Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tutumbishayi dîna dia Yehowa diatshimue

Tutumbishayi dîna dia Yehowa diatshimue

Tutumbishayi dîna dia Yehowa diatshimue

‘Tumbishayi nanyi Yehowa, tunemeke dîna diende diatshimue!’​—MUSAMBU 34:3.

1. Ntshilejilu kayi tshivua Yezu mushiye mu mudimu wende?

BUTUKU bua mu dia matuku 14 ngondo wa Nisana tshidimu tshia 33, Yezu pamue ne bapostolo bende bakatumbisha Yehowa ne misambu mu nzubu kampanda wa kulu mu Yelushalema. (Matayo 26:30) Uvua musangu wa ndekelu uvua Yezu muimbe ne bapostolo bende. Kadi bivua bikumbanyine bua ajikije tshisangilu tshiende nanku. Katshia anu kuntuadijilu kua mudimu wende pa buloba too ne ku ndekelu, Yezu uvua mutumbishe Tatuende ne mumanyishe dîna diende ne tshisumi. (Matayo 4:10; 6:9; 22:37, 38; Yone 12:28; 17:6) Bua kuamba bulelela, uvua muambulule mêyi a mufundi wa Misambu aa: ‘Tumbishayi nanyi Yehowa, tunemeke dîna diende diatshimue!’ (Musambu 34:3) Etshi ke tshilejilu tshimpe tshitudi ne bua kulonda.

2, 3. (a) Ntshinyi tshidi tshituleja ne: Musambu wa 34 udi ne malu a buprofete? (b) Netulonge tshinyi mu tshiena-bualu etshi ne mu tshidi tshilonda?

2 Mêba makese panyima pa Yone bamane kuimba misambu ne Yezu, wakamona bualu bukuabu bushilangane bikole. Wakamona muvuabu bashipa Mfumuende pamue ne benzavi babidi pa mitshi ya tshinyongopelu. Basalayi bena Lomo bakatshibula mikolo ya benzavi babidi abu bua bafue lukasa. Kadi udi wamba ne: kabavua batshibule mikolo ya Yezu to. Pavua basalayi basemene kudi Yezu, ukavua mufue. Yone wakaleja mu mukanda wende ne: bualu ebu buvua bukumbaja tshitupa tshikuabu tshia Musambu wa 34 udi wamba ne: ‘Kabena batshibula mufuba wende.’​—Yone 19:32-36; Musambu 34:20.

3 Musambu wa 34 udi ne malu makuabu a bungi adi ne mushinga bua bena Kristo. Ke bualu kayi mu tshiena-bualu etshi ne tshidi tshilonda, netumone nsombelu uvua Davidi pavuaye mufunde musambu eu ne pashishe netukonkonone malu adimu adi mua kutukolesha.

Davidi udi unyema Shaula

4. (a) Bua tshinyi bavua bele Davidi manyi bua kulua mukalenge mupiamupia mu Isalele? (b) Bua tshinyi Shaula ‘wakananga’ Davidi bikole?

4 Patshivua Davidi nsonga, Shaula uvua mukalenge mu Isalele. Kadi Shaula wakatombokela Yehowa ne yeye pende kumubenga. Bua bualu abu, muprofete Samuele wakamuambila ne: ‘Yehowa [wakanyenga] bukalenge bua Isalele buakadi kuudi lelu, wakabupa mukuebe udi ukupita buakane.’ (1 Samuele 15:28) Pashishe, Yehowa wakatuma Samuele bua kuela Davidi muana wa mukala wa Yishai manyi bua kuluaye mukalenga mupiamupia wa Isalele. Mu tshikondo atshi, bu muvua Shaula katshiyi ne nyuma wa Nzambi katshivua bimpe to. Bakalua ne Davidi uvua kangimba ka misambu ku Gibea bua kukuatshila mukalenge Shaula mudimu, ne misambu ya Davidi ivua isanguluja Shaula bikole ne yeye “wakatamba kumunanga.”​—1 Samuele 16:11, 13, 21, 23.

5. Bua tshinyi Shaula wakalua kushintulula mushindu uvuaye umona Davidi, ne ntshinyi tshivua Davidi muenze?

5 Pavua matuku enda apita, Yehowa wakaleja muvuaye ne Davidi. Wakamuambuluisha bua kutshimuna Goleyata, muena Peleshete wa mpolondo ne kabidi uvua umuambuluisha mu nsombelu wende mujima, bualu bakavua batumbisha Davidi mu Isalele bua dimanya diende dia malu a mvita. Kadi Shaula wakumvuila Davidi mukawu, ne kumukinaye bua muvua Yehowa umuambuluisha. Shaula wakapangila Davidi difuma misangu ibidi pavua Davidi umuimbila. Misangu yonso ibidi eyi, Davidi wakepela difuma adi. Pavua Shaula mutete kumushipa bua musangu muisatu, Davidi wakamona ne: uvua ne bua kunyema bua kusungila muoyo wende. Bu muvua Shaula ukeba anu kumushipa, Davidi wakanyema mu Isalele.​—1 Samuele 18:11; 19:9, 10.

6. Bua tshinyi Shaula uvua mutume dîyi bua bashipe bantu ba mu Nobo?

6 Pavua Davidi unyema mutangile ku mikalu ya Isalele, wakimana mu musoko wa Nobo muvua ntente wa kusambakena wa Yehowa. Bidi bimueneka ne: Davidi uvua ne bansongalume bakuabu pavuaye unyema, ne Davidi wakakeba biakudia buende yeye ne bua bantu bende. Shaula wakumvua ne: muakuidi munene uvua mupeshe Davidi ne bantu bende biakudia ne muele wa mvita uvua Davidi muangate kudi Goleyata panyima pa lufu luende. Bua tshiji, Shaula wakashipesha bena mu musoko bonso, kushipesha ne bakuidi 85.​—1 Samuele 21:1, 2; 22:12, 13, 18, 19; Matayo 12:3, 4.

Udi upanduka kabidi ku lufu

7. Bua tshinyi Gata kauvua muaba mukumbane bua Davidi kusokomena?

7 Pavua Davidi mumbuke ku Nobo, wakaya mutantshi wa kilometre mitue ku 40 ku Ouest, mu ditunga dia bena Peleshete bua kusokoma kua Mukalenge Akisha mu Gata, musoko wa ba Goleyata. Davidi uvua pamuapa wela meji ne: Shaula kavua mua kulua kumukeba mu Gata to. Kadi bena mudimu ba mukalenge wa mu Gata bavua bamanye Davidi. Pakumvua Davidi ne: bavua bamumanye, ‘wakatamba kutshina Akisha, mukalenge wa mu Gata.’​—1 Samuele 21:10-12.

8. (a) Musambu wa 56 udi utuleja tshinyi bua tshivua tshifikile Davidi mu Gata? (b) Mmunyi muvua Davidi mupanduke ku lufu anu bua kaba kakese?

8 Bena Peleshete kukuatabu Davidi. Imue misangu, ke tshikondo tshivua Davidi mufunde musambu udi ulenga ku muoyo mudiye usengelela Yehowa ne: ‘Wele binsonji bianyi mu mulondo webe.’ (Musambu 56:8) Nunku wakaleja ne: uvua mutuishibue muvua Yehowa kayi mua kupua dikenga diende muoyo, kadi uvua ne bua kumulama ne dinanga dionso. Davidi wakela kabidi meji bua kudinga mukalenge wa bena Peleshete. Wakabangisha kuenza malu anu bu mupale. Pavua Mukalenge Akisha mumone bualu ebu, wakatandisha bantu bende bualu bavua balue ne muntu ‘mupale’ kumpala kuende. Bidi bimueneka ne: Yehowa uvua muambuluishe diyele dia Davidi edi bua kuendadi bimpe. Bakipata Davidi mu musoko ne musangu eu kabidi wakapanduka ku lufu anu bua kaba kakese.​—1 Samuele 21:13-15.

9, 10. Bua tshinyi Davidi uvua mufunde Musambu wa 34, ne uvua ne bua kuikala kabidi wela meji ku kudi banganyi pavuaye muufunde?

9 Bible kêna wamba bikala bantu ba Davidi bavua banyeme nende mu Gata anyi bavua bashale batentekela bua kumulama mu misoko ya pabuipi ya mu Isalele to. Nansha nsombelu muikale bishi, bakapetangana ne disanka, ne Davidi wakabalondela muvua Yehowa mumusungile kabidi. Bualu ebu ke buvua bumufikishe ku difunda Musambu wa 34. Mu mvese wa kumpala too ne muanda mutekete, Davidi udi utumbisha Nzambi bua muvuaye mumusungile ne udi ulomba bantu bende bua badisange kudiye bua kutumbisha Yehowa Musungidi Munene wa bantu bende.​—Musambu 34:3, 4, 7.

10 Davidi ne bantu bende bakaya kusokoma mu lubuebue lua Adulama mu mikuna ya mu Isalele ivua mutantshi wa kilometre mitue ku 15 ku Est kua Gata. Bena Isalele bonso bavua bukalenge bua Shaula butonde bakalua kudisanga kudibu mu lubuebue amu. (1 Samuele 22:1, 2) Pavua Davidi mufunde mêyi a Musambu wa 34:8-22, uvua mua kuikala wela meji ku bantu aba. Malu adi mu mvese eyi adi kabidi ne mushinga kutudi lelu, ne dikonkonona dia musambu eu nedituambuluishe bushuwa.

Dijinga diebe dinene ndifuane dia Davidi anyi?

11, 12. Mmalu kayi adi atusaka bua kutumbisha Yehowa dîba dionso?

11 ‘Nemvudijile Yehowa disanka bikondo bionso, kumutumbisha kuanyi nekuikale mukana muanyi misangu yonso.’ (Musambu 34:1) Bu muvua Davidi wenda unyemakana, uvua ne bua kuikala ne lutatu bua kupeta biakudia, kadi anu bu mudi mêyi aa aleja, majinga ende kaavua amupangisha bua kutumbisha Yehowa. Udi tshilejilu tshimpe tshitudi mua kulonda patudi mu ntatu. Nansha tuetu mu kalasa, ku mudimu, mu buambi anyi ne bena Kristo netu, dijinga dietu dinene dikale dia kutumbisha Yehowa. Anji elabi meji ku bintu bia bungi bidi mua kutusaka bua kumutumbisha! Tshilejilu, bintu bidi Yehowa mufuke bidi bia bungi menemene, ne katuena mua kubimanya bionso anyi kabiena mua kupanga kutusankisha. Tangila kabidi malu adiye muenze ku diambuluisha dia bulongolodi buende budi pa buloba. Mu matuku etu aa, Yehowa mmuenze mudimu ne bantu ba lulamatu mu mushindu wa dikema nansha mudibu bapange bupuangane. Mmunyi mutudi mua kufuanyikija midimu ya Nzambi ne ya bantu badi bena pa buloba ebu batumbisha? Kuenaku utua ku tshia Davidi uvua mufunde kabidi ne: ‘Mukalenge, kakuena umue bu wewe munkatshi mua nzambi ya patupu; kakuenaku minga midimu bu midimu yebe.’​—Musambu 86:8.

12 Anu bu Davidi, tudi tumvua mua kutumbisha Yehowa misangu yonso bua midimu yende ya dikema. Tudi kabidi ne disanka dia kumanya ne: Bukalenge bua Nzambi bukadi mu bianza bia Yezu Kristo, uvua mupingane kashidi muaba wa Davidi. (Buakabuluibua 11:15) Bualu ebu budi buleja ne: nshikidilu wa tshikondo etshi ukadi pabuipi. Mioyo ya bantu bapite pa miliyare isambombo idi mu njiwu. Lelu kudi dijinga dinene menemene dia kumanyisha bakuabu malu a Bukalenge bua Nzambi ne tshikalabu ne bua kuenzela bantu, ne kubambuluisha bua kutumbisha Yehowa pamue netu. Kakuyi mpata, tudi ne bua kukeba mishindu yonso ya kukankamija bakuabu bua bitabe “lumu luimpe elu” kumpala kua dîba, ne tuteke mudimu eu pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu.​—Matayo 24:14.

13. (a) Davidi uvua utumbila mu nganyi, ne mbantu kayi bavua balua kudi Nzambi? (b) Bua tshinyi bantu bapuekele badi balua mu tshisumbu tshia bena Kristo lelu?

13 ‘Muoyo wanyi neutumbile mu Yehowa; badi bapuekele nebumvue lumu elu, nebasanke.’ (Musambu 34:2) Muaba eu Davidi kavua uditumbisha bua malu avuaye muenze nansha. Tshilejilu, kavua muditumbishe bua muvuaye mudinge mukalenge wa mu Gata to. Uvua mumanye ne: Yehowa uvua mumulame pavuaye mu Gata ne uvua mupanduke anu bua bualu buende. (Nsumuinu 21:1) Nunku Davidi kavua utumbila mu yeye nkayende to, kadi mu Yehowa. Ke bualu kayi bantu bapuekele bavua balua kudi Yehowa. Yezu uvua pende utumbisha dîna dia Yehowa, ne bualu ebu buvua bukoka bantu bapuekele bavua basue bua Nzambi abalongeshe. Lelu’eu, bantu bapuekele ba mu bisamba bionso badi balua mu tshisumbu tshia bena Kristo bela manyi tshia pa buloba bujima tshidi Yezu ulombola. (Kolosai 1:18) Padi bantu aba bumvua mudi basadidi ba Nzambi badi ne budipuekeshi aba batumbisha dîna diende ne padibu bateleja mukenji wa mu Bible udi nyuma wa Nzambi ubambuluisha bua kumvua, mioyo yabu idi ibasaka bua kutumbisha pabu Yehowa.​—Yone 6:44; Bienzedi 16:14.

Bisangilu bidi bikolesha ditabuja dietu

14. (a) Davidi uvua musue kutumbisha Yehowa anu pa nkayende anyi? (b) Ntshilejilu kayi tshivua Yezu mushiye bua bisangilu?

14 ‘Tumbishayi nanyi Yehowa, tunemeke dîna diende diatshimue!’ (Musambu 34:3) Davidi kavua musue kutumbisha Yehowa anu pa nkayende to. Wakasengelela balunda bende bua badisange kudiye bua kutumbisha dîna dia Nzambi. Bia muomumue, Yezu Kristo (anyi Davidi Munene) uvua usanka bua kutumbisha Yehowa mu bantu, bu mudi mu nsunagoga, mu mafesto avua enzeka ku ntempelo wa Nzambi mu Yelushalema anyi pamue ne bayidi bende. (Luka 2:49; 4:16-19; 10:21; Yone 18:20) Tudi ne diakalenga dinene dia kulonda tshilejilu tshia Yezu patudi tutumbisha Yehowa dîba dionso didi dikumbane pamue ne bena Kristo netu, nangananga mpindieu patudi ‘tumona dituku dia Mukalenge disemena pabuipi.’​—Ebelu 10:24, 25.

15. (a) Malu avua mafikile Davidi avua mambuluishe balunda bende bishi? (b) Mmunyi mudi bisangilu bietu bituambuluisha?

15 ‘Ngakakeba Yehowa, ne yeye wakitaba kundi, wakansungila ku malu onso angakatshina.’ (Musambu 34:4) Bualu ebu buvua ne mushinga kudi Davidi. Ke bualu kayi wakamba kabidi ne: ‘Muena dikenga eu wakadila kudiye, ne Yehowa wakamumvuila, wakamusungila ku makenga ende onso.’ (Musambu 34:6) Patudi tudisangisha ne bena Kristo netu, tudi ne malu a bungi a kulondelangana a mudi Yehowa mutuambuluishe bua kutantamena ntatu adi atukolesha. Dilondelangana dia malu edi didi dikolesha ditabuja dia bena Kristo netu, anu muvua mêyi a Davidi makoleshe ditabuja dia balunda bende. Balunda ba Davidi ‘bakatangila kudi [Yehowa] bakadi ne mpala yabu mikenke ne disanka; mpala yabu kayena ikuatshika bundu tshiendelele.’ (Musambu 34:5) Nansha muvuabu banyema Mukalenge Shaula, kabavua ne bundu. Bavua bashindike ne: Nzambi uvua wambuluisha Davidi, ne mpala yabu ivua ne disanka. Bia muomumue, bantu bapiabapia pamue ne bena Kristo bakadi benze matuku a bungi badi batangila kudi Yehowa bua abakuatshishe. Bu mukadibu badimuene nkayabu mudiye ubambuluisha, mpala yabu idi ne disanka idi ileja mudibu badisuike bua kushala balamate anu Nzambi.

Tusanke bua diambuluisha dia banjelu

16. Mmunyi mutu Yehowa utusungila ku diambuluisha dia banjelu bende?

16 ‘Muanjelu wa Yehowa udi wasa tshitudilu tshiende tshinyunguluke badi bamutshina, udi ubasungila.’ (Musambu 34:7) Davidi kavua umona ne: Yehowa uvua umusungila anu yeye nkayende. Bulelela, Davidi uvua mukalenge uvua Yehowa musungule bua kukokesha mu Isalele; kadi uvua mumanye ne: Yehowa utu utuma banjelu bende bua kulama batendeledi bende bonso ba lulamatu, nansha bobu bantu ba lumu anyi bapuekele. Lelu, batendeledi balelela badi pabu bamona mudi Yehowa ubalama. Mu Allemagne wa bena Nazi, mu Angola, mu Malawi, mu Mozambique ne mu matunga makuabu kabidi, bakokeshi mbenze muabu muonso bua kubutula Bantemu ba Yehowa. Kadi mbapangile. Bantemu ba Yehowa mu matunga au badi batungunuka ne kuvula ne badi benda batumbisha dîna dia Nzambi pamue. Bua tshinyi? Bualu Yehowa udi utuma banjelu bende bua kulama Bantemu bende ne kubalombola.​—Ebelu 1:14.

17. Mmu mishindu kayi mudi banjelu ba Nzambi batuambuluisha?

17 Banjelu ba Yehowa badi kabidi mua kuludika malu bua bumbushe mu tshisumbu tshia Yehowa muntu yonso udi ulenduisha bakuabu. (Matayo 13:41; 18:6, 10) Nansha katuyi bamanye bidi bienzeka, banjelu batu bumbusha malu onso adi mua kutupangisha bua kuenzela Nzambi mudimu, ne badi batulama ku malu adi mua kunyanga malanda etu ne Yehowa. Bualu bua mushinga mukole, badi batulombola mu mudimu wa kumanyisha bantu bonso “lumu luimpe lua tshiendelele,” too ne mu miaba idi mudimu wa buambi wenzeka mu lutatu lukole. (Buakabuluibua 14:6) Mikanda idi Bantemu ba Yehowa bapatula itu misangu ya bungi ne malu adi ajadika mudi banjelu batuambuluisha. * Malu aa adiku a bungi ne katuena mua kuamba mudiwu enzeka ku mpukapuka.

18. (a) Bua banjelu kutuambuluisha, tudi ne bua kuenza tshinyi? (b) Netumone tshinyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

18 Bua banjelu kutungunuka ne kutulombola ne kutulama, tudi ne bua kutungunuka ne kutumbisha dîna dia Yehowa nansha kuikala buluishi. Vuluka ne: muanjelu wa Nzambi udi wasa tshitudilu tshiende ‘tshinyunguluke anu badi batshina’ Yehowa. Abi bidi biumvuija tshinyi? Ditshina dia Nzambi ntshinyi, ne mmunyi mutudi mua kudipeta? Bua tshinyi Nzambi wa dinanga mmusue bua tuikale tumutshina? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

[Mêyi adi kuinshi]

Newandamune bishi?

• Ntatu kayi ivua Davidi mupete patshivuaye nsonga?

• Anu bu Davidi, dijinga dietu dinene ndia kuenza tshinyi?

• Mmunyi mutudi tumona bisangilu bia bena Kristo?

• Mmunyi mudi Yehowa utuambuluisha ku butuangaji bua banjelu bende?

[Nkonko ya dilonga]

[Karte mu dibeji 21]

(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)

Lama

Gata

Sikelaga

Gibea

Nobo

Yelushalema

Beteleme

Adulama

Kila

Hebelone

Zifa

Horesh

Kâmele

Maona

Ene-gedi

Mbu wa mukela

[Mêyi a dianyisha]

Karte: Based on maps copyrighted by Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. and Survey of Israel

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Nansha pavua Davidi unyemakana, uvua utumbisha anu dîna dia Yehowa

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Ditabuja dietu didi dikola patudi tuteleja malu adibu balonda mu bisangilu bietu bia bena Kristo