Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuenzayi bua tshisumbu tshikoleshibue

Tuenzayi bua tshisumbu tshikoleshibue

Tuenzayi bua tshisumbu tshikoleshibue

‘Tshisumbu tshivua ne ditalala. Tshivua tshienda tshikola.’​—BIENZEDI 9:31, MMV.

1. Nkonko kayi itudi mua kudiela bua ‘ekeleziya wa Nzambi’?

DITUKU dia Pentekoste wa mu 33, Yehowa wakaleja muvuaye muitabe kasumbu ka bayidi ba Kristo bu tshisamba tshipiatshipia, ‘Isalele wa Nzambi.’ (Galatia 6:16) Bilondeshile Bible, bena Kristo bela manyi aba bakalua kabidi ‘ekeleziya wa Nzambi.’ (1 Kolinto 11:22) Bualu ebu buvua bumvuija tshinyi? Mmunyi muvuabu ne bua kulongolola malu mu ‘ekeleziya wa Nzambi’? Mmunyi muvuaye mua kukuata mudimu pa buloba nansha benamu bobu basombele muaba kayi? Mmunyi mudi bualu ebu butangila nsombelu wetu ne disanka dietu?

2, 3. Mmunyi muakaleja Yezu ne: kuvua ne bua kuikala ndongoluelu kampanda mu tshisumbu?

2 Anu mutuvua bamone mu tshiena-bualu tshishale, Yezu ukavua mumanyishe dienza dia tshisumbu etshi tshia bayidi bela manyi pakambilaye mupostolo Petelo ne: ‘Pa dibue edi [didi Yezu Kristo] nengibake ekeleziya wanyi; bibi bia kumbelu kua muaba wa bafue kabiena bimupita bukole.’ (Matayo 16:18) Pashishe, patshivuaye ne bapostolo bende, wakabaleja muvua tshisumbu tshikavua pa kutuadija atshi ne bua kuenda ne kuikala tshilongolola.

3 Yezu wakalongesha mu mêyi ne mu bienzedi ne: bamue bantu bavua ne bua kulombola mu tshisumbu. Bavua ne bua kulombola nunku pa kukuatshila bakuabu mudimu mu tshisumbu tshiabu. Kristo wakamba ne: “Nudi bamanye aba badibo bamba ne: mbamfumu ba bukua matunga, badi batumina bantu babo diyi, ne kabidi banene badi baleja bantu bukokeshi buabo. Kadi kabikadi nunku munkatshi muenu nansha. Kadi biasua muntu kuikala munene munkatshi muenu, udi ne bua kuikala muena mudimu wenu, ne biasua muntu kuikala wa kumpala munkatshi muenu, udi ne bua kuikala mupika wa bonso.” (Mâko 10:42-44, MML) Bushuwa, ‘ekeleziya wa Nzambi’ kavua ne bua kuikala anu bantu batangalake tshianana muntu ne muntu pa nkayende, benze bu tshisumbu tshidi katshiyi ne bulongame to. Kadi kuvua ne bua kuikala ndongoluelu kampanda, bantu bikale benza mudimu ne bumvuangana bimpe mu tshisumbu.

4, 5. Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: bavua ne bua kulongesha bena mu tshisumbu malu a Nzambi?

4 Yezu uvua ne bua kuikala Mutu wa ‘ekeleziya wa Nzambi’ wakaleja ne: bapostolo bende ne bantu bakuabu bavuaye mulongeshe bavua ne bua kuikala ne midimu misunguluke ya kuenzela bakuabu mu tshisumbu. Mmidimu kayi ayi? Mudimu munene uvua ne bua kuikala wa kulongesha bena mu tshisumbu malu a Nzambi. Vuluka ne: pakavua Yezu mubike ku lufu, wakambila Petelo mu mêsu mua bapostolo bakuabu ne: ‘Simona wa Yona, wewe udi mutambe kunnanga anyi?’ Petelo wakamuambila ne: ‘Bulelela, Mukalenge, wewe udi mumanye ne: Ndi mukusue.’ Yezu wakamuambila ne: ‘Udishe bana banyi ba mikoko. Ulame mikoko yanyi. Udishe mikoko yanyi.’ (Yone 21:15-17) Au kauvua mudimu wa bilele to!

5 Mêyi a Yezu aa adi atuleja ne: udi ufuanyikija bantu badi badisangisha mu tshisumbu ne mikoko mu tshikumbi. Mikoko eyi (idi bena Kristo balume ne bakaji ne bana) ivua ne bua kudishibua mu nyuma ne kulamibua bimpe. Bualu bukuabu, bu muvua Yezu muambile bayidi bende bua kulongesha bantu bakuabu ne kubavuija bayidi, bapiabapia bonso bavua balua mikoko yende bavua ne bua kubalongesha mushindu wa kuenza mudimu au uvua Nzambi mufile.​—Matayo 28:19, 20.

6. Mmalu kayi akalongololabu mu ‘ekeleziya wa Nzambi’ uvuabu bafuma ku dienza?

6 Pakenzabu ‘ekeleziya wa Nzambi,’ bantu bavuamu bavua badisangisha pa tshibidilu bua kulonga ne kukankamijangana. Bible udi wamba ne: ‘Bobu bakananukila kuikala mu dilongesha dia bapostolo ne mu buobumue, ne mu [kudia] kua bidia ne mu kutendelela kua Nzambi.’ (Bienzedi 2:42, 46, 47) Bualu bukuabu bua mushinga mu muyuki eu budi ne: bakateka bamue balume bavua bakumbaje ngikadilu ivua Bible ulomba bua kuenza amue malu a mushinga. Kabavua babasungule bua tulasa tua bungi tuvuabu balonge peshi bua mamanya abu to. Balume aba bavua “bûle tente ne nyuma ne lungenyi.” Umue wa kudibu uvua Stefano, ne Bible udi wamba bua bualu buende ne: uvua ‘muule tente ne ditabuja ne nyuma muimpe.’ Bu muvuabu balongolole malu mu tshisumbu bimpe nunku, Bible udi wamba ne: ‘Dîyi dia Nzambi diakadiundadiunda, bayidi bakadi bavulangana ba bungi mu Yelushalema.’​—Bienzedi 6:1-7.

Balume badi Nzambi ukuata nabu mudimu

7, 8. (a) Bapostolo ne bakulu ba ku Yelushalema bavua benza mudimu kayi munkatshi mua bena Kristo ba kumpala? (b) Ntshipeta kayi tshiakapatuka pakatuminabu bisumbu mêyi a kulonda?

7 Mbiumvuike ne: bapostolo ke bavua balongolola malu mu tshisumbu ku ntuadijilu, kadi kabavua nkayabu to. Umue musangu, Paulo ne binende bakapingana ku Antiokia wa mu Sulia. Bienzedi 14:27 udi utulondela ne: ‘Pakaluabu, pakasangishabu bena ekeleziya, bakabalondela malu onso akenza nabu Nzambi.’ Patshivuabu mu tshisumbu atshi, lukonko luakajuka bua kumanya bikala bena kuitabuja ba mu bisamba bia bende ni bavua balombibue bua kuditenguisha. Bua kukosa tshilumbu etshi, bakatuma Paulo ne Bânaba “ku Yelushalema kudi bapostolo ne bakulu” bavua benza kasumbu kavua kaludika mudimu.​—Bienzedi 15:1-3.

8 Yakobo muanabu ne Yezu (mukulu muena Kristo uvua kayi mupostolo) wakalombola tshisangilu tshiakenzeka pavua ‘bapostolo ne bakulu badisangishe bua kulondabu bualu ebu.’ (Bienzedi 15:6) Pakakonkononabu bualu ebu ne kubambuluishabu kudi nyuma muimpe, bakangata dipangadika diumvuangana ne Mifundu. Bakadifunda mu mukanda wakatuminabu bisumbu. (Bienzedi 15:22-32) Bantu bakapeta malu au bakaitaba ne bakaatumikila. Kuakapatuka tshipeta kayi? Bana betu ba balume ne ba bakaji bakakoleshibua ne bakakankamijibua. Bible udi utulondela ne: ‘Nunku ekeleziya yakakoleshibua mu ditabuja, yakadi ivulangana ku dituku ku dituku.’​—Bienzedi 16:5.

9. Mmidimu kayi idi Bible uleja bua balume bena Kristo badi bakumbaje malu adi Bible ulomba?

9 Kadi mmushindu kayi uvua bisumbu ne bua kuenda ku dituku ne ku dituku? Angata tshilejilu tshia bisumbu bia mu tshidila tshia Kulete. Nansha muvua bantu ba bungi bavua basombelamu bende lumu lubi, bamue bakashintuluka ne kuluabu bena Kristo balelela. (Tito 1:10-12; 2:2, 3) Bavua basombele mu bimenga bishilangane, ne bobu bonso bavua mutantshi mule ne kasumbu kavua kaludika mudimu kavua ku Yelushalema. Atshi katshivua tshilumbu tshinene to, bualu “bakulu” bapie mu nyuma bavua batekibue mu tshionso tshia ku bisumbu bia mu Kulete anu bu muvuabi miaba mikuabu. Balume aba bavua bakumbaje malu atudi tusangana mu Bible. Bavua batekibue bu bakulu anyi batangidi bavua mua ‘kusengelela bantu ne diyisha dilenga ne kutuisha bena mpata.’ (Tito 1:5-9; 1 Timote 3:1-7) Balume bakuabu bakakumbaja malu avua Bible ulomba bua kuambuluisha bisumbu bu basadidi ba mudimu anyi balami ba bintu.​—1 Timote 3:8-10, 12, 13.

10. Bilondeshile Matayo 18:15-17, mmunyi muvuabu bajikija bilumbu binene?

10 Yezu wakaleja ne: ndongoluelu wa mushindu eu uvua ne bua kuikalaku. Vuluka muyuki udi mu Matayo 18:15-17 muakaleja Yezu ne: imue misangu ntatu ivua mua kumueneka pankatshi pa basadidi ba Nzambi babidi, umue muenzele mukuabu bibi mu bualu kampanda. Muntu uvuabu benzele bibi uvua ne bua kuya kudi mukuabu bua ‘kumuleja bubi buende’ anu bobu babidi pa nkayabu. Pavua diyukila nende nunku kadiyi dijikija tshilumbu, uvua ne bua kubikila muntu umue anyi babidi bakuabu bavua bamanye bualu abu bua kubambuluisha. Kadi ntshinyi tshivuaye ne bua kuenza pavua bualu abu kabuyi anu bujika? Yezu wakamba ne: ‘Biapidiaye kumvua mêyi abu, ambila bena ekeleziya bualu ebu; biapidiaye kumvua mêyi a bena ekeleziya, ikale biende ku mêsu kuebe bu muntu wa bende anyi musangishi wa mulambu.’ Dîba diakamba Yezu mêyi aa, bena Yuda batshivua anu ‘ekeleziya wa Nzambi,’ ke bualu kayi mêyi ende aa avua ku ntuadijilu abakumbanyina bobu. * Kadi pakajadikabu tshisumbu tshia bena Kristo, mêyi a Yezu aa avua ne bua kukumbanyina bantu bavuamu. Etshi ntshijadiki tshikuabu tshidi tshileja ne: basadidi ba Nzambi bavua ne bua kuikala mu tshisumbu tshilongolola bimpe bua kukolesha ne kulombola muena Kristo yonso.

11. Ntshinyi tshivua bakulu ne bua kuenza pavuaku bilumbu?

11 Mbiakane muvua bakulu anyi batangidi bimanyina tshisumbu bua kukosa bilumbu anyi kulumbuluisha bavua benza mpekatu. Abi bidi bipetangana ne malu adibu balomba bakulu bua kukumbaja adi mu Tito 1:9. Bushuwa, bakulu bavua benji ba bilema anu bu muvua Tito uvua Paulo mutume mu bisumbu bua “kulongolola malu” avua kaayi mimpe. (Tito 1:4, 5) Lelu, bantu badibu bakeba kuteka bakulu badi ne bua kuikala baleje ditabuja diabu ne lulamatu munkatshi mua matuku a bungi kumpala kua kubatekabu. Dîba adi bantu bakuabu ba mu tshisumbu nebamone mua kuitaba mibelu ne bulombodi bidibu babambuluisha nabi kudi bakulu aba.

12. Mbujitu kayi budi nabu bakulu mu tshisumbu?

12 Paulo wakambila bakulu ba mu tshisumbu tshia Efeso ne: ‘Nudilame bienu bimpe ne tshisumbu tshionso tshiakanutekelabu batangidi kudi nyuma muimpe, nudishe ekeleziya wa Mukalenge [Nzambi] wakasumbaye ku mashi [a Muanende].’ (Bienzedi 20:28) Bidi kabidi bilelela lelu bua se: mbateke bakulu mu tshisumbu bua ‘kudisha ekeleziya wa Nzambi.’ Badi ne bua kumudisha nunku ne dinanga, kabayi bamukokesha bu bamfumu. (1 Petelo 5:2, 3) Bakulu badi ne bua kudienzeja bua kukolesha ne kuambuluisha “tshisumbu tshionso” tshia mikoko.

Tushale balamate tshisumbu

13. Mmalu kayi adi mua kuenzeka imue misangu mu tshisumbu, ne mbua tshinyi?

13 Bakulu ne bakuabu bonso badi mu tshisumbu mbenji ba bilema, ke bualu kayi imue misangu ntupakanyi anyi bilumbu bitu bimueneka anu muakamuenekabi mu siekele wa kumpala patshivua bamue ba ku bapostolo ne muoyo. (Filipoi 4:2, 3) Mukulu anyi muntu mukuabu udi mua kuamba dîyi ditudi tumvua bu dishile, kadiyi dimpe anyi bualu budi kabuyi bujalame menemene to. Peshi tudi mua kuela meji ne: nkuenzeke bualu budi Bible ubenga pabi bakulu babumanye, kadi kabayi babulongolola to. Bushuwa, pamuapa bakadi bakonkonone tshilumbu etshi anyi badi munkatshi mua ditshikonkonona mu diumvuangana ne Bible ne ku diambuluisha dia amue malu atudi katuyi bamanye. Kadi nansha bu nsombelu mua kuikala mushindu utudi tuela meji au, tangila muanda eu: mu tshisumbu tshia ku Kolinto, tshisumbu tshivua Yehowa ulombola, muvua bualu bubi menemene bukavua buenze matuku a bungi. Kunyima kua matuku, yeye nkayende wakenza bua bajikije bimpe tshilumbu tshia bubi abu ne dîsu dikole. (1 Kolinto 5:1, 5, 9-11) Yonso wa kutudi udi mua kudiebeja ne: ‘Bu meme muikale ku Kolinto dîba adi, ntshinyi tshimvua mua kuikala muenze mu dindila bua kujikijabu bualu ebu?

14, 15. Bua tshinyi bamue bakalekela kulonda Yezu, abi bidi bitupesha dilongesha kayi?

14 Tangila bualu bukuabu budi mua kuenzeka mu tshisumbu. Fuanyikija ne: muntu kampanda mmumone dilongesha dia mu Bible dimukolele bua kudiumvua ne kuditaba. Pamuapa mmukebulule mu Bible ne mu mikanda yetu idi mu tshisumbu ne mulombe diambuluisha kudi bena Kristo bakole mu nyuma ne kudi bakulu, kadi muikale anu ne lutatu lua kumvua dilongesha edi ne kuditaba. Ntshinyi tshidiye mua kuenza? Bualu bua muomumue buakenzeka bu tshidimu tshijima kumpala kua Yezu kufua. Yezu wakamba ne: uvua “diampa dia muoyo” ne bua muntu kushalaye ne muoyo kashidi uvua ne bua ‘kudia mubidi wa Muana wa muntu ne kunua mashi ende.’ Bualu abu buakatonda bamue ba ku bayidi bende. Pamutu pa kukeba diumvuija anyi kuindila ne lutulu, bayidi ba bungi ba Yezu ‘bakalekela kumulonda.’ (Yone 6:35, 41-66, MMM) Bu tuetu bikalapu dîba adi, ntshinyi tshituvua mua kuikala benze?

15 Mu bikondo bietu ebi, bamue mbalekele kudisangisha mu tshisumbu, bela meji ne: badi mua kuenzela Nzambi mudimu pa nkayabu. Badi bamba pamuapa ne: mbalekele kudisangisha nunku bualu bavua babanyingalaje anyi ne: mu tshisumbu mudi bualu bubi budibu kabayi balongolole, peshi badi babenga dilongesha kampanda. Njila wabu eu ngua meji anyi? Nansha mudi muena Kristo yonso ne bua kuikala mu malanda ende ne Nzambi nkayende, katuena mua kuamba ne: Nzambi kêna ukuata mudimu ne tshisumbu tshia bantu bende badi pa buloba bujima bu muakenzaye mu matuku a bapostolo to. Kabidi, Yehowa wakakuata mudimu ne bisumbu bia mu siekele wa kumpala ne wakabibenesha, kuenzaye bua kuikale bakulu ne basadidi bavua bakumbane bua bambuluishe bisumbu abi. Ke mudibi kabidi lelu eu.

16. Bikala muntu umvua muoyo umusaka bua kumbuka mu tshisumbu, mbualu kayi budiye ne bua kuelela meji?

16 Biela muena Kristo meji ne: udi mua kueyemena anu malanda ende ne Nzambi nkayawu kayi umona mushinga wa kudisangisha mu tshisumbu, udi ubenga bualu budi Nzambi mulongolole bua se: kuikale tshisumbu tshia buloba bujima ne bisumbu bia bantu ba Nzambi bia miaba idibu. Muntu au udi mua kuditola mu ntendelelu wa pa nkayende anyi kudisangisha ne bantu bakuabu bakese, kadi ndongoluelu wa ne: kuikale bakulu ne basadidi mu tshisumbu udi kuepi muaba au? Bualu bukuabu, pakafundila Paulo tshisumbu tshia mu Kolosai mukanda ne kuambaye ne: baubale kabidi mu Laodikiya, wakamba bua ‘bikale ne miji yabu miedibue munda [mua Kristo] ne bashibue munda muende.’ Anu bantu bavua mu bisumbu ke bavua bualu abu mua kuambuluisha, kadi ki mbavua baditapulule pa nkayabu to.​—Kolosai 2:6, 7; 4:16.

Dikunji ne tshishindamenu bia bulelela

17. Ntshinyi tshidi 1 Timote 3:15 wamba bua tshisumbu?

17 Mu mukanda wa kumpala uvua Mupostolo Paulo mufundile Timote uvua pende mukulu mu tshisumbu, wakamuleja ngikadilu idibu balomba bakulu ne basadidi mu bisumbu. Diakamue kunyima kua bualu abu, Paulo wakakula bua ‘ekeleziya wa Nzambi udi ne muoyo’ wamba ne: udi ‘dikunji ne tshishindamenu bia malu malelela.’ (1 Timote 3:15) Tshisumbu tshijima tshia bena Kristo bela manyi tshiakaleja muvuatshi dikunji dia buena edi mu siekele wa kumpala. Ne kakuena mpata bua se: muena Kristo yonso uvua ne bua kupetela bulelela ebu mu tshisumbu tshiabu. Mu tshisumbu ke muvuaye mua kumvua balongesha bulelela ne babujadika ne muvuaye mua kukoleshibua.

18. Bua tshinyi bisangilu bia tshisumbu bidi ne mushinga wa bungi?

18 Bia muomumue, tshisumbu tshia bena Kristo tshia buloba bujima tshidi tshikale nzubu wa Nzambi, ‘dikunji ne tshishindamenu bia malu malelela.’ Dibuela ne dienza midimu mu bisangilu bia tshisumbu tshietu pa tshibidilu ke mushindu munene wa tuetu kukoleshibua mu malanda etu ne Nzambi ne wa kudilongolola bua kuenza disua diende. Pavua Paulo mufundile tshisumbu tshia mu Kolinto, wakashindamena pa malu avuabu bamba mu bisangilu bia nunku. Wakafunda ne: uvua ujinga bua malu avuabu bamba mu bisangilu biabu ikale matoke ne mumvuike bimpe bua bantu bavua babuelamu ‘badiundishibue.’ (1 Kolinto 14:12, 17-19) Lelu tudi mua kukoleshibua nunku bituikala tuitaba ne: Yehowa Nzambi mmuanyishe bua kuikale bisumbu miaba itudi ne udi ubikuatshisha.

19. Mmalu kayi audi ne bua kunangila tshisumbu tshienu?

19 Bulelela, bituikala basue kukoleshibua bu bena Kristo, tudi ne bua kuikala munda mua tshisumbu. Katshia ku kale, tshisumbu tshitu tshikuba bantu badimu ku malongesha a dishima, ne tshiotshi ke tshidi Nzambi ukuata natshi mudimu bua kumanyisha lumu lua Bukalenge bua Masiya pa buloba bujima. Kakuyi mpata, Nzambi mmuenze malu a bungi ne tshisumbu tshia bena Kristo.​—Efeso 3:9, 10.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 10 Mumanyi wa malu a mu Bible Albert Barnes wakitaba wamba ne: mubelu wakafila Yezu bua ‘kuambila bena ekeleziya bualu ebu’ uvua utangila ‘bantu badibu banyishile bua kulumbuluisha bilumbu, bimanyinyi ba tshitanda anyi bavua batshiakuila. Mu nsunagoga wa bena Yuda muvua bakulu bavua balumbuluisha bilumbu bia mushindu eu bivua bantu balua nabi kumpala kuabu.’

Udi mua kuvuluka anyi?

• Bua tshinyi tudi mua kutekemena bua kumona Nzambi ukuata mudimu ne bisumbu bidi pa buloba?

• Nansha mudi bakulu benji ba bilema, mmalu kayi adibu benzela tshisumbu?

• Mmunyi muudi ukoleshibua kudi tshisumbu tshienu?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Bapostolo ne bakulu ba ku Yelushalema bavua benza kasumbu kavua kaludika mudimu

[Tshimfuanyi mu dibeji 28]

Bakulu ne basadidi badi balonga malu a mushindu wa kukumbaja midimu idibu benzela tshisumbu