Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuanyishayi buloba ebu buimpe butudi basombele

Tuanyishayi buloba ebu buimpe butudi basombele

Tuanyishayi buloba ebu buimpe butudi basombele

BAMANYI ba malu a mabulungu mbamone ne: muaba udi bantu basombele udi anu bu katete ka lusenga mu tshibuashibuashi tshinene tshidi kule ne katshiyi ne ndekelu. Kakuena muaba mukuabu mu tshibuashibuashi etshi tshinene utudi mua kusangana bintu bia muoyo. Anu pa buloba ke muaba udi muimpe bua kusombela.

Kabidi tudi ne muoyo pa buloba ebu buimpe. Bitu bienza disanka padi dîba ditema padiku mashika, ki mmuomu anyi? Nnganyi utu kayi muanji kumvua disanka patu dîba dibanda mu dinda anyi patudi dibuela ku dilolo? Bulelela, dîba didi ditusankisha bikole. Didi dituambuluisha bua tuetu kuikala ne muoyo.

Munkatshi mua bidimu bia bungi, bukole bua dîba mbuambuluishe buloba ne mabulungu makuabu bua kushalawu mu njila wawu. Anu bu mutubu balongesha balongi mu tulasa, mabulungu onso adi anyunguluka ku dîba adi anyungulukila mu njila wawu pabuipi ne munkatshi mua tshikata tshia mitoto tshidibu babikila ne: Voie lactée. Kadi dîba ngumue wa ku mitoto mipite pa miliyare 100 idi inyunguluka mu tshikata tshia mitoto etshi.

Tshikata tshia mitoto tshia Voie lactée tshidi munda mua tshisumbu tshidi ne bikata bikuabu bia mitoto bitue ku 35. Bisumbu binene bia nunku bidi ne binunu bia bikata bia mitoto. Dîba ne mabulungu adi anyungulukaku kabivua mua kushala mu njila wabi bu biobi bikale mu tshisumbu tshinene menemene tshia bikata bia mitoto. Guillermo Gonzalez ne Jay Richards badi bamba mu mukanda wabu mukuabu ne: kadi bu mudiwu endela anu mu njila wawu, kakuena miaba ya bungi mu tshibuashibuashi “idi mikumbane bua kuikala ne muoyo bu utudi nawu eu.”​—The Privileged Planet.

Muoyo mmulue pa buloba apa mu mpukampuka anyi, peshi mmufumine ku ditayika dia bimue bintu? Anyi kudiku diumvuija dimpe menemene dia mushindu udi muoyo utudi nawu mufike ku dikala pa buloba?

Bantu ba bungi mbafike ku diamba ne: buloba ebu mbulongolola bimpe bua muoyo wikalapu. * Kukadi bidimu bia bungi mufundi mukuabu muena Ebelu wakakula bua buloba ne diulu. Wakafunda ne: ‘Pandi ntangila diulu diebe, didi mudimu wa bianza biebe, ne ngondo ne mitoto biwakafuka; muntu udi nganyi?’ (Musambu 8:3, 4) Mufundi eu uvua mutuishibue ne: Mufuki udiku. Bena malu a sianse ba mu tshikondo tshietu etshi badiku bitaba pabu nanku anyi?

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 7 Tangila mukanda wa Misambu, nangananga Musambu wa 8.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 3]

Mukanda mukuabu udi wamba ne: “Ku bule, buloba budi buengelela bu tshilenga tshia blé padiku mîdima.”​—The Illustrated Science Encyclopedia​—Amazing Planet Earth.

[Mêyi a dianyisha]

Buloba: U.S. Fish & Wildlife Service, Washington, D.C./​NASA