Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Balume, nutumikile bumfumu bua Kristo

Balume, nutumikile bumfumu bua Kristo

Balume, nutumikile bumfumu bua Kristo

‘Mutu wa mulume yonso udi Kristo.’​—1 KOLINTO 11:3.

1, 2. (a) Nku tshinyi kutudi mua kumanyina mulume muimpe? (b) Bua tshinyi kuitaba ne: Nzambi ke wakafuka dibaka kudi ne mushinga?

BUEBE wewe, nku tshinyi kutudi mua kumanyina mulume muimpe? Mpadiye ne meji ne makanda a bungi anyi? Mpadiye mumanye mua kukeba makuta anyi? Peshi mpadiye munange bikole mukajende ne bana bende? Bikala mulume muimpe ngudi wenzela mukajende ne bana bende malu mimpe ne mubanange, balume ba bungi kabakuangula mpasu to, bualu badi bakokesha mêku abu ne lungenyi lua pa buloba ebu, bilondeshile mikenji ya bantu. Bua tshinyi? Bualu kabena nangananga bitaba ne batumikila mikenji ya Mufuki wa dibaka, ‘wakangata lubala kudi mulume, kuenzaye nalu mukaji ne kulua nende kudi mulume.’​—Genese 2:21-24.

2 Yezu wakajadika mudi Bible wamba bulelela ne: Nzambi ke wakenza dibaka. Wakambila bena mu tshikondo tshiende bavua bangata dibaka bibi ne: ‘Nuenu kanuakubala ne: Ku tshibangidilu mufuki wakabafuka mulume ne mukaji, ne wakamba ne: Bua bualu ebu mulume neashiye tatuende ne mamuende, nealamate kudi mukajende; bubidi buabu nebalue mubidi umue anyi? Nunku kabena bantu babidi kabidi, badi mubidi umue. Bua bualu ebu muntu kapanduludi tshidi tshibumbakaja [mu dibaka] kudi Nzambi.’ (Matayo 19:4-6) Nunku bua kusomba bimpe mu dibaka, bidi bikengela kumanya ne: Nzambi ke wakadifuka ne kutumikila mibelu idiye utupesha mu Bible.

Bua kuikala mulume muimpe

3, 4. (a) Bua tshinyi Yezu mmumanye bikole malu a dibaka? (b) Mukaji wa Yezu wa mu tshimfuanyi nganyi, ne mmunyi mudi balume ne bua kuenzela bakaji babu malu?

3 Bua kuikala mulume muimpe, bidi bikengela kulonga malu avua Yezu muambe ne kumuidikija. Yezu mmumanye bikole malu a dibaka bualu uvuapu pakafuka Nzambi mulume ne mukaji ba kumpala ne pakabasangishaye mu dibaka. Yehowa wakamuambila ne: ‘Tuenze muntu ne tshifuanyikijilu tshietu, mufuanangane netu.’ (Genese 1:26) Bushuwa, Nzambi uvua uyukila ne muntu uvuaye mufuke kumpala kua bintu bionso ne ‘wakadi pabuipi nende bu muena mudimu wende.’ (Nsumuinu 8:22-30) Muntu au ‘mmuanabute wa bifukibua bionso.’ Udi “tshibangidilu tshia bufuki bua Nzambi,” uvuaku kumpala kua kufukabu diulu ne buloba.​—Kolosai 1:15; Buakabuluibua 3:14.

4 Badi babikila Yezu ne: ‘Muana wa mukoko wa Nzambi,’ ne badi bamuleja mu ngumvuilu mukuabu bu bayende wa mukaji. Muanjelu wakamba ne: ‘Luaku, nenkuleje mukaji musela, mukaji wa Muana wa Mukoko.’ (Yone 1:29; Buakabuluibua 21:9) Mukaji eu udi Yezu musele nganyi? ‘Mukaji wa Muana wa Mukoko’ mmuenza ne bayidi ba Kristo bela manyi ba lulamatu bakokesha nende mu diulu. (Buakabuluibua 14:1, 3) Nunku, malu avua Yezu muenzele bayidi bende pavuaye nabu pa buloba adi ambuluisha balume bua kumanya mudibu ne bua kuenzela bakaji babu malu.

5. Yezu udi tshilejilu kudi banganyi?

5 Bible udi wamba ne: Yezu udi tshilejilu bua bayidi bende bonso, bualu udi utuambila ne: ‘Kristo wakakenga bua bualu buenu, wakanushila tshilejilu bua nuenu numulonde mu makasa ende.’ (1 Petelo 2:21) Bushuwa, Yezu udi tshilejilu bua balume. Bible udi wamba ne: ‘Mutu wa mulume yonso udi Kristo, ne mutu wa mukaji yonso udi mulume, ne mutu wa Kristo udi Nzambi.’ (1 Kolinto 11:3) Bu mudi Yezu muikale mutu wa mulume, nunku balume badi ne bua kumuidikija. Bua bena mu dîku kuikalabu ne disanka, badi ne bua kunemeka mukenji wa bumfumu eu. Bua bualu ebu, balume badi ne bua kuenzela bakaji babu malu ne dinanga anu mudi Yezu wenzela bayidi bende bela manyi badi bikale mukajende wa mu tshimfuanyi.

Tshidi balume mua kuenza padiku ntatu

6. Mmunyi mudi balume ne bua kusomba ne bakaji babu?

6 Mu matuku mabi atudi aa, balume badi nangananga ne bua kuidikija tshilejilu tshia Yezu tshia lutulu, dinanga ne dîsu dikole mu ditumikila mikenji ya Nzambi. (2 Timote 3:1-5) Bible udi wamba bua tshilejilu tshidi Yezu mushiye ne: ‘Nuenu balume, nuikale ne bakaji benu bu mudi lungenyi luimpe [anyi bilondeshile dimanya].’ (1 Petelo 3:7) Balume badi ne bua kujandula ntatu ya mu dîku bilondeshile dimanya anu bu muvua Yezu muenze. Yezu wakakenga kupita bantu bonso, kadi uvua mumanye ne: ntatu ayi ivua ifumina kudi Satana, bademon bende ne bantu bende. (Yone 14:30; Efeso 6:12) Ntatu kayivua ikemesha Yezu to, mulume ne mukaji kabena pabu ne bua kukema padibu bapeta ‘kanyinganyinga mu mibidi yabu’ to. Bible udi udimuija badi basele ne: nebapete kanyinganyinga ka mushindu eu.​—1 Kolinto 7:28.

7, 8. (a) Kusomba ne mukaji bilondeshile dimanya kudi kumvuija tshinyi? (b) Bua tshinyi bakaji mbakanyine kubanemeka?

7 Bible udi wamba ne: mulume udi ne bua kusomba ne mukajende bilondeshile dimanya, ‘umunemeka mumanye ne: mukaji mmuena butekete.’ (1 Petelo 3:7, MMM) Anu mukavua Bible mumanyishe, balume ba bungi badi bakokesha bakaji babu ne tshikisu, kadi mulume udi utendelela Yehowa udi umupa bunême. (Genese 3:16) Udi umulama anu bu tshintu tshia mushinga mukole, kayi ulejila makanda ende pambidi pa mukajende to. Kadi udi umuteleja, umunemeka ne umutua mushinga.

8 Kadi bua tshinyi balume badi ne bua kutua bakaji babu mushinga? Bible udi wamba ne: ‘Bu mudibu bapianyi nenu ba ngasa wa muoyo; bua kutendelela kuenu kakupumbishibu.’ (1 Petelo 3:7) Balume badi ne bua kumanya ne: Yehowa kêna wangata mulume udi umutendelela ne mushinga wa bungi kupita mukaji to. Bakaji badi Nzambi wanyisha nebapete muoyo wa kashidi anu muawupeta balume; ne ba bungi nebaupete mu diulu mudi ‘kamuyi mulume anyi mukaji.’ (Galatia 3:28) Balume badi ne bua kumanya ne: bantu badi benzela Nzambi mudimu ne lulamatu ke badiye wangata ne mushinga, ki nkuikala mulume, anyi mukaji peshi muana to.​—1 Kolinto 4:2.

9. (a) Bilondeshile Petelo, bua tshinyi balume badi ne bua kunemeka bakaji babu? (b) Mmunyi muvua Yezu utua bakaji mushinga?

9 Mêyi a ndekelu a mupostolo Petelo adi aleja ne: balume badi ne bua kunemeka bakaji babu ‘bua kutendelela kuabu kakupumbishibu.’ Mulume yeye kayi utua mukajende mushinga, mbualu bubi be! Masambila ende kaakufika kudi Nzambi to, anu bu muvuabi bua bamue batendeledi ba Nzambi ba kale bavua balengulula mikenji yende. (Muadi 3:43, 44) Mbimpe balume bena Kristo bakadi basele ne badi basue kusela bidikije mushindu muimpe uvua Yezu wenzela bakaji malu. Wakitaba bua kuyabu nende mu buambi ne uvua ubanemeka ne ubatua mushinga. Dituku dikuabu Yezu wakafika too ne ku diambila bakaji bualu bua mushinga mukole kumpala kua kubuambilaye bantu balume!​—Matayo 28:1, 8-10; Luka 8:1-3.

Tshilejilu tshimpe bua balume

10, 11. (a) Bua tshinyi balume badi nangananga ne bua kuidikija Yezu? (b) Mmunyi mudi balume mua kuleja mudibu banange bakaji babu?

10 Anu mutukadi bamone kulu eku, Bible udi ufuanyikija malanda adi nawu mulume ne mukajende ne aa adi nawu Kristo ne ‘mukajende’ udi muikale tshisumbu tshia bayidi bende bela manyi. Bible udi wamba ne: ‘Mulume udi ku mutu kua mukaji bu mudi Kristo ku mutu kua ekeleziya.’ (Efeso 5:23) Mêyi aa adi ne bua kusaka balume bua kukonkonona mushindu uvua Yezu ulombola bayidi bende. Bobu bakonkonone tshilejilu tshia Yezu, nebafike ku dilombola bakaji babu bimpe, nebabanange ne nebabalame anu muvua Yezu muenzele tshisumbu tshiende.

11 Bible udi ubela bena Kristo ne: ‘Balume, suayi bakaji benu bu muakasua Kristo ekeleziya kabidi, wakadifila bua bualu buende.’ (Efeso 5:25) Mu Efeso nshapita muinayi, badi babikila ‘ekeleziya’ ne: ‘mubidi wa Kristo.’ Mubidi eu wa mu tshimfuanyi, mmuenza kudi balume ne bakaji badi bawambuluisha bua kuenzawu mudimu bimpe. Yezu ke ‘mutu wa mubidi, ng’ekeleziya mene.’​—Efeso 4:12; Kolosai 1:18; 1 Kolinto 12:12, 13, 27.

12. Mmunyi muvua Yezu muleje muvuaye munange mubidi wende wa mu tshimfuanyi?

12 Yezu wakaleja muvuaye munange mubidi wende wa mu tshimfuanyi udi muikale ‘ekeleziya’ mu mushindu wa pa buawu uvuaye ukumbaja majinga a bantu bavua benza mubidi eu. Tshilejilu, pavua bayidi bende bapungile, wakabambila ne: ‘Luayi nkayenu mu muaba wa patupu, nuikishe tshitupa.’ (Mâko 6:31) Umue wa ku bapostolo ba Yezu udi wamba bua malu avuaye muenze mu minite ya ndekelu kumpala kua kufuaye ne: ‘Yezu, mumane kusua bende bakadi pa buloba, wakabasua too ne ku nshikidilu.’ (Yone 13:1) Bushuwa, Yezu udi tshilejilu tshimpe kudi balume bua mushindu wa kusomba ne bakaji babu.

13. Mmushindu kayi udibu balomba balume bua kunanga bakaji babu?

13 Paulo udi utungunuka ne kuambila balume bua kulonda tshilejilu tshia Yezu wamba ne: ‘Budi balume nabu mbua kunanga bakaji babu bu mudibu banange mibidi yabu. Muntu udi unanga mukajende udi udinanga; bualu bua kakuena kuanji kuikala muntu udi ne mubidi wende lukuna; kadi udi udisha mubidi wende, udi uulama bu mudi Kristo ulama ekeleziya.’ Paulo udi wamba kabidi ne: ‘Mulume ne mulume, anange mukajende bu mudiye udinanga.’​—Efeso 5:28, 29, 33.

14. Mmushindu kayi udi mulume wenzela mubidi wende malu, ne bualu ebu budi buleja ne: udi ne bua kusomba ne mukajende mushindu kayi?

14 Anji kuelabi meji bua mêyi a Paulo aa. Ukadiku mumone mulume wetu wa nsongo eu uditapa mputa ku bukole anyi? Patu muntu ukuma kana ka nkasa ku tshintu, utuku ukakosa bua kakumi kabidi dikasa ku tshintu anyi? Tòo. Ukatuku mumone mulume udipuekesha milongo kumpala kua balunda bende anyi udijana bua bilema bituye wenza anyi? Tòo. Kadi bua tshinyi kuamba mukajende mêyi mashile anyi kumukuma padiye wenza tshilema? Mulume kêna ne bua kutangila anu malu ende nkayende to, udi ne bua kutangila kabidi malu a mukajende.​—1 Kolinto 10:24; 13:5.

15. (a) Ntshinyi tshiakenza Yezu pavua bayidi bende bikale ne butekete? (b) Tshilejilu tshiende etshi tshidi tshitulongesha tshinyi?

15 Tangila tshivua Yezu muenzele bayidi bende butuku bua muladilu wa lufu luende pakenzabu bilema bua butekete bua mubidi wabu. Nansha muakabambilaye njila ne njila bua kusambila, bakalala misangu isatu mijima mu budimi bua Getesemane. Diakamue, bantu bambule bia mvita bakabajingila. Yezu kukonka bantu abu ne: “Nudi nukeba nganyi?” Pakandamunabu ne: ‘Yezu wa ku Nazaleta,’ wakabambila ne: “Mmeme.” Bu muvuaye mumanye ne: ‘Dîba diakufika’ bua kufuaye, wakamba ne: ‘Binuikala nunkeba meme, lekelayi aba baye.’ Yezu uvua misangu yonso ukeba anu diakalenga dia bayidi bende, badi bu mukajende wa mu tshimfuanyi; ke bualu kayi wakakeba mushindu wa kubapandisha. Padi balume balonga muvua Yezu wenzela bayidi bende malu, badi bapeta mibelu ya bungi ya mushindu udibu mua kuenzela bakaji babu malu.​—Yone 18:1-9; Mâko 14:34-37, 41.

Yezu uvua ne dinanga dilelela

16. Mmalanda kayi avua nawu Yezu ne Mâta, ne wakamubela ne mêyi a mushindu kayi?

16 Bible udi wamba ne: ‘Yezu wakasua Mâta ne muanabu wa bakaji ne Lazalo,’ bavua bamuakidile kuabu misangu ya bungi. (Yone 11:5) Kadi Yezu kakabenga bua kubela Mâta pavuaye mufuile ku dilamba biakudia bimupangisha bua kuteleja malu avuaye uyisha. Wakamuambila ne: ‘Mâta, Mâta, wewe udi utamba kuela meji a malu a bungi adi akutatshisha; tudi bualu anu ne tshintu tshimue.’ (Luka 10:41, 42) Kabiyi mpata, mêyi aa avua aleja dinanga akafikisha Mâta ku ditaba mubelu au. Bia muomumue, balume badi pabu ne bua kuambila bakaji babu malu mu buimpe, mu mushindu udi uleja dinanga ne mêyi masungula bimpe. Nansha padibi bikengela kuleja mukaji tshilema tshidiye muenze, mbimpe kuakula anu bu Yezu.

17, 18. (a) Mmunyi muvua Petelo mutandishe Yezu, ne bua tshinyi bivua bikengela kumululamija? (b) Mbujitu kayi budi nabu mulume?

17 Dituku dikuabu, Yezu wakambila bayidi bende ne: Uvua ne bua kuya ku Yelushalema kuvuabu ne bua kumukengesha kudi ‘bakulu ne kudi bakuidi banene ba Nzambi ne bafundi ne kushipibua ne kubishibua papita matuku asatu.’ Petelo wakaya ne Yezu ku luseke, kutuadija kumutandisha wamba ne: ‘Nzambi akufue luse Mukalenge, bualu ebu kabuena bulua kuudi.’ Muaba eu, luse lunekesha lua Petelo ke luvua lumupangishe bua kuikala ne mmuenenu muimpe. Bivua bikengela kumululamija. Ke bualu kayi Yezu wakamuambila ne: ‘Satana, yila ku nyima kuanyi, wewe udi tshilenduishi tshianyi, bualu bua wewe kuena welangana meji a malu a Nzambi, udi welangana meji anu a malu a bantu.’​—Matayo 16:21-23.

18 Yezu wakamba anu tshivua disua dia Nzambi, mmumue ne: uvua ne bua kukenga ne kufua. (Musambu 16:10; Yeshaya 53:12) Kadi Petelo wakenza bibi pakatuadijaye kumubela bua kenji nanku to. Bivua bikengela kubela Petelo ne dîsu dikole anu bu mututu tuenza petu imue misangu. Bu mudi mulume muikale mutu wa dîku, udi ne bukokeshi bua kubela ne kululamija bana bende ne mukajende. Nansha mutubi bikengela kubalulamija ne dîsu dikole, mbimpe kuenza bualu ebu mu mushindu muimpe ne wa dinanga. Nunku, anu bu muvua Yezu muambuluishe Petelo bua kupingana mu njila, ke mudi balume pabu mua kuenza imue misangu bua bakaji babu. Tshilejilu, mulume yeye mumone ne: mukajende ukadi wela kalela mu mvuadilu anyi bintu bia didilengeja nabi, udi mua kumuleja ne mêyi mimpe tshidi Bible ulomba bakaji mu bualu ebu.​—1 Petelo 3:3-5.

Mbimpe balume bikale ne lutulu

19, 20. (a) Ntshilumbu kayi tshivua pankatshi pa bapostolo ba Yezu, ne Yezu wakenza tshinyi bua kutshijikija? (b) Mmunyi muakabambuluisha mibelu ya Yezu?

19 Padiku tshilema kampanda, balume kabedi meji ne: tshidi tshijika diakamue padibu bafila mibelu to. Yezu wakafila mibelu misangu ne misangu bua kushintulula lungenyi lua bapostolo bende. Tshilejilu, dikokangana divua munkatshi muabu diakanenga too ne pakavua Yezu pa kumbuka pa buloba. Bavua bakokangana bua kumanya uvua mupite bakuabu. (Mâko 9:33-37; 10:35-45) Katupa kîpi panyima pa dikokangana diabu dia musangu muibidi, Yezu wakalongolola bua kudia nabu Pasaka wende wa ndekelu. Mu tshibilu atshi, nansha umue wa kudibu kakajuka bua kuosha bakuabu mâyi ku makasa bu muvua tshilele tshia mu tshikondo atshi. Ke Yezu kubuoshaye mâyi ku makasa. Pashishe kubambilaye ne: Ndi munuenzele bualu ebu bua ‘nuenu kuenza bu mungakunuenzela.’​—Yone 13:2-15.

20 Mulume yeye wenza malu ne didipuekesha bu muvua Yezu wenza, mukajende neamutumikile ne neamukuatshishe mu malu a bungi. Kadi bidi bikengela kuikala ne lutulu. Anu bobu butuku bua Pasaka abu, bapostolo bakakokangana kabidi bua kumanya uvua mupite bakuabu. (Luka 22:24) Lungenyi lua muntu ne bienzedi biende bitu bishintuluka ku kakese ku kakese mu bungi matuku. Ke tshiakenzekela bapostolo ba Yezu, bakafika ku dishintulula lungenyi luabu.

21. Pa kumona ntatu idiku lelu, ntshinyi tshidi balume ne bua kuvuluka ne kuenza?

21 Lelu eu bantu badi mu dibaka badi ne ntatu ya bungi. Ba bungi kabatshiena banenga ne kushipa mutshipu uvuabu baditshipe kudi muena dibaka nabu. Nunku nuenu balume, kanupu muoyo kudi dibaka difume. Vulukayi ne: Yehowa Nzambi wetu wa dinanga ke wakadifuka. Wakafila Muanende Yezu ki nganu bua kutufuila ne kulua Musungidi wetu, kadi bua kuikala kabidi tshilejilu tshia balume kulondabu.​—Matayo 20:28; Yone 3:29; 1 Petelo 2:21.

Newandamune munyi?

• Bua tshinyi kumanya kudi dibaka difumine kudi ne mushinga?

• mu malu kayi mudibu balomba balume bua kunanga bakaji babu?

• Tela bilejilu bia malu avua Yezu muenzele bayidi bende bidi bileja balume mushindu wa kumuidikija?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 14]

Bua tshinyi balume badi ne bua kulonga tshilejilu tshia mushindu uvua Yezu wenzela bakaji malu?

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Pavua bayidi ba Yezu bapungile, wakangata bualu abu ne mushinga

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Balume badi ne bua kubela bakaji babu mu buimpe, ne mêyi masungula bimpe