Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Difesto dia bampangano didiku mua kulua dia bena Kristo anyi?

Difesto dia bampangano didiku mua kulua dia bena Kristo anyi?

Difesto dia bampangano didiku mua kulua dia bena Kristo anyi?

MU TSHIDIMU tshia 2004 mu tshikondo tshia Nowele, kuvua dikokangana dikole mu ditunga dia Italie. Bamue baludiki ba tulasa ne balongeshi bavua banyisha lungenyi lua kukepesha anyi kumbusha mene bilele bionso bia bitendelelu bitubu benza mu Nowele. Bavua bamba bualu ebu bua kunemeka bana balongi ba bungi badi kabayi bena Katolike anyi bena Mishonyi. Kadi, bakuabu baludiki ba tulasa ne balongeshi ne bantu ba mu bitendelelu bikuabu bakalomba bua bantu bashale banemeka bilele bia Nowele ne bua babilame bionso nkong.

Kadi pa kumbusha dikokangana edi, lukonko ludi ne: bilele bia Nowele mbifumine kuepi? Bu muvua dikokangana adi dilue kukola menemene, tshikandakanda tshia mu Vatican tshia LOsservatore Romano tshiakamba amue malu adi asankisha.

Tshikandakanda etshi tshia bena Katolike tshiakamba bua dituku didibu benza Nowele ne: “Dituku dilelela divuabu balele Yezu ki ndimanyike bualu miyuki ya kale ya bena Lomo, malu avuabu bakonkoloje bantu mu tshikondo atshi ne aa avuabu balue kukebulula mu bidimu biakalonda kabiena bileja ne dishindika dituku dijalame divuabu balele Yezu to. Bakasungula dituku dia 25 Tshisua-munene (didi bantu bamanye bikole) kudi Ekeleziya wa mu Lomo mu siekele muinayi. Dituku edi ke divua bampangano ba mu Lomo batendelela nzambi Dîba . . . Nansha mukavua Buena-Kristo buanyisha mu Lomo ku Dîyi dia Constantin, tshilele tshia . . . kutendelela nzambi Dîba tshitshivua anu tshitangalake, nangananga munkatshi mua basalayi. Mafesto atudi batele ku mutu eku, avua enzeka onso mu dia 25 Tshisua-munene, ne avua mele miji bikole mu bilele bia bantu. Bualu ebu buakapesha bena Ekeleziya wa mu Lomo lungenyi lua kuamba ne: dituku dia 25 Tshisua-munene didi ne mushinga mu ntendelelu wa bena Kristo pa kupingaja Dîba dia Buakane didi dikale Yezu Kristo pa muaba wa nzambi Dîba, kudisungulabu bu dituku dia kusekelela diledibua diende.”

Netuambe tshinyi bua mutshi wa Nowele udi lelu mu bilele bia bena Katolike?

Tshikandakanda tshia bena Katolike atshi tshiakaleja ne: mu bikondo bia kale, mitshi ya bungi itu ishala ne mabeji kaayi afubidila lukasa bu mudi “mutshi wa houx, wa genêt, wa cedrès ne matamba a mutshi wa pin anyi wa sapin bavua bayangata bu mitshi idi ne bukole kampanda bua majimbu anyi bua kuondopangana nabu buvua buepula bantu ku masama.” Tshikandakanda atshi tshiakamba kabidi ne: “Mu dia muladilu wa Nowele, mu dia 24 Tshisua-munene, bavua bavuluka Adama ne Eva mu dilondelangana miyuki ivua mitangalake bikole ya Mutshi wa mu Mparadizu wa pa buloba . . . Mutshi au uvua ne bua kuikala wa pomme, kadi bu muvua mutshi wa pomme kauyi mua kukumbana mu muvu wa hiver, bavua basa mutshi wa sapin ku tshiakuidi ne basa ndambu wa bimuma bia pomme ku matamba au anyi, bua kuleja Dipikudibua dilualua, bavua bosha tumikata ne bunyingunyingu bua biskuita mu mishete ya pa buayi ivua ileja Yezu ufila komonyi pamue ne bonbon ne tudo bua bana.” Netuambe tshinyi bua panyima pa bidimu abi?

Tshikandakanda etshi tshimane kuleja mudi tshilele tshia kuenza Nowele ne mutshi tshituadijile mu Allemagne mu siekele wa 16, tshiakamba ne: “Ditunga dia Italie divua dimue dia ku matunga a ndekelu akitaba mutshi wa Nowele, pamuapa bualu manunganyi avua matangalake ne: tshilele tshia kuenza Nowele ne mitshi tshivua tshia bena Mishonyi ne bavua ne bua kupingaja kazubu ka tshikumbi kavuabu balelele Yezu pa muaba watshi.” Pape Paul VI “wakatuadija tshilele tshia kuasa mutshi munene wa Nowele” [mu Saint-Pierre mu Rome] pabuipi ne tshikumbi tshivuabu balelele Yezu.

Udiku umona ne: mbimpe bua bamfumu ba bitendelelu kuangatabu mianda ne bimfuanyi bidi biangatshila kudi bampangano bua kubivuija bia bena Kristo anyi? Bible udi ubela bena Kristo balelela bua njila udibu ne bua kulonda ne: ‘Buakane budi ne bulunda kayi ne bualu bubi? Anyi munya udi ne buobumue kayi ne mîdima?’​—2 Kolinto 6:14-17.

[Bimfuanyi mu mabeji 8, 9]

Mutshi wa Nowele (ku dia bakaji) ne tshikumbi tshivuabu balelele Yezu ku Vatican

[Mêyi a dianyisha]

© 2003 BiblePlaces.com

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Nzambi Dîba

[Mêyi a dianyisha]

Museum Wiesbaden