Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Dilongesha bantu Bible didi dikolesha ditabuja

Dilongesha bantu Bible didi dikolesha ditabuja

Dilongesha bantu Bible didi dikolesha ditabuja

UMUE wa ku balongi ba kalasa ka 122 ka tshilongelu tshia Bible tshia Gilada wakamba mu dituku divuabu ne bua kubapesha mapolome ne: “Ndiakalenga dinene bua kuenza ngondo itanu mijima mu dielangana meji pa malu a Mufuki wetu ne kulonga mua kuikala ne mmuenenu wa buena wende!” Dituku dia 10 ngondo muisatu 2007 divua dituku dinene bua balongi 56 ba mu kalasa aka didibu kabayi mua kupua muoyo, bualu bavua ne bua kutuadija mu matuku makese mudimu wabu wa bumisionere mu matunga 26 avuabu ne bua kubatuma.

Muanetu Theodore Jaracz, (wa mu Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa) wakatuadija ne kujingila bateleji 6 205 bavuaku dituku adi difika dilenga, pashishe wakamba ne: “Tudi batuishibue ne: miyuki yenzabu dituku dia lelu neyikoleshe malanda enu ne Nzambi ne ditabuja dienu.” Wakabikila bangamba-malu banayi bavua benda balondangana bua kukankamija balongi ne mêyi a mu Bible ne mibelu bua kumonabu mua kuenza mudimu wabu wa bumisionere bimpe.

Badi babakolesha bua kukoleshabu ditabuja dia bakuabu

Muanetu Leon Weaver, (muena mu komite wa filiale wa États-Unis) wakenza muyuki uvua ne tshiena-bualu etshi: “Tungunukayi ne kuenza malu mimpe.” Wakavuluija balongi ne: mu tshibungi nudi benze bidimu 13 mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba wa dilongesha bantu Bible udi ukolesha ditabuja. Muanetu Weaver wakamba ne: “Mudimu eu mmudimu muimpe mutambe bualu udi upandisha mioyo ya bantu, mmudimu mulenga bualu udi utumbisha Yehowa Tatu wetu wa mu diulu.” Pashishe muanetu eu wakalomba balongi bua kutungunukabu ne ‘kukunyina nyuma bintu’ ne bua ‘kabapangi kuenza malu mimpe.’​—Galatia 6:8, 9.

Muanetu David Splane (muena mu Kasumbu Kaludiki) wakapesha balongi mibelu mu muyuki uvua ne tshiena-bualu etshi: “Enzayi muenu muonso bua kutuadija bimpe.” Muanetu Splane wakakankamija bamisionere bapiabapia aba bua kutuadijabu bimpe mu miaba yabatumabu pa kuikala ne “Mmuenenu muimpe udi ukolesha. Kanuangatshi dipangadika dia ndekelu ne lukasa. Nuikala nuseka ne bantu. Kanuikadi bajanyi ba bakuabu. Nuikala badipuekeshi ne nunemeke bana betu ba miaba inuaya.” Pashishe wakamba kabidi ne: “Panudi anu nutuluka mu ndeke, enzayi muenu muonso bua bantu bashale ne lungenyi luimpe buenu ne Yehowa neabeneshe makasa enu malengele bu mudiwu atuadila bantu ‘lumu luimpe lua diakalengele.’”​—Yeshaya 52:7.

Muanetu Lawrence Bowen mulongeshi wa mu kasala ka Gilada wakenza yeye muyuki eu: “Bumpianyi bua bushuwa.” Muanetu Bowen wakavuluija balongi ne: diasa dia Tshilongelu tshia Gilada mu tshikondo tshia Mvita Mibidi ya Buloba bujima divua dileja dieyemena dikole mu dikumbana dia Dîyi dia mulayi dia Yehowa. (Ebelu 11:1; Buakabuluibua 17:8) Kabangila anu dîba adi, Tshilongelu etshi ntshiambuluishe balongi bua kukoleshabu ditabuja diabu. Ditabuja dikole didi disaka balongi bua kuya kumpala ne kumanyisha bulelela ne tshisumi.

Mark Noumair mulongeshi mukuabu wa ku Gilada wakakula bua tshiena-bua etshi tshidi tshisankisha “Nudi numvuluija muntu kampanda.” Wakakoka ntema yabu ku tshilejilu tshia muprofete Elisha wakaleja muvuaye ne ditabuja ne dikima mu mudimu wende. Muanetu Noumair wakumvuija 1 Bakelenge 19:21, wamba ne: “Elisha uvua ne disanka dia kuakaja malu mu nsombelu wende, kuteka malu ende pa muaba muibidi ne kuakuila malu a Yehowa.” Muanetu wakela balongi kalumbandi bua mukadibu pabu baleja lungenyi bu lua Elisha ne wakabakolesha bua kutungunukabu ne kuenza nunku mu miaba mipiamipia yabatumabu bua kuenza mudimu.

Ditabuja didi disaka ku diakula ne dikima

Mu tshikondo tshivua balongi aba benda bakolesha ditabuja diabu mu kalasa, bavua misangu mivule ku ndekelu kua lumingu baya kuyisha lumu luimpe. Malu mimpe avuabu bapete mu mudimu eu bavua baalonde ne baanayilule mu tshitupa tshivua muanetu Wallace Liverance mulongeshi mukuabu wa ku Gilada mulombole. Tshiena-bualu tshia tshitupa etshi tshivua ne: ‘Tudi ne ditabuja ne ke bualu kayi tudi tuakula.’ Tshiena-bualu etshi tshidi tshivuluija mêyi a Paulo adi mu 2 Kolinto 4:13.

Kunyima kua tshitupa etshi, muanetu Daniel Barnes ne Charles Woody bena mu dîku dia Betele bakalombola tshitupa tshia diela bana betu badi bamisionere anyi bavua benze mudimu eu kale nkonko. Bana betu aba bakakuila bikole bua mushindu udi Yehowa ukuba ne ubenesha bonso badi bamuenzela mudimu ne lulamatu. (Nsumuinu 10:22; 1 Petelo 5:7) Misionere mukuabu wakamba ne: “Meme ne mukajanyi tudi bamone mudi Yehowa mututabalele mu tshikondo tshituvua tulonga ku Gilada. Dilonga edi ndikoleshe ditabuja dietu. Ditabuja didi ne mushinga wa bungi bualu basadidi ba Nzambi bonso pamue ne bamisionere batu bapeta mateta, ntatu ne tunyinganyinga.”

Tungunukayi ne kumuangalaja dilongesha dia Bible didi dikolesha ditabuja

Bua kujikija programe wa difila mapolome eu, muanetu Samuel Herd (muena mu Kasumbu Kaludiki) wakenzela bateleji muyuki uvua ne tshiena-bualu etshi: “Tungunukayi ne kukolesha bana benu.” Dimanya divua balongi bapete divua bua tshipatshila kayi? Muanetu Herd wakandamuna ne: “Tshipatshila tshia dimanya edi ntshia kunulongesha mua kuenza mudimu bimpe ne ludimi luenu bua kutumbisha nalu Yehowa, bua kulongesha bantu bulelela buende mu matunga anutumabu ne bua kukolesha ditabuja dia bana benu.” Kadi wakavuluija balongi ne: kudi kabidi mushindu wa kuenza mudimu bibi ne ludimi luabu. (Nsumuinu 18:21; Yakobo 3:8-10) Wakalomba balongi bua kulondabu tshilejilu tshia Yezu mu mushindu udibu benza mudimu ne ndimi yabu. Dikuabu dituku, bayidi bamane kuteleja Yezu, bakadikonka ne: ‘Mitshima yetu kayakadi itema munda muetu pakadiye utujinguluila Mukanda wa Nzambi anyi?’ (Luka 24:32) Muanetu Herd wakamba kabidi ne: “Mêyi enu wowu akolesha, nealenge mioyo ya bana benu ba miaba yanutumabu.”

Pashishe, bakapesha balongi mapolome abu. Kunyima kubalabu mukanda wa dianyisha uvua balongi bafunde. Bavua bambe mu mukanda au ne: “Tudi ne bujitu bunene bua kutumikila malu adibu batulongeshe bua kukumbaja mudimu wetu wa bumisionere ne lulamatu mu miaba yatutumabu. Bu mutudi basue kuya too ne ku mfudilu kua buloba, tudi tulomba Nzambi bua ne: diditatshisha dietu edi dimone mua kupatula bipeta bua butumbi bua Yehowa Nzambi Mulongeshi wetu Munene.” Ke bantu bonso kukumabu bikashi ne muoyo mujima. Bushuwa, programe eu wa difila mapolome uvua mukoleshe ditabuja dia bantu bonso bavua muaba au.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 17]

“Mêyi enu wowu akolesha, nealenge mioyo ya bana benu ba miaba yanutumabu”

[Kazubu mu dibeji 15]

MALU ADI ATANGILA BALONGI

Bungi bua matunga adibu bafumine: 9

Bungi bua matunga adibu babatume: 26

Bungi bua balongi: 56

Muayene wa bidimu: 33,4

Muayene wa bidimu mu bulelela: 16,8

Muayene wa bidimu mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba: 13

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Kalasa ka 122 ka Gilada

Mu liste udi kuinshi eku mbabale milongo batuadijile kumpala batangile kunyima, mbafunde mêna babangile ku dia bakaji batangile ku dia balume mu mulongo wonso.

(1) Howitt R.; Smith P.; Martinez A.; Pozzobon S.; Kitamura Y.; Laud C. (2) Fiedler I.; Beasley K.; Matkovich C.; Bell D.; Lippincott W. (3) Sites W.; Andersen A.; Toevs L.; Fusano G.; Rodríguez C.; Yoo J. (4) Sobomehin M.; Thomas L.; Gasson S.; Dauba V.; Bertaud A.; Winn C.; Dobrowolski M. (5) Yoo J.; Dauba J.; Mixer H.; Newton M.; Rodríguez F.; Mixer N. (6) Laud M.; Lippincott K.; Martinez R.; Haub A.; Schamp R.; Pozzobon L.; Toevs S. (7) Howitt S.; Kitamura U.; Newton D.; Haub J.; Sites J.; Thomas D. (8) Sobomehin L.; Matkovich J.; Fusano B.; Winn J.; Schamp J.; Andersen D.; Dobrowolski J. (9) Fiedler P.; Bell E.; Beasley B.; Smith B.; Bertaud P.; Gasson M.