Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Longeshayi bana benu bua kunangabu Yehowa

Longeshayi bana benu bua kunangabu Yehowa

Longeshayi bana benu bua kunangabu Yehowa

‘Bu mudi mikete ya mu tshianza tshia muena bukitu, nunku mmudi bana baledibue mu bunsongalume bua tatu wabu.’​—MISAMBU 127:4.

1, 2. Nku tshinyi kudi bana bafuane “mikete ya mu tshianza tshia muena bukitu”?

TUFUANYIKIJE ne: muedi wa miketa udi usua kuasa tshintu. Mpindieu wangata muketa wende uupayika bimpe mu mulemu (muonji wa buta bua miketa), wenza bu udi ukobama unana buta buende. Nansha mudiye muditshinte, udi wanji kuludika muketa wende bimpe mutukijile. Pashishe ulua kuulekelela! Newase tshidiye muwuludikile atshi anyi? Bua kuandamuna, kudi malu a bungi a kukonkonona, bu mudi ndudi ya muedi wa miketa au, bukole bua lupepele, ne tshidi muketa muine udiye wela.

2 Mukalenge Solomo wakafuanyikija bana ne “mikete ya mu tshianza tshia muena bukitu.” (Musambu 127:4) Mona mutudi mua kumvuija bualu ebu. Muedi wa miketa mmukuate muketa mu buta buende anu bua mutantshi mukese patupu. Bua kuasa tshidiye ukeba kuasa, anu yeye muulekelele pa lukasa. Bia muomumue, baledi badi ne matuku anu makese tshianana a kubuejabu dinanga dilelela dia Yehowa munda mua bana babu. Panyima pa bidimu bidi bimueneka anu bu matuku makese, bana badi bakola baya ku mabu. (Matayo 19:5) Miketa ayi neyase tshivuabu bayitumine, tuambe ne: bana aba nebatungunuke ne kunanga Nzambi ne kumuenzela mudimu padibu bumuka kumbelu anyi? Bua kumanya diandamuna, kudi malu kabukabu a kuanji kukonkonona. Asatu a kudiwu ngadi atangila tshia nsongo tshidi baledi bakokesha bua kuenza, muaba udi bana bakolela, ne mushindu udi ‘muketa’ anyi muana utumikila bidibu bamulongesha. Tuanji tukonkononabi malu aa onso ku bumue ku bumue. Tshia kumpala, tuanji tumonabi imue ngikadilu itu nayi muledi wa nsongo.

Baledi ba nsongo badi tshilejilu tshimpe

3. Bua tshinyi mêyi a baledi adi ne bua kumvuangana ne bienzedi biabu?

3 Yezu mmushile baledi tshilejilu tshimpe, bualu uvua wenza bivuaye uyisha. (Yone 13:15) Kabidi wakadiula Bafalese bavua bobu anu “bamba” kadi ‘kabayi benza.’ (Matayo 23:3) Bua baledi kusaka bana babu bua kunanga Yehowa, mêyi abu adi ne bua kumvuangana ne bienzedi biabu. Mêyi adi kaayi mateka mu bienzedi adi tshianana anu bu mutshi wa buta bua miketa udi kauyi ne mulemu anyi muonji wawu.​—1 Yone 3:18.

4. Nnkonko kayi idi baledi ne bua kudiela? Mbua tshinyi?

4 Tshilejilu tshia baledi tshidi ne mushinga bua tshinyi? Bualu anu mudi bakulumpe balonda tshilejilu tshia Yezu bua kumanya mua kunanga Nzambi mmudi bana pabu mua kufika ku dinanga Yehowa padibu balonda tshilejilu tshimpe tshia baledi babu. Balunda ba muana badi mua kumuambuluisha anyi ‘kunyanga malu ende makane.’ (1 Kolinto 15:33) Baledi ba muana ke balunda bende banene badi mua kumushintulula mu bidimu biende bivule bia buana, nangananga bitshidiye ulonga malu a bungi a mu nsombelu. Ke bualu kayi baledi badi ne bua kudiebeja ne: ‘Ntu mulunda wa muananyi wa mushindu kayi? Tshilejilu tshianyi tshidiku tshimusaka bua kuikala ne bikadilu bimpe anyi? Ndi mmushila tshilejilu kayi mu malu a mushinga bu mudi a kusambila ne kudilongela kua Bible?’

Baledi ba nsongo badi basambila ne bana babu

5. Masambila a muledi adi mua kulongesha bana tshinyi?

5 Bana bebe badi mua kumanya malu a Yehowa a bungi padibu bumvua masambila ebe. Ntshinyi tshidibu mua kuamba pikalabu bakumvua wela Nzambi tuasakidila pa kudia ne usambila panudi nulonga Bible? Pamuapa badi mua kujingulula ne: Yehowa ke utu udisha bantu, nunku mbimpe kumuela tuasakidila, ne yeye ke udi utulongesha bulelela budi mu Bible. Aa mmalongesha a mushinga mukole.​—Yakobo 1:17.

6. Mmunyi mudi baledi mua kufikisha bana ku diumvua ne: Yehowa udi uditatshisha bua yonso wa kudibu?

6 Kadi wewe usambila kabidi ne ba mu dîku diebe mêba makuabu adi kaayi a kudia anyi a kulonga kua Bible mu dîku ne utelaku malu kampanda adi anutatshisha nabu, nebibambuluishe bikole. Neubafikishe ku diumvua ne: Yehowa utu nenu mu dîku dienu, ne utu uditatshisha kabidi bikole bua yonso wa kunudi. (Efeso 6:18; 1 Petelo 5:6, 7) Tatu mukuabu udi wamba ne: “Katshia anu ku diledibua dia muanetu wa bakaji, tuvua anu tusambila nende. Pakatantamanaye, tukavua tusambila nende bua balunda bavuaye mua kuenda nabu ne bua malu makuabu avua amutangila. Too ne pakayaye kuenda, kakuvua kuanji kupita dituku dituvua katuyi basambile nende pamue nansha.” Kuenaku pebe mua kusambila ne bana bebe dituku dionso anyi? Kuenaku mua kubafikisha ku dimona Yehowa bu Mulunda wabu udi ubakumbajila majinga abu a bintu ne a nyuma, uditatshisha kabidi ne bua ntatu idi mu mioyo yabu anyi?​—Filipoi 4:6, 7.

7. Bua kuamba malu masunguluke mu disambila mbimpe baledi bamanye tshinyi?

7 Kadi bua wewe kuamba malu masunguluke mu disambila, udi ne bua kumanya tshidi nsombelu wa muanebe. Mona tshivua tatu mukuabu wa bana babidi muambe: “Ku ndekelu kua lumingu luonso mvua ndiela nkonko ibidi eyi: ‘Mmalu kayi avua matonde bana banyi mu lumingu elu? Kadi mbualu kayi buimpe buvua bubafikilaku?’” Baledi, kanuenaku mua kudiela nkonko ya buena eyi kadi kulua kutela amue mandamuna ayi mu masambila anudi nuenza pamue ne bana benu anyi? Nuenu nuenza nanku, nebibalongeshe bua kusambila anu Yehowa utu umvua milombu yetu ne bua kumunanga kabidi.​—Musambu 65:2.

Baledi ba nsongo badi basaka bana bua kudilongela bimpe

8. Bua tshinyi baledi badi ne bua kuambuluisha bana babu bua bikale ne tshibidilu tshia kudilongela Dîyi dia Nzambi?

8 Nku tshinyi kudi meji atu nawu baledi bua dilonga dia Bible mua kunyanga anyi kulengejija bulunda bua muana ne Nzambi? Bua bulunda bua bantu kukola ne kutungunukabu, badi ne bua kuikala bayikila ne batelejangana. Umue mushindu utudi tuteleja Yehowa mpatudi tulonga Bible ku diambuluisha dia mikanda ya kudi ‘mupika wa lulamatu.’ (Matayo 24:45-47; Nsumuinu 4:1, 2) Nunku, bua baledi kuambuluisha bana babu bua kudiabu bulunda bua kashidi ne Yehowa ne kumunangabu, badi ne bua kubasaka bua kuikalabu badilongela Dîyi dia Nzambi.

9. Mmunyi muudi mua kufikisha bana ku dipeta tshibidilu tshimpe tshia kudilongela?

9 Bana badi mua kufika ku dipeta tshibidilu tshimpe tshia kudilongela mushindu kayi? Apa kabidi, anu tshilejilu tshia muledi ntshidi tshilongesha bimpe. Bana bebe batuku bakumona udibadila anyi udilongela Bible misangu yonso anyi? Udi pamuapa ne bia bungi bia kuenza bua kukumbaja majinga a bana bebe, nunku ukadi udiebeja kuudi mua kupeta dîba dia kudibadila ne kudilongela. Kadi diebeja ne: ‘Bana banyi batu bammona misangu yonso ntangila TV anyi?’ Bikalabi nanku, kuenaku mua kuangata ndambu wa dîba diutu umona TV adi bua kubashila tshilejilu tshimpe tshia kudilongela anyi?

10, 11. Bua tshinyi baledi badi ne bua kuenza dilonga dia Bible mu dîku misangu yonso?

10 Mushindu mukuabu muimpe udi baledi mua kulongesha bana bua kutelejabu Yehowa ngua kuikala balonga Bible mu dîku misangu yonso. (Yeshaya 30:21) Kadi bamue badi mua kuamba ne: ‘Bikala baledi baya ne bana babu mu bisangilu misangu yonso, bua tshinyi kulonga kabidi nabu Bible mu dîku?’ Kudi malu a bungi a kuenzela nanku. Yehowa ngudi mupeshe baledi mudimu munene wa kulongesha bana babu. (Nsumuinu 1:8; Efeso 6:4) Kulonga Bible mu dîku kudi kulongesha bana ne: kutendelela ki mmukiya kampanda wa kujikijilabu anu pa bantu to, kadi mbualu bua mu nsombelu wabu mujima wa pa nkayabu mu dîku.​—Dutelonome 6:6-9.

11 Kabidi, dilonga didi dienzeka bimpe mu dîku didi diambuluisha baledi bua kujingulula meji adi nawu bana babu bua malu a Yehowa ne a bikadilu bimpe. Tshilejilu, patshidi bana bapuekele baledi badi mua kulonga nabu mu dîku mukanda bu mudi wa Longa malu kudi Mulongeshi Munene. * Mu tshikoso pabuipi ne tshionso tshia mukanda eu, badi benda bakonka bana bua kuamba mudibu bela meji bua malu adibu bakulamu. Baledi bobu belesha bana meji ne mvese idibu bafile mu mukanda eu, badi mua kuibidija meji abu bua kumanyabu mua ‘kujingulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.’​—Ebelu 5:14.

12. Mmunyi mudi baledi mua kuakaja dilonga dia mu dîku bilondeshile majinga a bana? Ntshinyi tshiudi pebe mumone tshikumbane mu bualu ebu?

12 Padi bana batantamana, kudimuna dilonga bilondeshile majinga a tshipimu tshiabu. Mona muvua baledi kampanda balongeshe bana babu babidi batshivua tunsongakaji tua bitende mua kuela meji pavuabu balombe bua kuya kumona maja mu tulasa. Muledi mulume udi wamba ne: “Tuvua bambile bana betu ne: mu dilonga dietu dia mu dîku divua dilua, meme ne mamuabu tuvua mua kushala bu bana, kadi bobu kushala bu baledi betu. Umue wa kudibu uvua mua kuangata muaba wa tatu anyi wa mamu, kadi buonso buabu bavua ne bua kukebulula malu tshia pamue ne kuleja tshia kuenza mu bualu bua maja a mu tulasa ebu.” Biakapita bishi? Tatu au udi wamba ne: “Tuakakema muvua bana betu abu (bavua bashale bu baledi) benze anu bu bantu bakole pavuabu batumvuija (tuetu bavua bu bana) malu a mu Bible avuabu bamone ne: mbibi bua kuya ku maja a nanku. Tshivua tshitukemeshe kabidi mmalu akatulejabu avuabu bamone makumbane bua kuenza pamutu pa kuya ku maja au. Malu aa akatufikisha ku dijingulula meji a bana ne majinga abu.” Bulelela, bua kutungunuka misangu yonso ne dilonga dia mu dîku didi dikumbaja majinga a badimu bidi bilomba kunanukila ne kunana lungenyi, kadi masanka adidi dipatula adi akengela anu kudifila.​—Nsumuinu 23:15.

Nulame ditalala mu dîku

13, 14. (a) Mmunyi mudi baledi mua kulama ditalala mu dîku? (b) Padi muledi witaba tshilema tshiende bidi bipatula bipeta kayi bimpe?

13 Muketa udi pamuapa mua kuasa tshintu tshidibu bawukupile anu padi udi uwukupa uwuludika bimpe ne uulekelela mu ditalala. Bia muomumue, bana badi pamuapa mua kufika ku dinanga Yehowa pikala baledi balamaku nsombelu wa ditalala mu dîku diabu. Yakobo wakafunda ne: ‘Mamuma a buakane adi akunyibua mu ditalala kudi bantu badi benzeja ditalala.’ (Yakobo 3:18) Mmushindu kayi udi baledi mua kulama ditalala mu dîku? Mulume ne mukajende badi ne bua kushala balamatangane bikole mu dibaka. Bobu banangangane ne banemekangana kabidi, badi mua kufika pamuapa ku dilongesha bana babu bipepele bua kunanga bakuabu ne kubanemeka, kusangishilaku ne Yehowa. (Galatia 6:7; Efeso 5:33) Dinanga ne kanemu bitu bilela ditalala. Mulume ne mukaji badi mu ditalala batu bamanye mua kujikija tulumbulumbu tudi mua kujuka mu dîku bipepele.

14 Anu mutu mabaka onso ne bilema, ke mudi mêku onso mikale ne bilema leleu eu. Baledi badi imue misangu mua kujimija mamuma a nyuma mu malu adibu benzela bana babu. (Galatia 5:22, 23) Biobi bienzeke nanku, baledi badi ne bua kuenza tshinyi? Bobu bitabe ne: mbenze tshilema, kanemu kadi naku muana kudibu nekakepele anyi? Mona tshilejilu tshia mupostolo Paulo. Uvua anu bu tatu wa bantu ba bungi mu malu a Yehowa. (1 Kolinto 4:15) Pabi si wakitaba patoke muvuaye wenza bilema. (Lomo 7:21-25) Nansha nanku, kudipuekesha kuende ne malu ende malelela biakavudija kanemu kavuabu bamupesha pamutu pa kukepelaku. Nansha muvua Paulo utupakana pende, wakafundila tshisumbu tshia ku Kolinto ne dishindika dionso ne: ‘Nuikale bidikiji banyi, bu mundi meme kabidi muidikiji wa Kristo.’ (1 Kolinto 11:1) Wewe pebe muikale witabaku bilema biebe, pamuapa bana bebe kabakuikala nansha babilondolola to.

15, 16. Bua tshinyi baledi badi ne bua kulongesha bana babu bua kunanga bena Kristo nabu? Kadi nebabalongeshe mushindu kayi?

15 Ntshinyi tshikuabu tshidi baledi mua kuenza bua kupetesha bana muaba wa kukolabu banange Yehowa? Mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Biamba muntu ne: Ndi munange Nzambi, ne yeye udi ne muanabu lukuna, yeye udi muena mashimi; bualu bua udi kayi munange muanabu wakutangilaye, kêna mumanye mua kunanga Nzambi udiye kayi mutangile.’ (1 Yone 4:20, 21) Nunku, paudi ulongesha bana bebe bua kunanga bana babu bena Kristo, udi ubalongesha mua kunanga Nzambi. Mbimpe muledi adiebeje ne: ‘Pantu ngakula bua bena mu tshisumbu, ntu ntamba kubabipisha anyi ntu mbanyisha?’ Mmunyi muudi mua kumanya diandamuna? Teya matshi ebe bimpe umvue mutu bana bebe bakula bua bisangilu bia tshisumbu ne bua bana betu badimu. Pamuapa neumvue bambulula mêyi ebe mukana muabu.

16 Kadi ntshinyi tshidi baledi mua kuenza bua bana babu balela kunangabu bana babu ba mu Kristo? Peter udi tatu wa nsongalume ibidi ya bitende udi wamba ne: “Katshia anu patshivua bana betu bapuekele, tuvua misangu yonso tubikila bantu bavua bakole mu nyuma kuetu bua kulua kudiaku netu ne kutusombesha, bivua bitusankisha bikole. Bana betu mbakolele anu munkatshi mua bantu badi banange Yehowa, nunku mpindieu badi bamona kuenzela Nzambi mudimu bu bualu bua disanka mu nsombelu.” Dennis (tatu wa nsongakaji itanu) udi wamba pende ne: “Tuvua tusaka bana betu bua kudia bulunda ne bampanda-njila bavua bakulumpe mu tshisumbu tshietu, kabidi patuvua ne mushindu tuvua tuakidila batangidi bena ngendu ne bakaji babu kumbelu kuetu.” Kuenaku pebe mua kudianjila kuambuluisha bana bebe bua bangate tshisumbu bu tshitupa tshikuabu tshia dîku dienu anyi?​—Mâko 10:29, 30.

Dibanza didi nadi muana

17. Mbualu kayi budi bana ndekelu wa bionso ne bua kudisunguila?

17 Angata kabidi tshilejilu tshia muedi wa miketa. Nansha yeye ne ndudi, udi pamuapa mua kupangila kuasa tshintu tshidiye usua kuasa bikala muketa udiye wela mukobame anyi mukonyangale. Bulelela, baledi nebaluangane bikole bua kuolola tshitudi mua kubikila bu muketa mukobame padienzejabu bua kuakajulula meji a muana akadi manyanguke. Kadi ndekelu wa bionso bana bobu bine mbadi ne bua kudisunguila ni mbua kulekela bena panu babakonyangaja bua benze disua diabu anyi bua kulekela Yehowa ‘ubalulamijila njila yabu.’​—Nsumuinu 3:5, 6; Lomo 12:2.

18. Tshidi muana usungula bua kulonda tshidi mua kufikisha bakuabu ku tshinyi?

18 Nansha mudi baledi ne mudimu mukole wa kukolesha bana babu ne ‘dibela ne didimuija bia Mukalenge,’ dîyi dia ndekelu didi kudi muana nkayende bua kusungulaye tshikalaye padiye ukola. (Efeso 6:4) Nunku, wewe muana diebeja ne: ‘Nengitabe dilongesha didi baledi banyi bandongesha ne dinanga dionso anyi?’ Wewe uditaba, nanku udi musungule njila mutambe buimpe mu nsombelu webe. Dîba adi neusankishe baledi bebe bikole! Kabidi neusankishe nangananga mutshima wa Yehowa.​—Nsumuinu 27:11.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 11 Mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.

Udi muvuluke anyi?

• Mmunyi mudi baledi mua kulua tshilejilu tshimpe mu disambila ne didilongela dia Bible?

• Mmushindu kayi udi baledi mua kulama ditalala mu dîku?

• Mbualu kayi budi bana ne bua kudisunguila? Buasungulabu abu nebufikishe bakuabu ku tshinyi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 28]

Utu ushila muanebe tshilejilu tshimpe mu bualu bua kudilongela anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Mu dîku mudi ditalala mutu disanka