Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Luatayi mutshima wa kudipuekesha’

‘Luatayi mutshima wa kudipuekesha’

‘Luatayi mutshima wa kudipuekesha’

SHAULA uvua wa mu tshimenga tshiende lumu. Uvua muena Lomo bualu ke muvuabu bamulelele ne bidi bimueneka ne: uvua muledibue mu dîku divua diende lumu bikole. Shaula uvua mulonge mu tulasa tuimpe tuvuaku mu bidimu lukama bia kumpala, uvua wakula miakulu mipite pa ibidi ne uvua mu tshisumbu tshia Bafalese, tshitendelelu tshia bena Yuda tshivua tshiende lumu bikole.

Bavua mua kuikala bamulongeshe mua kubipisha bantu ba tshianana ne kuditumbisha bua buakane buende. (Luka 18:11, 12; Bienzedi 26:5) Bafalese bena dia Shaula bavua ne tshimuenekelu tshia bantu bavua badibandisha ku mutu kua bakuabu ne basue bua babatumbishe ne babasamune ne mianzu minene. (Matayo 23:6, 7; Luka 11:43) Bu muvua Shaula usomba ne bantu ba mushindu eu, pamuapa uvua mulue muena lutambishi. Tudi bamanye ne: uvua ukengesha bena Kristo ne tshisumi tshionso. Panyima pa bidimu, pakaluaye mupostolo Paulo wakamba bua matuku a bunsonga buende ne: uvua ‘mupendi wa Nzambi ne mukengeshi wa bantu bende ne muena luonji kudibu.’​—1 Timote 1:13.

Eyowa, Shaula wakalua mupostolo muena Kristo uvuabu babikila ne: Paulo ne wakashintuluka bikole. Uvua mupostolo muena Kristo, kadi wakitaba ne budipuekeshi buonso muvuaye ‘mutambe bansantu bonso kupuekela.’ (Efeso 3:8) Uvua muambi wa lumu luimpe muimpe mutambe kadi kakaditumbisha bua mudimu eu to. Kadi wakapesha Nzambi butumbi buonso. (1 Kolinto 3:5-9; 2 Kolinto 11:7) Paulo ke wakabela bena Kristo nende ne: ‘Luatayi mutshima wa luse ne wa dikuatshisha ne wa kudipuekesha, ne wa kalolo, ne wa lutulu.’​—Kolosai 3:12.

Bantu badiku batumikila mubelu eu matuku etu aa anyi? Kudipuekesha kudiku ne dikuatshisha anyi? Kudipuekesha kudiku mua kuikala bushuwa tshimanyinu tshia bukole anyi?

Mufuki wa Bukole Buonso udi ne budipuekeshi anyi?

Tudi ne bua kumanya tshidi mmuenenu wa Nzambi pa bidi bitangila budipuekeshi. Bua tshinyi? Bualu yeye ke Mukalenge wetu Mutambe Bunene ne Mufuki wetu. Kadi tudi bashilangane nende bualu tuetu tudi ne bua kuitaba ne budipuekeshi ne: kudi malu atudi katuyi mua kuenza. Tudiku bua bualu buende. Muena meji wa kale diende Elihu wakamba ne: ‘Katuena bamanye mua kujingulula malu onso a Wa Bukole Buonso, yeye udi munene mu bukole buende.’ (Yobo 37:23) Patudi tutangila anu patupu bunene bua bintu bidiye mufuke mu diulu ne pa buloba, kabienaku bitusaka bua kudipuekesha anyi? Muprofete Yeshaya udi ulomba bantu ne: ‘Bandishayi mêsu enu kulu, numone bienu! Wakafuka bintu ebi nganyi? Nyeye udi upatula misumba yabi, ubala bungi buabi ne udi ubibikila buonso buabi mêna abi; ne bualu bua bunene bua bukole buende ne bualu bua bukole bua bukokeshi buende, kakuena umue wabi udi upanga kumueneka.’​—Yeshaya 40:26.

Yehowa udi Nzambi wa bukole buonso, kadi udi kabidi ne budipuekeshi. Mukalenge Davidi wakamulomba ne: ‘Wewe wakumpa ngabu wa lupandu luebe; lutulu luebe luakumvuija munene.’ (2 Samuele 22:36) Nzambi udi ne budipuekeshi mu ngumvuilu wa ne: udi utabalela bantu bapuekele badi badienzeja bua kumusankisha ne udi ubafuila luse. Yehowa udi mu diulu, kadi mbienza anu udi ufika pa buloba bua kuenzela bantu badi bamutshina malu malenga.​—Musambu 113:5-7.

Pashishe, Yehowa udi ulomba basadidi bende bua bikale ne budipuekeshi. Mupostolo Petelo wakamba ne: ‘Nzambi udi upidia badi badisue, kadi udi upa badi badipuekesha ngasa.’ (1 Petelo 5:5) Mufundi mukuabu wa Bible wakamba bua mushindu udi Nzambi umona didibandisha ne: “Muntu yonso udi ne kudisua mu mutshima udi utondesha Yehowa.” (Nsumuinu 16:5) Kadi mmunyi mudi budipuekeshi mua kuikala tshimanyinu tshia bukole?

Tshidi budipuekeshi kabuyi bumvuija

Budipuekeshi kabuena diatshimue ne didipuekesha milongo to. Mu bimue bilele bia kale, muntu muena bupuekele uvua mupika, muenji wa midimu mikole, mukengi, muntu uvua wenza luse. Kadi Bible udi uleja ne: kuikala muena bupuekele kudi kusaka bakuabu ku dikunemeka. Tshilejilu, muena meji wakafunda ne: ‘Difutu dia kudipuekesha ne dia ditshina dietu dia Yehowa didi bubanji, butumbi ne muoyo.’ (Nsumuinu 22:4) Musambu 138:6 udi wamba ne: ‘Yehowa udi mubandishibue mulu, kadi udi umona bantu bapuekele; udi mumanye badi ne dipetu patshidibu kule.’

Kuikala muena bupuekele kakuena kumvuija ne: muntu kêna ne bukole anyi dimanya dia kuenza malu to. Tshilejilu, Yezu Kristo kavua muambe musangu nansha umue muvuaye kayi Muana mulela umue wa Yehowa to, kavua mutetaku kuamba muvua mudimu uvuaye mulue kuenza pa buloba kauyi ne mushinga to. (Mâko 14:61, 62; Yone 6:51) Kadi Yezu wakaleja muvuaye udipuekesha pakambaye muvuaye wenza bionso ku bukole bua Tatuende ne pakenzaye mudimu ne bukole buende bua kuambuluisha bantu pamutu pa kubakokesha ne kubakengesha.

Budipuekeshi ntshimanyinu tshia bukole

Kakuyi mpata, Yezu Kristo wakenda lumu bikole kudi bantu ba mu tshikondo tshiende bua “malu makole” akenzaye. (Bienzedi 2:22) Kadi bua bamue bantu, uvua ‘muntu mutambe bupuekele ku mutu kuabu.’ (Danyele 4:17) Yezu uvua udipuekesha ne wakalongesha kabidi bantu misangu ne misangu mushinga udi nawu budipuekeshi. (Luka 9:48; Yone 13:2-16) Kadi kudipuekesha kuende kakuakamuvuija muena butekete to. Wakatumbisha dîna dia Tatuende ne dikima dionso ne kuenza mudimu uvuaye mumupeshe. (Filipoi 2:6-8) Bible udi wakula bua Yezu bu ntambue wa dikima. (Buakabuluibua 5:5) Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshileja ne: budipuekeshi budi buenda pamue ne bukole bua kuenza malu mimpe.

Patudi tudienzeja bua kuikala ne didipuekesha dilelela, netumone mudibi bikengela kuditatshisha bua kuikala ne mutshima wa kudipuekesha mu nsombelu wetu mujima. Bidi bitulomba bua kuenza disua dia Nzambi pamutu pa kuenza malu a tshianana anyi kukuluka mu matekete a mubidi. Bua kuikala ne budipuekeshi bidi bikengela kuikala mukole mu lungenyi bualu tudi ne bua kuteka majinga etu ku luseke bua kumona mua kuenzela Yehowa mudimu ne kutabalela majinga a bakuabu ne muoyo mujima.

Masanka adi budipuekeshi bupetesha

Kudipuekesha kudi kumvuija kubenga kudibandisha anyi kudileja. Mukanda wa Nzambi udi wakula bua ‘kalolo ne lutulu’ anyi mutshima wa kudipuekesha bua kumvuija budipuekeshi. (Efeso 4:2) Kuikala ne mutshima wa kudipuekesha kudi kufikisha muntu ku didimanya bimpe, mmumue ne: kumanya malu atuye mukolele ne matekete ende, malu adiye mua kuenza ne adiye kayi mua kuenza. Paulo wakafila mubelu muimpe mu bualu ebu pakambaye ne: ‘Ndi ngambila muntu yonso udi munkatshi muenu ne: Katambi kudielangana meji mapite adiye ne bua kuela, kadi bua kuela meji ne meji adi malulame.’ (Lomo 12:3) Muntu yonso udi utumikila mubelu eu mmuena bupuekele.

Tudi kabidi tuleja mutudi bena bupuekele patudi tuteka malu a bakuabu kumpala kua etu. Ku diambuluisha dia nyuma muimpe, Paulo wakafundila bena Kristo ne: ‘Kanuenji muanda bua ditapuluka anyi bua kuditumbisha kua patupu; kadi mu mitshima mipuekele muntu ne muntu abale mukuabu bu muntu udi umutamba yeye.’ (Filipoi 2:3) Mubelu eu uvua upetangana ne mukenji udi Yezu muelele bayidi bende wa ne: ‘Udi mutambe bunene munkatshi muenu neikale muena mudimu wenu. Wadibandisha nebamupuekeshe, wadipuekesha nebamubandishe.’​—Matayo 23:11, 12.

Bushuwa, Yehowa udi wangata bantu badi ne mutshima wa kudipuekesha ne mushinga wa bungi. Muyidi Yakobo wakajadika bualu ebu pakafundaye ne: ‘Nudipuekeshe ku mêsu kua Mukalenge, ne yeye neanubandishe.’ (Yakobo 4:10) Nnganyi udi kayi musue bua Nzambi amubandishe?

Dibenga kuikala bena budipuekeshi didi dikebesha bilumbu bia bungi munkatshi mua bantu. Kadi kuikala bena bupuekele kudi kupetesha masanka a bungi. Kudi kutuvuija bantu badi Nzambi wanyisha. (Mika 6:8) Tudi tupeta ditalala dia mu mutshima bualu bena bupuekele batu bamueneka ne disanka dia bungi kupita bena lutambishi. (Musambu 101:5) Netusombe bimpe ne bena mu dîku dietu, balunda betu, bena mudimu netu ne bantu bakuabu. Muena bupuekele ki mmusue kutondesha bantu nsombelu ne kuikala muena milandu to, bualu mbitekete bua malu aa kufikisha bakuabu ku tshiji, lukinu, dilaminangana munda ne dikokangana.​—Yakobo 3:14-16.

Eyowa, kuikala ne mutshima wa kudipuekesha mmushindu muimpe wa kulama malanda mimpe ne bakuabu. Kudi mua kutuambuluisha bua kumanya mua kupita ne bena panu badi badisua ne basue kuikala anu ku mutu kua bakuabu. Nzambi wakambuluisha mupostolo Paulo bua kulekelaye didisua ne didibandisha divuaye nadi kumpala. Bia muomumue, mbimpe tuetu petu kumbusha lungenyi lua kudibandisha ku mutu kua bakuabu anyi lua kuela meji ne: tudi bimpe kubapite. Bible udi utudimuija ne: ‘Kudisua kudi kuya kumpala kua dibutuka, mutshima wa kudibandisha udi uya kumpala kua dipona.’ (Nsumuinu 16:18) Tuetu balonde tshilejilu tshia Paulo ne mibelu yende, netumone mudibi bimpe bua ‘kuluata mutshima wa kudipuekesha.’​—Kolosai 3:12.

[Tshimfuanyi mu dibeji 4]

Paulo wakakokesha bua kulekela malu makole ne diditumbisha

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Kuikala ne mutshima wa kudipuekesha kudi kutuambuluisha bua kusomba bimpe ne bakuabu

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 5]

Anglo-Australian Observatory/​David Malin Images