Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tshitendelelu, tshiudi musungule tshidi ne bualu anyi?

Tshitendelelu, tshiudi musungule tshidi ne bualu anyi?

Tshitendelelu, tshiudi musungule tshidi ne bualu anyi?

TUETU buonso tutu basue bua kuikale bintu bia bungi bitudi mua kusungula patudi tuya mu tshisalu. Tuetu bapete mu tshisalu bimuma ne bisekiseki bia mishindu ya bungi, tutu tusungula bitu bitusankisha ne bitu bantu batudi nabu mu dîku basue. Mu makazen muomu bilamba bia mishindu ya bungi ne bia mekala mekala, netusungule tshidi tshitusankisha bikole ne tshituakanyine. Misangu ya bungi tutu anu tusungula malu atu atusankisha patupu. Kadi misangu mikuabu tutu tusungula malu adi atangila diakalenga dietu, tshilejilu biakudia bilenga ne balunda bimpe. Kadi netuambe tshinyi bua ntendelelu udi muntu mua kusungula? Tudi mua kusungula tshitendelelu kampanda anu bualu tshidi tshitusankisha anyi? Peshi disungula tshitendelelu mbualu budi mua kutufikisha ku dipeta diakalenga anyi diakabi?

Kudi mishindu ya bitendelelu ya bungi itudi ne bua kusungula. Lelu mu matunga a bungi, mudi budikadidi bua bitendelelu ne kabena benzeja bana bua kushalabu anu mu tshitendelelu tshia baledi babu to. Makebulula kampanda avuabu benze mu ditunga dia États-Unis avua maleje ne: bua bena mu ditunga adi 80 pa lukama “kudi bitendelelu bia bungi bidi bifikisha ku muoyo.” Badi bamba kabidi ne: “Muntu umue pa batanu udi uleja mukadiye mubuele mu bitendelelu bia bungi pakadiye muntu mukole apa.” Makebulula makuabu menza mu ditunga dia Brésil adi aleja ne: bantu batue ku 25 pa lukama bakadi bumuke mu tshitendelelu tshivuabu, baye mu tshikuabu.

Mu bikondo bia kale, bantu bavua bayikila bikole bua dishilangana dia malongesha a bitendelelu. Bua mpindieu, bantu badi bamona ne: ‘Tshitendelelu tshionso tshidi muntu usungula atshi katshiena ne bualu to.’ Kadi ke mudibi menemene anyi? Disungula dia tshitendelelu tshia kubuela didi ne mushinga anyi?

Anu bu mutu musumbi wa bintu wa meji ukonka bua kumanya muaba udibu benzele tshintu tshidiye ujinga kusumba, nebikale bimpe biwasua pebe kumanya diandamuna dia lukonko elu: ‘Bitendelelu bionso ebi mbifuma kuepi ne bua tshinyi?’ Bible udi wandamuna lukonko elu.

Bitendelelu mbifuma kuepi?

Mu Isalele wa kale, mukalenge Yalobama wakatuadija ntendelelu mupiamupia bidimu bitue ku tshinunu kumpala kua Yezu kulua pa buloba. Yalobama uvua mukalenge wa kumpala wa bukalenge bua bisamba 10 bia Isalele. Uvua mupete lutatu bua kufikisha bantu bonso ku dienza tshivuaye ujinga. ‘Mukalenge wakakeba lungenyi, [wakenza] tuana tua ngombe tua or tubidi; wakambila bantu ne: budi butamba bukole bua nuenu kuya ku Yelushalema; tangilayi nzambi yenu, bena Isalele.’ (1 Bakelenge 12:28) Mbimueneka patoke ne: mukalenge eu uvua muenze mudimu ne tshitendelelu bua bantu kabatungunuki ne kuya ku Yelushalema, muaba uvuabu bakatendelela. Tshitendelelu tshivua Yalobama mutuadije tshivua tshishale bidimu bia bungi ne tshivua tshishipeshe bantu ba bungi ne banga baya ku bupika pavua Nzambi munyoke tshisamba tshia Isalele etshi tshivua tshimutombokele. Tshitendelelu tshivua Yalobama mutuadije tshivua tshimuambuluishe bua kukumbaja malu ende a tshididi. Bimue bitendelelu bia mbulamatadi bidiku lelu bivua bituadije pabi mushindu umue umue eu bua kumona mua kukolesha bukalenge bua tshididi.

Mupostolo Paulo uvua muleje tshintu tshikuabu tshidi tshisaka bantu bakuabu bua kuenza tshitendelelu pavuaye muambe ne: ‘Ndi mumanye ne: pangumuka, nkashama idi ne luonji neyilue munkatshi muenu, neyone tshisumbu tshia mikoko; bantu nebabike munkatshi muenu mene, bambila bantu malu adi kaayi malelela bua kukokabu bayidi kunyima kuabu.’ (Bienzedi 20:29, 30) Misangu ya bungi bamfumu bena lutambishi batu batuadija kuenza tshitendelelu bua kukokabu ntema ya bantu kudibu. Bitendelelu bidi bidiamba mudibi bilonda Yezu Kristo, mbiabulukangane lelu eu mu tusumbusumbu bungi anu bu ntunda ne nkenena.

Nganyi udi bitendelelu bikeba bua kusankisha?

Bantu ba bungi batu batuadija tshitendelelu tshipiatshipia bua kukumbaja majinga a bantu badi panyima pabu. Tshilejilu, tshikandakanda tshikuabu tshivua tshiakule malu a mudi bitanda bia nzambi bienda bivulangana mu États-Unis anu bu meshi. Tshidi tshileja ne: Bitendelelu bidi bienda bivula bualu bidi pabi “bilonda lungenyi lumue ne ludi bangenda badi bamanye kuenda mushinga balonda elu: kubomba musumbi.” (Economist) Bimue bitendelelu bidi anu bua “kuelela bantu mikaba ya filme, kuenza manaya ne kubelela misambu ya buena lelu.” Bamue bampasata badi badituta mu tshiadi bua mudibu balongesha bena mu bitanda biabu bua kuikalabu “babanji, ne makanda a mubidi malenga ne kabayi ne tshintu tshidi mua kubasamisha mitu to.” Tshikandakanda etshi tshidi tshiamba kabidi ne: nansha mudibu bakula bibi bua bitendelelu ebi bua mudibi bisaka bantu ku dikeba anu masanka a buena lelu anyi lungenyi lua “kutangila anu abu majinga, bidi bienza malu anu bua kusankisha bantu badimu.” Tshidi tshijikija tshiamba ne: “Buobumue budi pankatshi pa bungenda ne bitendelelu mbukole menemene.”

Kadi nansha mudi bimue bitendelelu mua kusokoka malu abu a bungenda, ebi bionso bidiku anu bua “kukumbaja majinga a badimu” bidi bituvuluija didimuija dia Paulo. Wakafunda ne: ‘Tshikondo netshilue pikalabu kabayi bumvua diyisha dilenge ne lutulu; kadi bualu bua matshi abu adi asansakana, bobu nebadikebele bayishi ba bungi bu mudi disamina dibi dia mitshima yabu; nebumushe matshi abu ku malu malelela, nebasesukile ku nsumuinu.’​—2 Timote 4:3, 4.

Bitendelelu bia bungi mbituadije bua kukumbaja dijinga dia kupeta bukalenge bua tshididi, lumu, butumbi ne bua kusankisha bantu pamutu pa kusankisha Nzambi, nunku kabiena mua kutukemesha bua biobi kuikala biditue mu malu mabi bu mudi: kukuata bana ku bukole, kuibila, mvita anyi terosisme to. Bitendelelu pabuipi ne bionso bidi anu bia tshidingishilu patupu. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kabakudingi pebe?

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 4]

Bitendelelu bia bungi mbituadije bua kukumbaja dijinga dia kupeta bukalenge bua tshididi, lumu, butumbi anyi bua kusankisha bantu pamutu pa kusankisha Nzambi