Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tshikisu netshijikaku anyi?

Tshikisu netshijikaku anyi?

Tshikisu netshijikaku anyi?

BANTU bavule badi mua kuitaba diakamue ne: padi bantu bakeba anu disanka diabu nkayabu ke padibu batamba kukebesha tshikisu tshidiku lelu. Nsombelu wakabangabu kale kudi bantu bavua badinange anu bobu mmufikishe ba bungi ku dikala badianjila kutangila anu malu abu nkayabu. Bavule badi benza anu tshionso tshidibu bamona bua kupetabu tshidibu bakeba, bine abi bibafikisha misangu mivule ku bienzedi bia tshikisu. Pa kumbusha bantu, matunga atu enzelangana kabidi malu a tshikisu.

Mioyo ya bantu netu kayitshiena kabidi imueneka bu idi ne mushinga to. Bakuabu mene batu basue mudibu bena tshikisu amu, batshimona bu manaya anu bu benzedianganyi ba bibi batu bamba mutubu benzela bakuabu bibi anu bua kumvuaku bimpe. Kadi tuambe tshinyi bua bantu bapite bungi badi dinanga diabu dia filme ya malu a tshikisu dipetesha bapatudi ba filme mpunga wa kuendelabu mushinga ne filme ya malu mabi eyi? Ditangilatangila bienzedi bia kanyawu mu manaya ne ku tudiomba didi dipapisha mioyo ya bantu bavule balua kabatshiyi luse.

Tshikisu tshitu misangu mivule tshishiya udibu batshienzele ne mputa ku muoyo, bimusaka bua kubanga kutshienzelangana pende. Bua kuleja mudi tshikisu tshilela tshikisu tshikuabu, mulongeshi Noemí Díaz Marroquín wa ku iniversite mukuabu wa mu ditunga dia Mexique udi wamba ne: “Tshikisu batu batshilonga, tshidi munkatshi mua bilele bia bantu . . . Tudi tulonga mua kutentula bienzedi bia tshikisu ne kubanga kubienza padibu babianyisha ne babitumbisha muaba utudi.” Ke patu bantu bakadibu benzele malu a tshikisu bafika misangu mikuabu ku dikengesha pabu bakuabu, pamuapa babenzela anu malu a muomumue au.

Kabidi, banuavi ba bintu bu mudi maluvu ne diamba badi pabu mua kufika ku dienza malu a tshikisu. Bena tshikisu bakuabu ke bantu badi bafikile mbulamatadi yabu tshiji bua mudiyi ibenga kukumbajila bantu majinga abu. Patu bamue ba kudibu bakeba mua kuleja tshidi ngenyi yabu, batu babanga kuenza malu a tshikisu, bajudija tshinyangu, bine abi bikengeshisha nangananga badi kabayi ne bualu.

Kadi udi mufuane kudiebeja ne: ‘Bantu mbadimanyine malu a tshikisu anu nkayabu anyi? Ntshinyi tshidi tshilele nsombelu udiku lelu eu?’

Nnganyi utu wenzeja malu a tshikisu?

Bible udi wamba mudi Satana Diabolo ne bukole bua bungi ku mutu kua bena panu, umubikila ne: “nzambi wa tshikondo etshi.” (2 Kolinto 4:4) Yeye ke muena tshikisu mudinangi mubi wa kumpala wa panu apa. Yezu uvua mumubikidilamu ne: ‘Mushipianganyi’ ne “tatu [wa mashimi].”​—Yone 8:44.

Katshia anu Adama ne Eva batombokela Nzambi, bukua bantu mbushale ku bukokeshi bukole bua Satana. (Genese 3:1-7, 16-19) Pakapita bidimu bitue ku 1500 kubangila pavua Adama ne Eva balekele Yehowa, banjelu batomboke bakangata mibidi ya bantu, kumanyanganabu ne bakaji ba panu, kulelabu nabu bana ba mashi masanga bavuabu babikila ne: mba Nefelima. Bana abu bavua bantu ba mushindu kayi? Dîna diabu adi se ke diandamuna dine. Didi diumvuija “Bakuludianganyi” anyi “badi bashindisha bakuabu panshi.” Bushuwa, bavua bena luonji banene bakabueja tshikisu ne buendenda mu bantu bivua anu mvula wa kabutu wa kudi Nzambi nkayende mua kujikija. (Genese 6:4, 5, 17) Nansha muakabutuka ba Nefelima ku Mvula wa kabutu au, batatuabu bakapingana kabidi mu miaba ya mulu, kuluabu bademon badi kabayi bamueneka.​—1 Petelo 3:19, 20.

Tshikisu tshia banjelu batomboke tshidi tshimueneka patoke mu bualu bua muana wa balume uvua ne demon mu matuku a Yezu. Demon uvua muana au nende uvua anu umufikisha ku dipaluka misangu yonso, edi wamuela mu kapia, edi wamuela mu mâyi, anu bua kumushipaye. (Mâko 9:17-22) Bushuwa, “nyuma mibi” eyi mmipange luse mifuane anu mfumuayi munene muena tshikisu Satana Diabolo.​—Efeso 6:12.

Lelu eu bademon mbatungunuke ne kusaka bantu ku dienzelangana malu a tshikisu anu mukavua Bible mulaye ne: ‘Palua matuku a ku nshikidilu, malu makole nealue. Bantu nebikale badisu, baditumbishi, badileji, kabayi ne kusakidila, kabayi ne tshijila, kabayi banangi ba bana babu, bashipi ba bipungidi, bena bunsonge, kabayi mua kudikanda, bena luonji, kabayi basue malu mimpe, nebikale batungidianganyi, bena lukuluku, buujibue ne diambu, banangi ba masanka, kabayi banangi ba Nzambi; nebikale ne tshimuenekelu tshia buimpe bua Nzambi, kadi bamane kudiula bukole buabu.’​—2 Timote 3:1-5.

Malu akavua Bible mumanyishe adi aleja ne: matuku etu aa ke adi malu malue kutamba kukola, bualu pakatekabu Yezu Kristo mu nkuasa wa Bukalenge bua Nzambi mu diulu mu 1914, wakipatamu Satana ne bisumbu bia bademon bende. Bible udi wamba ne: ‘Mulawu wikale pa buloba ne kudi mâyi manene, bualu bua Diabolo wakupueka kunudi, muikale ne tshiji tshikole, mumanye ne: Udi ne musangu muipi.’​—Buakabuluibua 12:5-9, 12.

Abi bidiku bisua kuleja ne: nsombelu kena mua kushintuluka panuapa anyi? Díaz Marroquín utukavua batele kumpala eku udi wamba ne: “Bantu badi ne bukole bua kuenda kulekela” bikadilu bibi bia tshikisu bikavuabu nabi. Kadi anu bua lungenyi lua Satana ludi lutangalake buloba bujima lelu, muntu udi mua kupangila pamuapa mua kulekela tshikisu bikalaye kayi mulekele bukole bukuabu butambidile bushintulula meji ende ne bienzedi biende. Abu mbukole kayi abu?

Mmunyi mudi muntu mua kufika ku dishintuluka?

Diakalenga, nyuma muimpe wa Nzambi ke bukole budi butambe makuabu onso adiku, bobu budi mua kutshimuna bua bademon. Budi busaka bantu ku dinanga ne ku nsombelu mulenga wa disanka. Bua kuikala ne nyuma wa Yehowa Nzambi, muntu yonso udi musue kusankisha Yehowa udi ne bua kuepuka nansha bikadilu bidi bisua kufuana bia bena tshikisu. Abi bidi bilomba muntu bua kushintululaye ngikadilu yende bua yumvuangane ne disua dia Nzambi. Bualu disua dia Nzambi didi ditulomba bua kuenza muetu muonso bua kumuidikija. Abi bidi bitulomba bua kuangata bakuabu mudi Nzambi ubangata.​—Efeso 5:1, 2; Kolosai 3:7-10.

Wewe mulonge mushindu utu Yehowa yeye wenza malu neufike ku diumvua ne: katu muanji kulengulula bakuabu nansha kakese. Katu muanji kuenzela muntu anyi mene nyama bibi kakuyi bualu nansha. * (Dutelonome 22:10; Musambu 36:7; Nsumuinu 12:10) Mmukine tshikisu ne bonso badi natshi. (Nsumuinu 3:31, 32) Bumuntu bupiabupia budi Yehowa ulomba bena Kristo bua kuvuala budi bubambuluisha bua kubala bakuabu bu babatambe ne kubanemeka. (Filipoi 2:2-4) Bumuntu bupiabupia bua bena Kristo abu budi ne “muoyi wa luse, wa dinanga, wa bupuekele, wa bupole, ne wa lutuulu.” Tshitudi katuyi ne bua kulengulula ke dinanga, bualu diodi ‘ke mukaba udi ubasuikakaja bonso pamue.’ (Kolosai 3:12-14, MMV) Kuenaku umona pebe ne: bu ngikadilu eyi mikale kudi bantu bavule nsombelu uvua kuikala mushindu mukuabu panuapa to?

Tshidibi, udi mufuane pamuapa kudiebeja ni kudi mushindu wa muntu kushintulukaye kashidi. Anji monaku tshilejilu tshia bualu bulelela buvua buenzeke ntshietshi. Martín * uvua ne tshibidilu tshia kutandisha mukajende ne kumututa bibi bitambe anu mu mêsu mua bana bende. Dimue edi nsombelu kubipa bikole menemene, ke bana kuya lubilu bua kubikila bena mutumba bua balue kusungidila mamuabu. Kadi pakapita bidimu bia bungi, dîku diabu diakabanga kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa. Ke Martín kulongaye ngikadilu ivua imukengela ne muvuaye ne bua kuikala usomba ne bantu nende. Wakakokesha bua kushintuluka anyi? Mukajende udi wandamuna ne: “Ku kale, bayanyi uvua muntu wa mushindu mukuabu pavuaye ufika munda. Bua bualu abu, tuvua basombe anu mu tshimvundu bidimu bia bungi. Ndi mupangile miaku mikumbane ya kusakidila nayi Yehowa bua mudiye muambuluishe Martín mushintuluke. Mpindieu mmulue tatu wa dîku muimpe ne mulume wa tshitembu.”

Atshi ntshilejilu tshimuepele patupu. Pa buloba bujima, bantu bapite bungi badi balonge Bible ne Bantemu ba Yehowa mbalekele tshikisu. Nanku kudi mushindu wa kushintuluka bushuwa.

Malu onso a tshikisu akadi pa kujika

Mu matuku makese kumpala eku, Bukalenge bua Nzambi bukadiye mpindieu muteke mu diulu budi ne Mfumu wa luse Yezu Kristo nebukokeshe buloba ebu bujima. Satana mukebeshi wa malu onso a tshikisu ne bademon bende bakadi bamane kubipata mu diulu kudi Bukalenge bua Nzambi. Mu katupa kîpi emu, Bukalenge ebu nebukumbajile banangi ba ditalala badi babukokela pa buloba majinga abu. (Musambu 37:10, 11; Yeshaya 11:2-5) Buobu abu nkayabu ke buajikija ntatu yonso ya panu. Kadi biakuenzelabu malu mabi a tshikisu pautshidi muindile Bukalenge bua Nzambi abu, newenze tshinyi?

Kudisombuela kakuakuikala ne diambuluisha nansha dikese. Nekukebeshe kabidi anu malu makuabu a tshikisu patupu. Bible udi utulomba bua kueyemena Yehowa, bualu pakumbana tshiende tshikondo tshidiye mulongolole, ‘neafute muntu yonso bu mudi bienzedi biende, ne bu mudi mamuma a bienzedi biende.’ (Yelemiya 17:10) (Bala malu adi mu kazubu ka “Tshia kuenza padibu bakuenzela malu a tshikisu.”) Bushuwa, bualu bubi bua tshikisu bukuenzela budi mua kukunyingalaja bibi. (Muambi 9:11) Kadi Nzambi udi mua kukumbushila lutatu luonso ludi bena tshikisu bakukebele, nansha lufu. Yeye mmutulaye ne: neabishe bantu badiye muvuluke mu meji ende bavuabu bashipe mu malu a tshikisu.​—Yone 5:28, 29.

Nansha mutshidiku mpukapuka ya bena tshikisu kufuanabu kutuenzela bibi, kudia bulunda bukole ne Nzambi ne kutekemena ne ditabuja dionso malu adiye mutulaye nekutusambe. Mona tshilejilu tshia Sara, mamu uvua mudikoleshile bimpe bana bende babidi ba balume kayi ne mulume. Pakakulakajaye, bana bende abu bakamulekela, kabayi bamutangila nansha ku bualu bumue nansha pavuaye usama. Nansha nanku, Sara udi wamba mpindieu ukadiye muena Kristo ne: “Nansha mutu dibungama dinkuata, Yehowa ki mmundekele to. Utu unkuatshisha ku diambuluisha dia bana betu ba mu nyuma batu bamvuluka misangu yonso bankuatshisha. Ndi mujadike bimpe ne: mu katupa kîpi emu neajikije ntatu yanyi ne ya bakuabu bonso badi beyemena bukole buende ne batumikila dîyi diende.”

Bana babu ba mu nyuma badi Sara wamba aba mbanganyi? Si mbena Kristo nende Bantemu ba Yehowa. Bobu aba mbena muoyo wa luse badi mu tshisumbu tshia bana betu ba buloba bujima badi bitabuja ne: mu katupa kîpi emu tshikisu netshijike. (1 Petelo 2:17) Kakuakushala ni nSatana Diabolo udi mukebeshi munene wa malu a tshikisu anyi muntu yonso wa ku badi bamuidikija nansha. Tshikondo tshietu etshi tshidi mufundi mukuabu ubikila bu “tshikondo tshia bena tshikisu” netshipite kashidi. Yikilaku nansha ne Ntemu wa Yehowa umue bua akumvuije bivule bua ditekemena dia malu aa.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 16 Bua kumanya tshidi Nzambi ne ngikadilu yende bimpe, bala mukanda wa Approchez-vous de Jéhovah, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

^ tshik. 17 Tudi bashintulule amue mêna.

[Kazubu mu dibeji 6]

Tshia kuenza padibu bakuenzela malu a tshikisu

Dîyi dia Nzambi didi difila mibelu mimpe ya tshitudi mua kuenza padibu batuenzela malu a tshikisu. Tangila mushindu uudi mua kutumikila mibelu ya meji idi ilonda eyi:

‘Kuambi ne: Nempingaje bubi ku bubi; windile Yehowa, yeye neakusungile.’​—Nsumuinu 20:22.

‘Biwatangila bapele bakengeshibua ne kunyanga kua bilumbuluidi ne kushipa kua mikenji, kukemi bua malu au; bualu bua bamfumu bonso badi ne udi mubatambe bonso udi ubatangila.’​—Muambi 5:8.

“Bantu badi ne bupole, ke bena diakalenga, bualu nebapiane buloba.”​—Matayo 5:5, MMV.

“Nuenzele bantu malu onso anudi basue banuenzele.”​—Matayo 7:12.

‘Kualukijidi muntu bubi ku bubi buende. Nudianjile kuela meji bua kuikala ne malu mimpe ku mêsu kua bantu bonso. Binuamanya mua kuenza nunku mu bienzedi bienu, nuikale ne bantu bonso ditalala. Kanudisombuedi, bana betu banangibue, kadi nushile tshiji tshia Nzambi muaba; bualu bua bakafunda ne: Busombuedi mbuanyi, meme nemfute; mmudi muamba Mukalenge.’​—Lomo 12:17-19.

‘Kristo wakakenga bua bualu buenu, wakanushila tshilejilu bua nuenu numulonde mu makasa ende. Pakamupendabu, yeye kakabapenda kabidi; pakakengaye, yeye kakabakanyina, kadi wakadifila mu bianza bia udi ulumbulula biakane.’​—1 Petelo 2:21-23.

[Bimfuanyi mu dibeji 7]

Yehowa mmulongeshe bantu bavule bua kulekela tshikisu