Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu manene a mu mukanda wa Hoshea

Malu manene a mu mukanda wa Hoshea

Dîyi dia Yehowa didi ne muoyo

Malu manene a mu mukanda wa Hoshea

NTENDELELU mulelela katshivuaku kabidi mu bukalenge bua bisa dikumi bia Isalele to. Pavua Yalobama II ukokesha, kuvua bubanji bua bungi mu Isalele, kadi buakakepa matuku makese panyima pa lufu luende. Pashishe kuakalonda tshikondo tshia bimvundu ne difuilakana dia bukalenge. Bakashipa banayi ba ku bakalenge basambombo bavua balondangane mu bukalenge. (2 Bakelenge 14:29; 15:8-30; 17:1-6) Hoshea wakenza mudimu wende wa buprofete munkatshi mua bidimu 59, wakatuadija mu 804 kumpala kua bikondo bietu ebi kufika too ne mu tshikondo tshia bimvundu etshi.

Yehowa udi uleja mudiye udiumvua bua nsombelu wa tshisamba tshia Isalele ku tshivua tshienzeke pankatshi pa Hoshea ne mukajende. Hoshea udi uleja patoke tshilema tshia bena Isalele ne mushindu waluabu kulumbuluisha bukalenge bua Yuda. Pashishe udi ufunda malu onso aa mu mukanda udi ne dîna diende mu mêyi mimpe adi aleja luse kadi mikale ne bukole. Malu adi mu mukanda eu adi ne muoyo ne bukole bualu nga mu Dîyi dia Nzambi didiye mufundishe ku nyuma wende.​—Ebelu 4:12.

‘YA BIEBE, UBAKE MUKAJI WA MASANDI’

(Hoshea 1:1–3:5)

Yehowa udi wambila Hoshea ne: ‘Ya biebe, ubake mukaji wa masandi.’ (Hoshea 1:2) Hoshea udi usela Gomê ne kulelabu nende muana wa balume. Bana babidi badi Gomê mulele pashishe badi bushuwa ba mu masandi. Mêna abu avua ne: Udibu-kabayi-bafuila-luse ne Udibu-kabayi-bafuila-luse mabele. Diumvuija dia mêna aa didi dileja muvua Yehowa kayi mua kufuila kabidi Isalele luse to, ne muvuaye mubenge bantu bende bavua bapange lulamatu.

Mmunyi mudi Yehowa umvua padi bantu bende bamutombokela? Udi wambila Hoshea ne: ‘Ya kabidi, nanga mukaji udi munangibue kudi mulunda wende ne udi muena masandi, bu mudi Yehowa unanga bena Isalele, nansha bobu bafila mitshima yabu kudi nzambi mikuabu.’​—Hoshea 3:1.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

1:1—Bua tshinyi Hoshea udi wakula bua bakalenge bonso banayi bavua bakokesha mu Yuda pavuaye muprofete kadi utela anu umue patupu wa ku bavua bakokesha mu Isalele? Bualu, anu bakalenge ba mu ndelanganyi ya Davidi ke bavua ne bukenji bua kukokesha tshisamba tshivua Nzambi musungule. Bakalenge bavua bakokesha mu Isalele ku Nord tshikondo atshi kabavua ba mu ndelanganyi ya Davidi to, anu bavua bakokesha mu Yuda ke bavua ndelanganyi yende.

1:2-9—Hoshea uvua muangate bushuwa mukaji wa masandi anyi? Eyowa, Hoshea uvua bushuwa musele mukaji wakalua muena masandi. Hoshea ki mmuambe bualu nansha bumue budi buleja ne: malu adiye ulonda bua nsombelu wa mu dîku diende avua tshilota anyi tshikena-kumona to.

1:7—Ndîba kayi divuabu bafuile bena Yuda luse ne babasungile? Bualu ebu buakenzeka mu 732 kumpala kua bikondo bietu ebi pavua Mukalenge Hezekiya ukokesha. Mu tshikondo atshi, Yehowa wakumbusha bena Yuda ku bukokeshi bua bena Ashû pakatumaye muanjelu wende ne kushipaye basalayi ba bena Ashû 185 000 mu butuku bumue. (2 Bakelenge 19:34, 35) Yehowa wakasungila bena Yuda, kadi ki nku ‘buta anyi ku muele wa mvita, anyi ku mvita anyi ku tubalu anyi kudi bena tubalu,’ kadi kudi muanjelu.

1:10, 11—Bu muvua bukalenge bua ku Nord bua Isalele bukuluke mu 740 K.B.B, mmunyi muvuabu ‘basangishe pamue’ bena Isalele ne bena Yuda? Bena mu bukalenge bua ku Nord ba bungi bakavua baye mu Yuda kumpala kua kukuatabu bena Yuda ku bupika kudi Babulona mu 607 K.B.B. (2 Kulondolola 11:13-17; 30:6-12, 18-20, 25) Pakapingana bena Yuda mu ditunga diabu mu 537 K.B.B, munkatshi muabu muvua kabidi bena Isalele bena mu bukalenge bua ku Nord.​—Ezela 2:70.

2:21-23—Ntshinyi tshivua mêyi a Yehowa aa madianjile kumanyisha: ‘Meme nemmumiamine [Yizelele] mu buloba bua bualu buanyi; nemfuile luse kudi wakadi kayi mufuidibue luse’? Dîna dia muana wa kumpala uvua Hoshea mulele ne Gomê divua Yizelele. (Hoshea 1:2-4) Dîna edi didi diumvuija ne: “Nzambi neakune,” ne didi dileja muvua Yehowa ne bua kulua kupingaja bantu bakese bavua ne bua kushala ne lulamatu mu Yuda mu 537 K.B.B., ne kubakunamu bu mudibu bakuna ntete. Ditunga edi divua dishale munda mutupu bidimu 70 divua mpindieu ne bua kupatula ntete, mvinyo muimpe ne mafuta. Anu bu mutubu bela kasala, mulayi eu udi uleja ne: bintu ebi bivua ne bua kulomba buloba bua kufila bufuka buabu, ne buloba pabu bulomba diulu bua kutuma mvula. Pashishe diulu padi dilomba Nzambi bivubavuba bia mvula. Bionso ebi bua kumona mua kupetesha bena Yuda bavua bapingane mu ditunga bivuabu nabi dijinga. Mupostolo Paulo ne Petelo badi baleja mudi Hoshea 2:23 ukumbanyina bashadile ba ku bena Isalele wa mu nyuma.​—Lomo 9:25, 26; 1 Petelo 2:10.

Malongesha adi atutangila:

1:2-9; 3:1, 2. Ela meji muvua Hoshea mudienzeje bua kutumikila mukenji wa Nzambi wa kushala anu ne mukaji umue! Patubi bikengela kuenza disua dia Nzambi, tutuku tujinga kuenza anu tshidi tshitusankisha tuetu anyi?

1:6-9. Yehowa udi ukina muntu udi wenda masandi a mu nyuma anu bu mudiye ukina udi wenda masandi etu mena dîna aa.

1:7, 10, 11; 2:14-23. Malu avua Yehowa mudianjile kuamba bua tshisamba tshia Isalele ne tshia Yuda akakumbana. Dîyi dia Yehowa ditu anu dilelela misangu yonso.

2:16, 19, 21-23; 3:1-4. Yehowa mmusue kubuikidila bantu badi banyingalala ne muoyo mujima. (Nehemiya 9:17) Tuidikijayi Yehowa pa kuikala kumvuila bakuabu luse ne kubabuikidila mibi yabu.

‘YEHOWA UDI NE TSHILUMBU TSHIA KULUMBULUISHAYE’

(Hoshea 4:1–13:16)

‘Yehowa udi ne tshilumbu tshia kulumbuluishaye bena mu buloba.’ Bua tshinyi? Bualu ‘kakuena bulelela, kakuena buimpe, kakuena kumanya kua Nzambi mu buloba.’ (Hoshea 4:1) Bena Isalele ba mutu mukole bavua baditue mu buivi ne dishipangana ne bavua benda masandi a mu nyuma ne masandi etu mena dîna aa. Pamutu pa kulomba diambuluisha kudi Nzambi, ‘badi bela dîyi diabu ku Ejipitu, badi baya ku Ashû.’​—Hoshea 7:11.

Yehowa udi umanyisha dilumbuluisha diende wamba ne: ‘Bakumana kumina bena Isalele.’ (Hoshea 8:8) Bukalenge bua Yuda budi pabu ne tshilumbu. Hoshea 12:2 udi wamba ne: ‘Yehowa udi ne tshilumbu tshia kulumbuluisha bena Yuda, ne neakengeshe Yakoba bu mudi bienzedi biende; neamufute bu mudi midimu yende.’ Kadi bavua ne bua kupingana muabu mua kale bualu Nzambi udi ubalaya ne: ‘Nembapikule ku bukole bua Muaba wa bafue, nembapandishe ku lufu.’​—Hoshea 13:14.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

6:1-3—Nnganyi uvua muambe ne: ‘Luayi bienu, tupingane kudi Yehowa’? Bena Isalele bavua bapange lulamatu kudi Yehowa bavua mua kuikala bakankamijangana bua kupingana kudi Yehowa. Bikalabi nanku, bavua badingidija patupu muvuabu banyingalale. Buimpe buabu buvua bua tshitupa tshiipi anu bu mutu ‘ditutu dia lunkelu, bu lumume ludi lukama lukasa.’ (Hoshea 6:4) Bidi mua kuikala kabidi ne: Hoshea ke uvua usengelela bantu bua kupinganabu kudi Yehowa. Kadi mu mishindu yonso, bena mu bukalenge bua bisamba dikumi bia Isalele bavua ne bua kunyingalala ne muoyo mujima ne kupingana kudi Yehowa ne muoyo mujima.

7:4—Mmu mushindu kayi muvua bena Isalele bendi ba masandi bikale bu ‘mfulu mutemesha’? Mbenze difuanyikija edi bua kuleja ne: bavua ne majinga mabi a bungi mu mitshima yabu.

Malongesha adi atutangila:

4:1, 6. Tuetu basue kushala mu malanda mimpe ne Yehowa, tudi ne bua kutungunuka ne kumumanya ne kutumikila malu atudi tulonga.

4:9-13. Yehowa nealumbuluishe bantu badi benda masandi ne badi mu ntendelelu ya dishima.​—Hoshea 1:4.

5:1. Bantu badi balombola bantu ba Nzambi kabena ne bua kubuelakana ne batontolodi nansha kakese to. Tshianana, badi mua kufikisha bamue ku diditua mu ntendelelu wa dishima, udi mua kulua kudibu bu ‘buteyi ne bukondo.’

6:1-4; 7:14, 16. Kunyingalala anu ne mêyi a mukana patupu nkuikala bena lubombo ne kakuena ne dikuatshisha. Bua Yehowa kufuilaye muntu udi muenze bubi luse, muntu au udi ne bua kuleja mudiye munyingalale ne muoyo mujima pa kupingana kudi “Nzambi wa mu diulu,” tuamba ne: mu ntendelelu wende udi mutambe yonso. Bienzedi biende bidi ne bua kumvuangana ne mikenji ya Nzambi.​—Hoshea 7:16.

6:6. Padi muntu uditua mu dienza dia bubi, bidi bileja ne: ki mmunange Nzambi ne muoyo mujima to. Nunku, nansha yeye muenze midimu ya mushindu kayi mu ntendelelu mulelela, kayena mua kufikisha Yehowa ku dimufuila luse to.

8:7, 13; 10:13. Dîyi dia ne: ‘tshidi muntu ukuna ntshiotshi tshiapuolaye’ diakakumbanyina bena Isalele bavua batendelela mpingu.​—Galatia 6:7.

8:8; 9:17; 13:16. Malu onso akavuabu bamanyishe bua bukalenge bua ku Nord akakumbana pakakuata bena Ashû tshimenga tshia Samalea tshivua tshimenga tshiabu tshikulu. (2 Bakelenge 17:3-6) Tuikalayi bajadike ne: Nzambi neenze tshionso tshivuaye muambe ne neakumbaje dîyi dionso divuaye mupatule mukana muende.​—Nomba 23:19.

8:14. Yehowa wakatuma ‘kapia mu misoko ya [Yuda]’ mu tshidimu tshia 607 K.B.B. ku diambuluisha dia bena Babulona; kushiyabu buloba bua Yelushalema ne bua Yuda munda mutupu anu bu mukavuabi bimanyisha. (2 Kulondolola 36:19) Dîyi dia Nzambi kadiena mua kupangila to.​—Yoshua 23:14.

9:10. Nansha muvua bena Isalele badilambule kudi Nzambi, ‘bakalua ku Bâla-Peô, bakadijidila kudi Bâla udi ubafuisha bundu.’ Mbimpe tuetu kulongela ku tshivua tshibenzekele etshi bua tushale anu balamate Yehowa bilondeshile mutshipu wetu.​—1 Kolinto 10:11.

10:1, 2, 12. Katuena ne bua kutendelela Nzambi ne mutshima wa lubombo to. Patudi ‘tudikunyina buakane, netupole luse lujalame lua Nzambi.’

10:5. Bete-awena (dîna didi diumvuija “Nzubu wa malu mabi”) didi bu tshipendu bua Betele (dîna didi diumvuija “Nzubu wa Nzambi”). Pakayabu ne kana ka ngombe ka Bete-awena mu bupika, bena Samalea bakenza madilu bua muvuabu bajimije tshintu tshiabu tshivuabu batendelela. Kueyemena lupingu ludi kaluyi nansha mua kudilama nkubula meji.​—Musambu 135:15-18; Yelemiya 10:3-5.

11:1-4. Yehowa utu wenzela bantu bende malu ne dinanga misangu yonso. Kumukokela kakuena mua kutuenzela bualu bubi to.

11:8-11; 13:14. Dîyi divua Yehowa mupatule bua kupingaja bantu bende kuabu ne kuasulula ntendelelu mulelela ‘kadiakapingana kudiye patupu.’ (Yeshaya 55:11) Mu 537 K.B.B., bakumbuka ku bupika mu Babulona ne bavua bashale kupinganabu mu Yelushalema. (Ezela 2:1; 3:1-3) Malu onso adi Yehowa muambe mukana mua baprofete bende neakumbane bulelela.

12:6. Tudi ne bua kudisuika bua kuikala ne luse lujalame, kuenza malu makane ne kueyemena Yehowa misangu yonso.

13:6. Bena Isalele ‘bakukuta, ne mitshima yabu yakadibandisha; nunku bakapua [Yehowa] muoyo.’ Tudimukayi bua katudibandishi.

‘NJILA YA YEHOWA IDI MILULAME’

(Hoshea 14:1-9)

Hoshea wakasengelela bena Isalele ne: ‘Nuenu bena Isalele, pinganayi kudi Yehowa Nzambi wenu bualu bua nuakudishinda panshi bua mibi yenu.’ Wakabasaka bua kuambila Yehowa ne: ‘Utumushile mibi yonso, witabuje malu adi makane, bua tufile mishiku yetu kuudi bu milambu ya ngombe.’​—Hoshea 14:1, 2.

Muntu udi unyingalala bua bubi budiye muenze udi ne bua kulua kudi Yehowa, kulonda njila yende ne kumupesha milambu ya kumutumbisha nayi. Bua tshinyi? Bualu ‘njila ya Yehowa idi milulame; bantu bakane badi bendamu.’ (Hoshea 14:9) Tudi ne disanka bualu bantu ba bungi ‘nebalue kudi Yehowa ne ditshina ne ku buimpe buende mu matuku adi alua’!​—Hoshea 3:5.

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Nsombelu uvua Hoshea mu dîku uvua uleja nsombelu uvua nende Yehowa ne bena Isalele

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Bukalenge bua bisamba dikumi bia Isalele buakajimina pakakuluka Samalea mu 740