Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Yehowa, untete’

‘Yehowa, untete’

‘Yehowa, untete’

“YEHOWA udi uteta mitshima.” (Nsumuinu 17:3) Bualu ebu budi ne bua kutukolesha tuetu bonso ku muoyo. Bua tshinyi? Bualu Tatu wetu wa mu diulu mmushilangane ne bantu badi bakosa bilumbu bilondeshile malu adibu bamona, kadi yeye udi “utangila mu mutshima.”​—1 Samuele 16:7.

Bushuwa, bitu bitukolele tuetu bine bua kumanya tshidi tshitufikisha ku dienza amue malu anyi meji adi munda muetu. Bua tshinyi? Bualu ‘mutshima udi upita bintu bionso kudinga muntu, ne udi utamba kunyanguka; mmuntu kayi udi mua kuumanya?’ Kadi Nzambi mmuumanye bualu udi wamba ne: “Meme Yehowa, ndi ntangila meji a muntu, ndi nteta malu adi mu mutshima.” (Yelemiya 17:9, 10) Eyowa, Yehowa mmumanye “mutshima,” mumanye kabidi malu onso atudi tufuikakaja bua kuenza.

Bua tshinyi tudi ne bua kutetshibua?

Bidi bianji kukemesha bua muvua Mukalenge Davidi wambila Nzambi ne: “Tangila munda muanyi, Yehowa, untete; untete mu mutshima wanyi ne mu meji anyi.” (Musambu 26:2) Davidi kavuaku ne katanyi nansha kamue mu bienzedi ne mu ngakuilu bua yeye kulomba Yehowa ne dikima dionso bua amutete anyi? Tòo. Anu bu bantu bonso, Davidi uvua muena mapanga ne kavua mua kutumikila mikenji ya Nzambi kayi utupakana to. Bua mateketa ende, wakenza bilema binene bia bungi, kadi nansha nanku uvua anu ‘wenda mu buakane bua mutshima.’ (1 Bakelenge 9:4) Mushindu kayi? Uvua witaba bilema biende ne udilongolola. Dienza nunku diakaleja muvuaye munange Yehowa ne muoyo mujima. Uvua mudifile yeye yonso kudi Yehowa.

Netuambe tshinyi buetu tuetu lelu eu? Yehowa mmumanye ne: tudi bena mapanga ne tudi mua kuenza mpekatu mu bienzedi anyi mu ngakuilu. Kadi kêna wenza mudimu ne bukole budiye nabu bua kudianjila kumanya malu bua kumanya tshituikale to. Mmutufuke ne bukole bua kudisunguila malu ne udi unemeka dipa edi didiye mutupesha ne dinanga dionso.

Tshidibi, Yehowa utu imue misangu uteta tshitudi ne tshidi meji etu mu mushindu kampanda. Udi mua kuenza nanku padiye utupetesha mishindu idi mua kuleja tshidi muoyo wetu. Udi kabidi mua kulekela ntatu mishilashilangane itukuata bua kumona tshidi mu muoyo wetu menemene. Malu aa adi atupetesha mushindu wa kuleja Yehowa mutudi badifile kudiye ne mutudi bamulamate. Ntatu idi Yehowa ulekela itukuata eyi idi mua kuteta ditabuja dietu bua kumona ni tudi ‘bakumbane mu malu onso, katuyi tupanga mu bualu bumue.’​—Yakobo 1:2-4.

Diteta dia ditabuja dia kale

Ki mbatuadije kuteta ditabuja ne meji a basadidi ba Yehowa lelu to. Tuangate tshilejilu tshia Abalahama. “Nzambi wakateta Abalahama.” (Genese 22:1) Pakafundabu mêyi aa, Nzambi ukavua mumane kuteta ditabuja dia Abalahama. Bidimu bia bungi kumpala, Yehowa ukavua muambile Abalahama bua kumbuka ne dîku diende mu tshimenga tshia Ula tshivua ne bubanji bua bungi bua kuya muaba uvuaye kayi nansha mumanye. (Genese 11:31; Bienzedi 7:2-4) Abalahama uvua mua kuikala ne nzubu mu Ula, kakasumba mukuabu wakusombelaye nansha umue mu bidimu bitue ku lukama bivuaye mushale mu Kanana to. (Ebelu 11:9) Disambasamba dia Abalahama diakamufikisha yeye ne dîku diende mu imue ntatu bu mudi ya nzala, kupetangana ne benzavi ne bamue bamfumu ba matunga bavua kabayi batendelela Nzambi. Mu malu onso aa, ditabuja diende diakamueneka muvuadi dikole ditambe.

Pashishe Yehowa wakela Abalahama diteta dikole ditambe. Wakamuambila ne: ‘Wangate muanebe mulume, muana umuepele, uudi munange, Isaka mene, umufile bu mulambu wa kuosha pa kapia.’ (Genese 22:2) Isaka kavua muana bu bana bakuabu to. Uvua muana umuepele uvuabu balela ne mukajende Sala. Isaka uvua muana wa mulayi uvua Abalahama mutekemene ne: “muana” eu neapiane buloba bua Kanana ne kuvulangana bilondeshile muvua Yehowa mulaye. Mu mishindu yonso, Isaka ke muana uvua Abalahama mutekemene ne uvuaye mulele mu tshishima tshia kudi Nzambi.​—Genese 15:2-4, 7.

Elabi meji muvuabi bikolele Abalahama bua kumvua tshivua Nzambi umulomba. Yehowa uvuaku ukeba bua bamulambula muntu anyi? Bua tshinyi Yehowa wakanji kulabuisha Abalahama disanka dia kuikala ne muana ku bukunda bua kulua kumulomba bua amulambulaye kabidi? *

Nansha muvuaye kayi mupete mandamuna ku nkonko eyi, Abalahama wakatumikila diakamue tshivua Nzambi mumuambile. Wakenda matuku asatu majima bua kufika ku mukuna uvua Nzambi musungule. Kuenzaye tshioshelu ne kulongaye nkunyi pa mutu. Mpindieu ke dîba dia mamuende wa bualu edi. Abalahama kuambula kela ka kusaya naku nyama mu tshianza, padiye ne akose muana muminu, Yehowa udi utuma muanjelu bua kumukandika ne kumuambila ne: ‘Katataka ndi mumanye ne: wewe udi utshina Nzambi, bualu bua wewe kuakumpidia muanebe, muana umuepele mene.’ (Genese 22:3, 11, 12) Ela meji bungi bua disanka diakumvua Abalahama pakatelejaye mêyi aa! Yehowa muambilamu pavuaye muambe kumpala ne: Abalahama uvua ne ditabuja. (Genese 15:5, 6) Diakamue, Abalahama wakalambula mukoko pamutu wa Isaka. Pashishe Yehowa kujadikaye tshipungidi tshia mulayi bua ndelanganyi ya Abalahama. Kabiena bikemesha bua muakalua Abalahama kumanyika muvuaye mulunda wa Yehowa.​—Genese 22:13-18; Yakobo 2:21-23.

Ditabuja dietu didi padi ditetshibua

Tuetu bonso tudi bamanye ne: kakuena musadidi wa Nzambi udi kayi mua kutetshibua. Kadi buetu tuetu, diteta ditu ditamba kulua mu malu atu Yehowa ulekela atuenzekela kupita mateta a kutumikila mikenji yende.

Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Bantu bonso badi basue kuikala bena kanemu mu Kristo Yezu nebakengeshibue.’ (2 Timote 3:12) Badi mua kutukengesha kudi balongi netu, balunda, balela, bena mutumba netu anyi kudi bamfumu ba mbulamatadi badi kabayi batumanye bimpe. Badi mua kutupenda anyi kutuela mututu anyi tudi mua kutata bua kupeta tshia kudia ne tshia kuvuala. Bena Kristo balelela batu bapetangana kabidi ne ntatu itu ikuata bantu bonso eyi bu mudi: masama, ditekeshibua mu mikolo ne kansungasunga. Malu onso aa adi ateta ditabuja dia muntu.

Mupostolo Petelo udi utulomba bua kutangila malu mimpe adi ditetshibua dia ditabuja dipetesha wamba ne: ‘Nansha bikalaku bualu bua nuenu kunyingalajibua mu mateta a mishindu ya bungi; bualu bua kuteta kua ditabuja dienu, nansha ditetshibua ne kapia, didi ditamba ngolo udi ujimina mushinga mukole, nekusanganyibue ne butumbi ne dinemekibua ne bunême palua dibuluibua dia Yezu Kristo.’ (1 Petelo 1:6, 7) Bushuwa, badi bafuanyikija ditetshibua dia ditabuja ne mushindu udibu balengeja or mu kapia. Padibu bengulula or mu kapia, badi bumbusha bidindadinda ne manyanu ne bashala ne or mulenga. Ke tshidi tshienzeka bua ditabuja dietu patudi mu ntatu.

Tshilejilu, njiwu anyi tshikumina tshidi mua kushiya bantu mu ntatu. Kadi bantu badi ne ditabuja dilelela kabakutamba kusamisha mutu to. Badi bapetela bukole mu mêyi a Yehowa aa: ‘Tshiena nkulekela nansha kakese, tshiena nkushiya tshianana.’ (Ebelu 13:5) Badi bateka malu a Nzambi pa muaba wa kumpala bashindike ne: Yehowa Nzambi neabeneshe bidibu benza bua kupeta bidibu nabi dijinga menemene. Ditabuja diabu didi dibakuatshisha mu makenga ne dibambuluisha bua kubenga kudikebela ntatu ne ditamba kusamisha mutu didi kadiyi ne bualu.

Bu mudi mateta aleja kabidi muaba udi ditabuja dietu ditekete, nunku adi mua kutuambuluisha anu tuetu balongolole malu adi akengela kulongolola. Muntu yonso udi ne bua kudiebeja ne: ‘Mmunyi mundi mua kukolesha ditabuja dianyi? Ndiku ne bua kudifila bikole mu dilonga dia Dîyi dia Nzambi ne kuelelapu meji anyi? Ndiku ne bua kubuela mu bisangilu bionso ne bena Kristo nanyi bu mudibi bikengela anyi? Ntuku ndiumvua mutuishibue pantu ngambila Yehowa malu adi mantonde mu disambila anyi?’ Didikonkonona dia mushindu eu didi anu ntuadijilu patupu.

Kukolesha ditabuja diebe kudi mua kukulomba bua kuvudija dimanya diebe dia Bible pa ‘kujinga mabele a meji adi kaayi ne kudinga.’ (1 Petelo 2:2; Ebelu 5:12-14) Tudi ne bua kudienzeja bua kuikala bu muntu udi mufundi wa misambu wamba ne: ‘Disanka diende didi mu mikenji ya Yehowa, ne mu mikenji yende mudiye welangana meji munya ne butuku.’​—Musambu 1:2.

Bualu ebu kabuena bumvuija anu kubala Bible to. Mbimpe tuetu kuela meji pa tshidi Dîyi dia Nzambi dituambila ne kutumikila mibelu ididi ditupesha. (Yakobo 1:22-25) Nunku, netufike ku dinanga Yehowa bikole, masambila etu neikale mimpe ne masunguluke ne ditabuja dietu kudiye nedikole.

Mushinga udi nawu ditabuja didibu batete

Mbimpe tuetu kukolesha ditabuja dietu bualu tudi bamanye ne: bua Nzambi kutuanyishaye, tudi ne bua kuikala nadi. Bible udi utuvuluija ne: ‘Bikalaku kakuyi ditabuja, muntu kêna mua kumusankisha; bualu bua muntu udi ulua kudi Nzambi budiye nabu mbua kuitabuja ne: Yeye udiku, ne udi mufutshi wa badi bamukeba.’ (Ebelu 11:6) Nunku, tudi ne bua kudiumvua anu bu muntu wakasengelela Yezu ne: “Ungambuluishe bualu bua meme tshiena ne ditaba dikumbane.”​—Mâko 9:24, MML.

Diteta dia ditabuja dietu didi kabidi mua kuambuluisha bantu bakuabu. Tshilejilu, padi muena Kristo ufuisha mulela wende, ditabuja diende dikole mu dilaya dia Nzambi dia dibishibua didi dimukuatshisha. Udi udila, kadi ki ‘mmudi bakuabu badi kabayi ne ditekemena benza.’ (1 Tesalonike 4:13, 14) Padi bantu bakuabu bamona ditabuja dia muena Kristo edi, badi mua kuitaba ne: udi ne tshintu kampanda tshia mushinga mukole. Bidi mua kubapesha pabu dijinga dia kupeta ditabuja dia buena diende ne nunku kubafikisha ku dilonga Dîyi dia Nzambi ne kulua bayidi ba Yezu Kristo.

Yehowa mumanye ne: ditabuja didibu batete didi ne mushinga wa bungi. Kabidi, ditetshibua dia ditabuja dietu didi dituambuluisha bua kumanya bikaladi dikole bulelela. Didi dituambuluisha bua kumanya miaba idi ditabuja dietu ditekete ne tupeta mushindu wa kudiakaja. Ndekelu wa bionso, patudi tushala anu ne ditabuja dikole mu ntatu, bidi biambuluisha bantu bakuabu bua kulua bayidi ba Yezu. Nunku, tuenzayi muetu muonso bua kulama ditabuja dikole, dikumbane bua panyima pa diodi dimane kutetshibua, ‘disanganyibue ne butumbi ne dinemekibua ne bunême palua dibuluibua dia Yezu Kristo.’​—1 Petelo 1:7.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 11 Bua diumvuija dia mu tshimfuanyi dia “mulambu” wa Isaka, bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1 Kashipu 1989, dibeji dia 22, mu mfualansa.

[Tshimfuanyi mu dibeji 13]

Abalahama wakalua mulunda wa Yehowa ku bienzedi biende

[Bimfuanyi mu dibeji 15]

Mateta adi mua kuleja bikala ditabuja dietu dikole bulelela

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 12]

Tshiangatshila mu Illustrated Edition of the Holy Scriptures, by Cassell, Petter, & Galpin