ne: mmufunda kudi kamuana kende ka bakaji, uvua mumusumbile kashene aku ne tumakuta tuvuaye mupete. Mmuenenu wa mamu au udi ushintuluka diakamue: udi wanyisha kashene aku. Pamuapa ukadi upuekesha binsonji, wambula kashene ka kudi muanende eu, ne umvua disanka dia bungi ne wela tuasakidila.

4, 5. Mmunyi muvua Yezu muidikije Yehowa bua kuanyisha bakuabu?

4 Bu mudi Yehowa mumanye bimpe tshitudi ne malu atudi katuyi mua kukumbaja, udi uleja dianyisha bua bitudi tuenza ne muoyo mujima, nansha biobi bia bungi anyi bikese. Mu muanda eu, Yezu uvua widikija Tatuende bikole. Vuluka bualu budi Bible ulonda bua mukaji wa mu lufuila. ‘[Yezu] wakabanduluka, wakamona bantu babanji bela dipa diabu mu tshibutshilu. Wakamona mukaji mupele wa mu lufuila wela tukuta tubidi. Yeye wakamba ne: Bulelela, ndi nuambila ne: Bintu biakuela mukaji eu mupele wa mu lufuila bidi bitambe biakuela bakuabu bonso, bualu bua buonso buabu bakuela bintu mu mushete wa Nzambi biakadibu kabayi nabi bualu, bia pa mutu; kadi mukaji eu wakuela bintu biakadiye nabi bualu, bintu biende bionso bia kudia mene mene.’​—Luka 21:1-4.

5 Bu muvua Yezu mumanye nsombelu wa mukaji eu, muvuaye mukamba ne mupele, wakamona mushinga mulelela wa dipa diende, wakadianyisha. Bidi kabidi nanku bua Yehowa. (Yone 14:9) Kabienaku bikusankisha bua kumanya ne: nansha nsombelu webe muikale wa mushindu kayi, Nzambi ne Muanende Yezu badi bakuitaba bualu mbena dianyisha anyi?

Yehowa udi ufuta muena Etiopi udi umutshina

6, 7. Bua tshinyi Yehowa uvua muleje Ebede-meleke dianyisha? Mmunyi muvuaye muleje ne: uvua ne dianyisha kudiye?

6 Bible udi uleja misangu ya bungi ne: Yehowa utu ufuta bantu badi benza disua diende. Tuangata tshilejilu tshia malu avuaye muenzele muena Etiopi Ebede-meleke uvua umutumikila, wa mu tshikondo tshia Yelemiya ne uvua musadidi wa Sedekiya Mukalenge mubi wa mu Yuda. Ebede-meleke uvua mumanye ne: baminyampala ba mu Yuda bavua bashiminyine muprofete Yelemiya malu, bamba mudiye utombuesha bantu, ne kumueleshisha mu tshina tshia mâyi bua afuilamu ne nzala. (Yelemiya 38:1-7) Bu muvua Ebede-meleke mumanye ne: bavua bakina Yelemiya bikole bua malu avuaye umanyisha, wakateka muoyo wende mu njiwu pakamulombelaye kudi mukalenge. Nunku muena Etiopi eu wakamba ne dikima ne: ‘Mukalenge wanyi, bantu aba bakuenza bibi mu malu aa onso akuenzelabu Yelemiya muprofete wakuelabu mu [tshina tshia mâyi]; yeye udi mua kufua mu muaba udiye, bualu bua tshiyole.’ Mukalenge wakambila Ebede-meleke bua kuangata bantu bakuabu 30 bua kupatulabu muprofete wa Nzambi eu.​—Yelemiya 38:8-13.

7 Yehowa uvua mumone ne: ditabuja ke divua disake Ebede-meleke, ne ke divua dimuambuluishe bua kulekela buôwa buonso buvuaye mua kuikala nabu. Bua bualu ebu, Yehowa wakanyisha Ebede-meleke ne kumuambila mukana mua Yelemiya ne: ‘Mona, nenjikije mêyi anyi onso angakamba bua musoko eu bua kuwenzela malu mabi ke mbua kuwenzela malu mimpe. Nenkupandishe mu dituku adi; kuena ufidibua mu bianza bia bantu aba baudi utshina. Nenkusungile bushuwa, wewe kuena ushipibua ku muele wa mvita, kadi muoyo webe newikale kuudi bu tshintu tshinyenga mu mvita, bualu bua wewe wakungeyemena.’ (Yelemiya 39:16-18) Yehowa wakasungila Ebede-meleke ne Yelemiya mu bianza bia baminyampala babi ba mu Yuda ne pashishe kudi bena Babulona pavuabu babutule tshimenga tshia Yelushalema. Musambu 97:10 udi wamba ne: ‘[Yehowa] udi ulama mioyo ya bansantu bende, udi ubapandisha mu bianza bia bantu babi.’

‘Tatu wenu udi umona mu musokoko neanupe’

8, 9. Bilondeshile tshivua Yezu muleje, mmasambila a mushindu kayi adi Yehowa utamba kuanyisha?

8 Bualu bukuabu budi buleja ne: Yehowa udi utuangata ne mushinga bu mutudi bamulamate ntshidi Bible wamba bua disambila Disambila. Solomo wakamba ne: ‘Ditendelela dia bantu bakane didi disankisha [Nzambi].’ (Nsumuinu 15:8) Mu tshikondo tshia Yezu, balombodi ba bitendelelu ba bungi bavua ne tshibidilu tshia kusambila kumpala kua bantu anu bua lungenyi lua batumone batuambe kadi babiyi bualu bavua balamate Nzambi menemene to. Yezu wakamba ne: ‘Bobu bakumana kuangata difutu diabu.’ Kadi wakalongesha bayidi bende ne: ‘Wewe, pawatendelela Nzambi, ubuele mu kazubu kebe ka tshisokomenu, winjile tshiibi, utendelele Tatu webe, udi biende mu tshisokomenu, ne Tatu webe udi umona mu musokoko neakupe.’​—Matayo 6:5, 6.

9 Muaba eu Yezu kavua ukandika kusambila kumpala kua bantu to, bualu yeye muine uvua pende musambile mushindu eu misangu mikuabu. (Luka 9:16) Yehowa utu wanyisha masambila a nunku patudi tumulomba ne muoyo mujima, kadi kaayi mu tshipatshila tshia kukemesha badi batumona. Masambila menza pa nkayetu adi aleja mutudi banange Nzambi ne bamueyemene bikole. Ke bualu kayi Yezu uvua usambila misangu ya bungi pa nkayende. Musangu mukuabu uvua musambile ‘patshiatshia, butuku kabuyi buanji kutshia.’ Munga, ‘wakaya ku mukuna nkayende bua kutendelela.’ Kumpala kua Yezu kusungula bapostolo bende 12, wakasambila butuku bujima.​—Mâko 1:35; Matayo 14:23; Luka 6:12, 13.

10. Patudi tusambila ne muoyo mujima ne dijinga dia kusankisha Nzambi, ntshinyi tshitudi ne bua kutekemena?

10 Elabi meji mushindu uvua Yehowa mua kuikala muteleje masambila avua Muanende wenza ne muoyo muijma! Musangu mukuabu, Yezu wakasambila ‘ne muadi mukole ne binsonji ne kumumvuilabu bua ditshina diende dia Nzambi.’ (Ebelu 5:7; Luka 22:41-44) Patudi tusambila ne muoyo mujima bikale ne dijinga dia kusankisha Nzambi, tuikalayi bashindike ne: Yehowa Tatu wetu wa mu diulu udi ututeleja ne dianyisha. Eyowa, ‘Yehowa udi pabuipi ne bonso badi bamubikila mu bushuwa.’​—Musambu 145:18.

11. Yehowa utu umvua bishi bua bitudi tuenza pa nkayetu?

11 Bu mudi Yehowa wanyisha masambila atudi tuenza pa nkayetu, udi wanyisha kabidi patudi ditumikila pa nkayetu. Yehowa mmumanye bimpe bionso bitudi tuenza pa nkayetu. (1 Petelo 3:12) Bushuwa, kuikala ne lulamatu ne kutumikila patudi nkayetu, ntshijadiki tshia ne: tudi balamate Yehowa ne “muoyo umue,” mmumue ne: muoyo udi mutoke ne udi mulamate bikole ku tshidi tshiakane. (1 Kulondolola 28:9, MMM) Yehowa utu usanka bikole patudi ne ngikadilu wa mushindu eu!​—Nsumuinu 27:11; 1 Yone 3:22.

12, 13. Mmunyi mutudi mua kulama muoyo ne lungenyi luetu ne kuikala bu mupostolo Natanaele?

12 Bua bualu ebu, bena Kristo ba lulamatu kabatu benza malu mabi adi mua kunyanga muoyo ne lungenyi luabu mu musokoko to. Malu mabi bu mudi: kutangila bindidimbi bia bantu butaka ne malu a tshikisu. Nansha mudi amue malu mabi mua kushala kaayi mamanyike kudi bantu, tudi batuishibue ne: ‘bintu bionso bidi butaka ne bibulula ku mêsu kua utudi nende ne bualu.’ (Ebelu 4:13; Luka 8:17) Tudi ne bua kudienzeja bua kulekela malu adi anyingalaja Yehowa, bua kuikala ne kondo ka muoyo kimpe ne kuikala ne disanka bua mudi Nzambi utuanyisha. Eyowa, tudi batuishibue ne: Yehowa utu wanyisha muntu udi ‘wenda mu buakane, udi wenza malu makane, udi wamba mêyi malelela mu mutshima wende.’​—Musambu 15:1, 2.

13 Kadi mmunyi mutudi mua kulama muoyo wetu ne lungenyi luetu mu bulongolodi ebu budi buule tente ne malu mabi? (Nsumuinu 4:23; Efeso 2:2) Kusakidila ku bintu bionso bidi Yehowa utupesha bua kukolesha ditabuja dietu, tudi ne bua kudienzeja bua kulekela malu mabi ne kuenza malu mimpe, kumbusha lukasa majinga mabi bua kaalu kuela miji ne kulela bubi. (Yakobo 1:14, 15) Elabi meji mudibi mua kukuenza disanka bu Yezu mua kukuambila muakambilaye Natanaele ne: ‘Tangilayi, yeye udi Muena Isalele bulelela, udi kayi ne lubombo.’ (Yone 1:47) Natanaele eu uvuabu babikila kabidi ne: Bâtolomayo, wakalua pashishe umue wa ku bapostolo 12 ba Yezu.​—Mâko 3:16-19.

“Muakuidi munene wa luse ne wa kueyemenyibua”

14. Ntshinyi tshivua Yezu muenze tshivua tshishilangane ne tshia bakuabu mu bualu bua Mariya?

14 Bu muvua Yezu ‘tshifuanyikiji tshia Nzambi [Yehowa] udi kayi mua kumueneka,’ uvua pende widikija Tatuende menemene bua dianyisha bantu badi benzela Nzambi mudimu ne muoyo mujima. (Kolosai 1:15) Tshilejilu, matuku atanu kumpala kua Yezu kufuaye, bavua bababikile yeye ne bamue bayidi bende kua Simona wa ku Betania. Pavuabu basombe ku mêba a dilolo, Mariya muanabu ne Lazalo ne Mâta, ‘wakangata tshitupa tshia kilograma tshia manananshi a mushinga mutambe bukole’ (avua a mushinga mufika ku difutu dia mupika dia tshidimu tshijima), kuela Yezu ku makasa ne mu mutu. (Yone 12:3) Bamue bantu bakamba ne: “Bua tshinyi kunyanga manananshi mushindu eu?” Kadi Yezu yeye kavua mumone tshivua Mariya muenze atshi bu kunyanga to. Buende yeye tshienzedi etshi tshivua tshileja muoyo muimpe ne tshivua ne diumvuija dinene bua lufu luende lukavua lusemene pabuipi ne dijikibua diende. Nanku, pamutu pa kutandisha Mariya, Yezu wakamuanyisha. Wakamba ne: ‘Mu miaba yonso ya pa buloba buonso yambabu lumu elu luimpe, nebambe kabidi bualu buakuenza mukaji eu, buikale tshivulukidi tshiende.’​—Matayo 26:6-13.

15, 16. Mmalu mimpe kayi atudi tupetela bua nsombelu wa Yezu pa buloba ne bua muvuaye muenzele Nzambi mudimu?

15 Tudi ne disanka dia kuikala ne Yezu bu Mulombodi wetu udi wanyisha bidi bakuabu benza. Bushuwa, nsombelu uvua nende Yezu pavuaye pa buloba uvua mumulongolole bua kukumbaja mudimu uvua Yehowa mua kumupesha bua kuenza. Uvua ne bua kulua Muakuidi Munene ne Mukalenge, tshia kumpala bua tshisumbu tshia bela manyi ne pashishe bua bantu bonso ba pa buloba bujima.​—Kolosai 1:13; Ebelu 7:26; Buakabuluibua 11:15.

16 Kumpala kua Yezu kuluaye pa buloba, ukavua munange bantu bikole ne uvua usanka bua bualu buabu. (Nsumuinu 8:31) Nanku pavuaye pa buloba, wakalua kumanya bimpe tshidi kukenga ne kutantamena ntatu mu mudimu wa Nzambi kumvuija. Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Buakadi nabu Yezu mbua kufuanyikijibua bu bana babu mu malu onso, bua yeye alue muakuidi munene wa luse ne wa kueyemenyibua. Bualu bua yeye nkayende wakakenga pakateyibuaye, yeye udi mumanye mua kukuatshisha badi bateyibua.’ Yezu ‘mmumanye mua kukenga netu mu matekete etu’ bualu ‘wakuteyibua mu malu onso muomumue atudi tuteyibua nawu, kayi ne bubi.’​—Ebelu 2:17, 18; 4:15, 16.

17, 18. (a) Ntshinyi tshidi mikanda mitumina bisumbu 7 bia mu Asia Mukese ileja bua dianyisha dikole didi nadi Yezu? (b) Bavua benda balongolola bena Kristo bela manyi bua kuluabu kuenza tshinyi?

17 Mushindu uvua Yezu wanyisha balongi bende bikole pavuabu mu ntatu wakamuenekela menemene panyima pa dibika diende ku lufu. Tangila tshilejilu tshia mikanda ivuaye mutumine bisumbu 7 bia mu Asia Mukese mifunda kudi mupostolo Yone. Yezu wakambila tshisumbu tshia ku Semuna ne: ‘Ndi mumanye dikenga diebe ne bupele buebe.’ Muaba eu, Yezu uvua wamba ne: ‘Ndi nkumvuila mu ntatu yebe, ndi mumanye bimpe malu audi nawu.’ Pashishe bua luse ne bua muvuaye pende mutantamena makenga too ne ku lufu wamba ne: ‘Wikale ne dieyemena too ne ku lufu, nunku nenkupe tshifulu tshia butumbi tshia muoyo.’​—Buakabuluibua 2:8-10.

18 Mu mikanda yonso mitumina bisumbu 7 mudi mêyi adi aleja muvua Yezu mumanye bimpe ntatu ya balongi bende ne mudiye kabidi wanyisha bikole lulamatu luabu. (Buakabuluibua 2:1–3:22) Ikala mumanye ne: bantu bavua Yezu wambila aba mbena Kristo bela manyi badi ne ditekemena dia kukokesha pamue nende mu diulu. Anu bu Mukalenge wabu, bavua benda babalongolola pabu bua mudimu munene uvuabu ne bua kulua kuenza mu diulu wa kulombola malu ne luse lua bungi bua bantu bonso bapete masanka ku mulambu wa Yezu udi ubapikula ku bubi ne ku lufu.​—Buakabuluibua 5:9, 10; 22:1-5.

19, 20. Mmunyi mudi bena mu ‘musumba munene’ baleja dianyisha bua Yehowa ne Muanende Yezu?

19 Dinanga didi nadi Yezu bua bena Kristo bela manyi didi kabidi bua ‘mikoko mikuabu.’ Lelu eu, miliyo ya ku mikoko eyi idi yenza ‘musumba munene wa munkatshi mua bisamba bionso’ wikala mua kushala ne muoyo panyima pa “dikenga dinene.” (Yone 10:16; Buakabuluibua 7:9, 14) Mikoko eyi idi ilua kudi Yezu bua kuleja dianyisha diayi bua mulambu wende udi uyipikula ku lufu ne bua ditekemena diayi dia muoyo wa kashidi. Mmunyi mudibu baleja dianyisha edi? Mpadibu ‘bakuatshila Nzambi mudimu munya ne butuku.’​—Buakabuluibua 7:15-17.

20 Luapolo lua pa buloba bujima bua tshidimu tshia 2006 ludi mu dibeji dia 27 too ne dia 30, ludi luleja patoke ne: bena mudimu ba lulamatu aba badi bakuatshila Yehowa mudimu “munya ne butuku.” Mu tshidimu tshimuepele etshi, bena lulamatu aba pamue ne bashaladile bakese ba ku bena Kristo bela manyi mbapitshishe mêba 1 333 966 199 mu diyisha lumu luimpe, bienza anu bu ne: mbenza mudimu bidimu bipite pa 150 000!

Ikala anu muena dianyisha!

21, 22. (a) Bua tshinyi bena Kristo badi ne bua kuikala badimuke lelu bikole bua pa bidi bitangila dianyisha? (b) Ntshinyi tshitualonge mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

21 Nansha mudi bantu bikale bena bubi, Yehowa ne muanende Yezu batu anu babanyisha bikole. Diakabi, bantu ba bungi mbalengulule Nzambi ne mbadifila anu ku malu abu. Paulo udi uleja nsombelu wikale nende bantu mu ‘matuku a ku nshikidilu’ wamba ne: ‘Bantu nebikale badisu, banangi ba biuma, kabayi ne kusakidila’ anyi ne dianyisha. (2 Timote 3:1-5) Kudi dishilangana dinene pankatshi pa bantu aba ne bena Kristo balelela. Bena Kristo balelela badi bobu basambila bikole, batumikila Nzambi ne bamuenzela mudimu ne muoyo mujima bua kuleja dianyisha diabu bua bionso bidiye mubenzele. —Musambu 62:8; Mâko 12:30; 1 Yone 5:3.

22 Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netulonge malu makuabu a bungi adi Yehowa mulongolole ne dinanga bua kutukolesha. Patudi tuenda tuela meji bua ‘mapa mimpe’ aa, dianyisha dietu didi dienda padi dikola.​—Yakobo 1:17.

Newandamune bishi?

• Mmunshindu kayi udi Yehowa Nzambi uleja ne: mmuena dianyisha?

• Mmunyi mutudi mua kusankisha Yehowa patudi pa nkayetu?

• Mmushindu kayi uvua Yezu muleje dianyisha?

• Mmunyi muvua nsombelu wa Yezu pa buloba mumuambuluishe bua kuikalaye mukalenge udi wanyisha bakuabu ne ubumvuila luse?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Anu bu mutu muledi muimpe wanyisha mêyi mimpe a muanende, ke mudi Yehowa wanyisha bionso bitutu tumuenzela ne muoyo mujima