Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Tatu wenu udi ufuila bantu luse’

‘Tatu wenu udi ufuila bantu luse’

‘Tatu wenu udi ufuila bantu luse’

“Nufuile bantu luse bu mudi Tatu wenu ufuila bantu luse.”​—LUKA 6:36.

1, 2. Mmunyi mudi mêyi avua Yezu muambile bafundi ne Bafalese ne bayidi bende aleja mudi luse luikale ngikadilu wa mushinga mukole?

MIKENJI ivuabu bapeshe bena Isalele ku tshianza tshia Mose ivua ne mêyi ne mikandu mitue ku 600. Nansha muvuabi bikengela kutumikila mikenji ya Mose, luse luvua palu ne mushinga wa bungi menemene. Mona tshivua Yezu muambile Bafalese bavua kabayi bumvuila bakuabu luse. Wakabatandisha misangu ibidi mijima ubaleja tshivua Nzambi muambe ne: ‘Ndi musue luse, tshiena musue nyama minshipela’ nansha. (Matayo 9:10-13; 12:1-7; Hoshea 6:6) Pakavua Yezu mutangile ne mudimu wende ku ndekelu wakamba ne: ‘Nuenu bafundi ne Bafalese, nudi bena lubombo! Mulau ulualua kunudi; bualu bua nuenu nutu nuafila tshia dikumi tshia luenyi, ne tshia tshidi bu luenyi, ne tshia tshikote, kadi nuakulekela kuenza malu makole a mikenji ya Nzambi, bulelela ne luse ne ditabuja.’​—Matayo 23:23.

2 Kakuyi mpata, Yezu uvua wangata luse ne mushinga wa bungi. Wakambila bayidi bende ne: “Nufuile bantu luse bu mudi Tatu wenu ufuila bantu luse.” (Luka 6:36) Bua ‘kuidikija Nzambi’ mu muanda eu, tudi ne bua kumanya tshidi luse lulelela lumvuija. (Efeso 5:1) Kabidi kumanya masanka adi luse lupetesha nekutusake bua kufuilangana luse bikole mu nsombelu wetu.

Kumvuila badi bakenga luse

3. Bua tshinyi tudi ne bua kulongela tshidi luse lulelela lumvuija kudi Yehowa?

3 Mufundi wa Misambu wakamba ne: ‘Yehowa udi ne dinanga, udi ne luse, kêna ukuata tshiji lubilu, udi ne luse lujalame lua bungi. Yehowa udi wenzela bantu bonso bimpe; luse luende ludi pa mutu pa bintu bionso biakafukaye.’ (Musambu 145:8, 9) Yehowa udi “Tatu wa luse ne Nzambi wa busambi buonso.” (2 Kolinto 1:3) Muntu udi ne luse udi wenzela bakuabu malu ne luse. Luse nngikadilu munene udi nende Yehowa. Tshilejilu tshiende ne malu adiye utuambila bua kuenza bidi bitulongesha tshidi luse lulelela lumvuija.

4. Ntshinyi tshidi Yeshaya 49:15 utulongesha bua luse?

4 Anu mudibi bifunda mu Yeshaya 49:15, Yehowa udi wamba ne: ‘Mukaji udi mua kupua muanende utshidi wamua mabele muoyo, bua yeye kafuidi muana wa balume wakulelaye luse anyi?’ Miaku ya tshiena Ebelu idi ipetangana ne udibu bakudimune muaba eu ne: “luse” nyoyi idibu bafunde bua luse mu Musambu 145:8, 9, utudi batele kulu eku. Badi bafuanyikija tshidi tshisaka Yehowa bua kuikala ne luse ne tshitu mamu umvua bua muanende utshidi wamua mabele. Pamuapa muana udi ne nzala anyi udi dijinga ne tshintu kampanda. Bua luse ludi mamu eu umvua, udi ukumbaja dijinga dia muanende. Ke tshidi Yehowa umvua bua bantu badiye umvuila luse.

5. Mmunyi muvua Yehowa muleje mudiye “mubanji mu luse” bua bena Isalele?

5 Kumvuila bantu badi bakenga luse nkuimpe, kadi kubenzela bualu kampanda bua kubambuluisha nkutambe buimpe. Tangila tshiakamba Yehowa pavua batendeledi bende mu bupika mu Ejipitu kukadi bidimu bitue ku 3 500. Wakambila Mose ne: ‘Ngakutangila dikenga dia bantu banyi badi mu Ejipitu bulelela, ngakumvua muadi wabu bualu bua tupita tuabu; bualu bua ndi mumanye kanyinganyinga kabu. Ngakulua panshi bua kubasungila mu bianza bia bena Ejipitu, ne bua kubalupula mu buloba abu, ne bua kulua nabu mu buloba buimpe ne bunene, mu buloba mudi mabele ne buitshi bia bungi.’ (Ekesode 3:7, 8) Bidimu bitue ku 500 kunyima kua bena Isalele bamane kupatuka mu Ejipitu, Yehowa wakabavuluija ne: ‘Ngakumuka ne Isalele mu Ejipitu, ngakanusungila mu bianza bia bena Ejipitu ne mu bianza bia makalenge onso akadi anukengesha.’ (1 Samuele 10:18) Bena Isalele bakadikebela ntatu misangu ya bungi bua dibenga kutumikila diabu dia mikenji ya Nzambi. Nansha nanku, Yehowa uvua ubumvuila luse ne njila ne njila uvua ubasungila. (Balumbuluishi 2:11-16; 2 Kulondolola 36:15) Bualu ebu budi buleja mudi Nzambi wa dinanga umvua bua bantu badi mu dikenga, mu njiwu ne mu lutatu. Yehowa udi “mubanji mu luse.”​—Efeso 2:4.

6. Mmunyi muvua Yezu Kristo muidikije Tatuende mu diumvuila bantu luse?

6 Pavua Yezu Kristo pa buloba, wakidikija Tatuende bimpe menemene mu diumvuila bantu luse. Ntshinyi tshiakenza Yezu pavua bafofo babidi bamusengelela ne: ‘Mukalenge, muana wa Davidi, utufue luse’? Bavua balomba Yezu bua abondape bufofo buabu mu tshishima. Ke tshiakenza Yezu, kadi kakenza tshishima etshi kakuyi luse to. Bible udi utuambila ne: ‘Luse luakakuata Yezu, wakabalenga pa mêsu abu; bakatabala lukasa.’ (Matayo 20:30-34) Luse luakasaka Yezu bua kuenza bishima bia bungi biakapetesha bafofo, bantu bavua ne demon, bena nsudi ne baledi bavua bana basama disulakana.​—Matayo 9:27; 15:22; 17:15; Mâko 5:18, 19; Luka 17:12, 13.

7. Tshilejilu tshia Yehowa Nzambi ne tshia Yezu Kristo bidi bitulongesha tshinyi bua luse?

7 Tshilejilu tshia Yehowa Nzambi ne tshia Yezu Kristo bidi bileja ne: luse ludi ne bitupa bibidi: diditeka pa muaba wa bakuabu ne dienza bualu budi bubapetesha disulakana. Kuikala muena luse nkuenza malu abidi aa. Bilondeshile Bible, luse lutu misangu mivule lumvuija kuambila anyi kuenzela bantu badi mu dikenga bualu buimpe. Kadi mmunyi mudi muntu mua kuleja mudiye ne luse padiye ulumbuluisha? Bidiku bitangila kabidi tshitudi mua kumona bu bualu bubi, bu mudi dibenga kufila dinyoka anyi?

Kufuila badi benza mpekatu luse

8, 9. Luse luvua Yehowa muleje Davidi pakenzaye bubi ne Bate-sheba ludi luleja tshinyi?

8 Angata tshilejilu tshia bualu buakenzeka kunyima kua muprofete Natana mumane kuyukila ne Davidi Mukalenge wa Isalele wa kale bua masandi avuaye muende ne Bate-sheba. Davidi wakanyingalala ne kulomba Nzambi ne: ‘Nzambi, umfuile luse, bu mudi luse luebe lujalame; ku divulangana dia luse luebe, unjimijile matomboka anyi. Unguvuwe tshishiki ku mapambuka anyi, untokeshe ku bubi buanyi. Bualu bua ndi mumanye matomboka anyi, ne bubi buanyi butu buikala ku mpala kuanyi matuku onso. Ngakukuenzela wewe, wewe nkayebe, bibi; ngakuenza bualu bubi abu ku mêsu kuebe.’​—Musambu 51:1-4.

9 Davidi uvua ne kanyinganyinga kakole. Yehowa wakamubuikidila bubi buende ne wakadilaminyina mu mushindu wakamunyokaye yeye ne Bate-sheba. Bilondeshile Mikenji ya Mose, Davidi ne Bate-sheba bavua ne bua kushipibua. (Dutelonome 22:22) Ntatu ya bubi buvuabu benze yakabakuata, kadi Yehowa wakabalama ne muoyo. (2 Samuele 12:13) Nzambi udi uleja mudiye umvuila bantu luse padiye ubabuikidila. Kadi kêna udikanda bua kufila dinyoka didi diakanyine.

10. Nansha mudi Yehowa uleja luse padiye ulumbuluisha, bua tshinyi katuena ne bua kupepeja luse luende?

10 Bu mudibi ne: ‘bubi buakalua pa buloba bualu bua muntu umue [Adama]’ ne ‘difutu dia bubi dikale lufu,’ bantu bonso mbakanyine lufu. (Lomo 5:12; 6:23) Tudi mua kuikala ne dianyisha dia bungi bua mudi Yehowa utumvuila luse padiye utulumbuluisha. Kadi tudi ne bua kuikala badimuke bua kubenga kupepeja luse lua Nzambi. Dutelonome 32:4 udi wamba ne: ‘Njila [ya Yehowa] yonso idi milulame.’ Nzambi katu upua mikenji yende ya buakane muoyo padiye ufuila bantu luse.

11. Mmunyi muvua Yehowa muleje buakane mu mushindu muimpe mu tshilumbu tshia Davidi bua mpekatu wende ne Bate-sheba?

11 Mu tshilumbu tshia Davidi ne Bate-sheba, kumpala kua kutekeshabu tshibawu tshia lufu, bavua ne bua kubabuikidila mpekatu wabu. Yehowa kavua muanyishile balumbuluishi bena Isalele bua kubuikidilabu muntu mpekatu to. Uvua mubanyishile bua kulumbuluisha, kabavua ne dipangadika dikuabu pa kumbusha dia kufundila muntu tshibawu tshia lufu bua bualu bua nunku. Ke tshivua Mikenji ilomba. Kadi bua tshipungidi tshivuaye mudie ne Davidi, Yehowa wakajinga bua kumona bikalaku kuvua bualu buvua mua kufikisha ku dibuikidila Davidi bubi buende. (2 Samuele 7:12-16) Ke bualu kayi Yehowa Nzambi, “Mulumbuluishi wa buloba buonso,” udi “uteta mitshima ya bantu,” wakapangadika bua kudikosela nkayende tshilumbu atshi. (Genese 18:25; 1 Kulondolola 29:17) Nzambi wakamona bimpe malu avua mu mutshima wa Davidi, kumonaye muvuaye munyingalale ne muoyo mujima ne kumubuikidilaye bubi buende.

12. Mmunyi mudi bantu bena mapanga mua kukumbanyina luse lua Nzambi?

12 Luse ludi Yehowa utuleja mu dienza bua tupikudibue ku tshibawu tshia mpekatu utudi bapiane ludi lupetangana ne buakane buende. Bua Yehowa kumona mua kutubuikidila mpekatu kayi utupa ku buakane, mmufile mulambu wa Muanende Yezu Kristo, tshijadiki tshitambe bunene tshia luse ludiye mutuleje. (Matayo 20:28; Lomo 6:22, 23) Bua tuetu kukumbanyina luse lua Nzambi ludi mua kutupandisha ku dinyoka dia mpekatu utudi bapiane, tudi ne bua ‘kuitabuja Muana.’​—Yone 3:16, 36.

Nzambi wa luse ne buakane

13, 14. Luse lua Nzambi lutu lutekesha buakane buende anyi? Umvuija.

13 Nansha mudi luse lua Yehowa kaluyi lutupa ku mikenji yende ya buakane, abi bidiku mu mushindu kampanda bishintulula buakane buende anyi? Luse ludiku lukepesha peshi lutekesha buakane bua Nzambi anyi? Tòo, kabiena nanku to.

14 Yehowa wakambila bena Isalele mukana mua muprofete Hoshea ne: ‘Nenkubangile kabidi bua kukubumbakaja kundi tshiendelele; bulelela, nenkubangile bua kukutuangaja nanyi mu buakane ne mu dinanga ne mu kukufuila kua luse.’ (Hoshea 2:19) Miaku eyi idi ileja ne: Yehowa udi uleja luse misangu yonso biumvuangane ne ngikadilu yende mikuabu, kusangisha ne buakane. Yehowa udi ‘Nzambi wa luse ne dinanga, udi ubuikidila bantu mapanga abu ne kusambuka kuabu kua mikenji ne malu mabi abu; kadi kêna ubingisha muntu udi upila.’ (Ekesode 34:6, 7) Yehowa udi Nzambi wa luse ne buakane. Bible udi wamba bualu buende ne: ‘Yeye udi Dibue; mudimu wende wonso udi muakane, bualu bua njila yende yonso idi milulame.’ (Dutelonome 32:4) Buakane bua Nzambi mbupuangane tshishiki anu mudi luse luende. Kakuena ngikadilu udi mupite mukuabu, ne kakuena udi dijinga ne mukuabu bua kumutekesha. Kadi ngikadilu eyi yonso ibidi idi ipetangana bimpe menemene ne yumvuangana biakane.

15, 16. (a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: buakane bua Nzambi ki mbua malu makole? (b) Ntshinyi tshidi batendeledi balelela ne bua kuikala batuishibue pabutula Yehowa bukua panu ebu bubi?

15 Buakane bua Yehowa ki mbua malu makole to. Batu bakula bua buakane misangu yonso idiku dikosa dia bilumbu ne dilumbuluisha ditu misangu mivule dilomba bua kufila dinyoka didi diakanyine kudi benji ba bibi. Kadi buakane bua Nzambi budi mua kumvuija kabidi lupandu bua bantu badi baluakanyine. Tshilejilu, pakabutulabu bantu babi bavua mu tshimenga tshia Sodoma ne tshia Amola, Nzambi wakapandisha Lota ne bana bende ba bakaji babidi.​—Genese 19:12-26.

16 Tudi ne bua kuikala batuishibue ne: Pabutula Yehowa bukua panu ebu bubi, neasungile “tshisumbu tshinene” tshia batendeledi balelela badi ‘bavuwe mayeka abu, ne baatokeshe mu mashi a Muana wa Mukoko.’ Nenku ‘nebapatuke mu dikenga dinene.’​—Buakabuluibua 7:9-14.

Bua tshinyi kuikala ne luse?

17. Mbualu kayi bunene budi butusaka bua kuikala ne luse?

17 Tshilejilu tshia Yehowa ne tshia Yezu Kristo bidi bitulongesha tshidi luse lulelela lumvuija. Nsumuinu 19:17 udi utuleja bualu bunene budi butusaka bua kumvuila bakuabu luse wamba ne: ‘Udi ufuila mupele luse udi usombesha Yehowa bintu; yeye neamuenzele bimpe ku buimpe buakumuenzelaye.’ Yehowa udi usanka patudi tumuidikija yeye ne Muanende pa kuikala ne luse mu malanda etu ne bakuabu. (1 Kolinto 11:1) Ne bakuabu badi ne bua kuleja pabu luse, bualu luse ludi lulela luse.​—Luka 6:38.

18. Bua tshinyi tudi ne bua kudienzeja bua kuikala ne luse?

18 Luse ludi ne ngikadilu milenga ya bungi munda mualu. Ludi lumvuija malu malenga, dinanga, bulenga ne buimpe. Luse ne diditeka pa muaba wa bakuabu ke bidi bisaka bua kuenzelangana malu ne luse. Nansha mudi luse lua Nzambi kaluyi lutekesha buakane buende, kêna ukuata tshiji lubilu ne udi upesha benji ba malu mabi tshikondo tshia bobu kunyingalala. (2 Petelo 3:9, 10) Nenku luse ludi lupetangana ne lutulu ne muoyo mule. Bu mudi luse luikale nsangilu wa ngikadilu ya bungi milenga, kusangisha ne mamuma a nyuma wa Nzambi, nunku luolu ke ludi mua kutupetesha ngikadilu mimpe yonso eyi. (Galatia 5:22, 23) Nenku mbia mushinga bua tuetu kudienzeja bua kuikala ne luse.

“Badi ne luse badi ne disanka”

19, 20. Mmu ngumvuilu kayi mudi luse lutamba dilumbuluisha?

19 Muyidi Yakobo udi utuambila tshitudi ne bua kuvuijila luse ngikadilu munene mu nsombelu wetu. Wakafunda ne: ‘Luse ludi lutamba dilumbulula kutumba.’ (Yakobo 2:13b) Yakobo uvua wakula bua luse ludi musadidi wa Yehowa umvuila bantu bakuabu. Ludi lutamba dilumbuluisha mu ngumvuilu wa se: padi tshikondo tshikumbana bua muntu ‘kubadila Nzambi malu ende,’ Yehowa udi uvuluka muvua muntu eu umvuila bakuabu luse ne umubuikidila bua mulambu wa Muanende. (Lomo 14:12) Kakuyi mpata, bumue bua ku malu avua mafikishe Nzambi ku difuila Davidi luse bua mpekatu wende ne Bate-sheba buvua ne: yeye muine uvua ulejangana luse. (1 Samuele 24:4-7) Kadi ‘dilumbulula kadiena ne luse kudi muntu udi kayi muleje bakuabu luse.’ (Yakobo 2:13a) Kabiena bikemesha mudibu batela ‘badi kabayi ne mitshima ya luse’ munkatshi mua bantu badi Nzambi umona “bakanangane ne lufu.”​—Lomo 1:31, 32.

20 Mu Muyuki wa Yezu wa pa Mukuna, wakamba ne: “Badi ne luse badi ne disanka, bua bantu bakuabo nebabafue luse.” (Matayo 5:7) Mêyi aa adi aleja ne: bantu badi bakeba luse lua Nzambi badi ne bua kudileja bobu bine bena luse. Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiumvuije mushindu utudi mua kudileja bena luse mu nsombelu wetu dituku dionso.

Mmalu kayi audi mulonge?

• Luse ntshinyi?

• Mmu malu kayi mutudi tulejangana luse?

• Mmu mushindu kayi mudi Yehowa muikale Nzambi wa luse ne buakane?

• Bua tshinyi tudi ne bua kuikala bena luse?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Luse ludi Yehowa umvuila bantu badi mu dikenga ludi muomumue ne ludi mamu umvuila muanende

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Ntshinyi tshidi bishima bivua Yezu muenze bitulongesha bua luse?

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Yehowa uvuaku mushipe mikenji ya buakane buende pakafuilaye Davidi luse anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 25]

Luse lua Nzambi kudi benji ba mpekatu ludi lupetangana ne buakane buende