Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nuikale ne “mitshima ya luse”

Nuikale ne “mitshima ya luse”

Nuikale ne “mitshima ya luse”

KAKUTU kuanji kuikala tshikondo bu etshi tshidi bantu ba bungi bakeba diambuluisha padibu mu ntatu bu mudi ya nzala, masama, bupele, tshikisu, mvita ne bikumina nansha. Muena luse udi umona dikenga dia bakuabu ne ujinga mua kubambuluisha. Anu bu nsese ya dîba, muena luse udi mua kusanguluja muntu udi mubungame, kukepesha dikenga diende ne kukolesha muntu udi mutekete ku muoyo.

Tudi mua kuleja mutudi bena luse ku bienzedi ne ku mêyi etu pa kutabalela bakuabu ne pa kuikalapu padibu netu dijinga. Ki mbimpe kuikala ne luse anu kudi bena mu dîku dietu, balunda ne bamanyangana nabu to. Kadi tudi mua kuikala nalu too ne kudi bantu batudi katuyi nansha bamanye to. Yezu Kristo muntu uvua ne luse lua bungi wakebeja bantu mu Muyuki wa pa mukuna ne: ‘Binuasua badi banusue, nenuikale ne difutu kayi?’ Pashishe kubambilaye ne: “Nuenzele bantu malu onso anudi basue banuenzele.”​—Matayo 5:46, 47; 7:12.

Mubelu eu udi mu Mukanda wa Nzambi. Bantu ba bungi badi bitaba ne: Mukanda wa Nzambi udi utuambuluisha bua tuetu kulejangana luse. Udi utuambila njila ne njila mutudi ne bua kuambuluisha bantu badi mu ntatu kadi kabayi ne mushindu wa kuyijikija. Bible udi uleja ne: Yehowa Nzambi udi mufundishe Bible ne udi mutufuke ke muntu wa kumpala ku dilejangana luse.

Tshilejilu, Bible udi wamba ne: “[Nzambi] udi wakuila muana wa nshiye ne mukaji mukamba, unanga muenyi, umupesha tshiakudia ne tshiakuvuala.” (Dutelonome 10:18, MMM) Udi wamba kabidi ne: Yehowa Nzambi udi ‘ulumbuluila badi bakengeshibue ne kulumbulula kuakane; udi upesha badi ne nzala biakudia.’ (Musambu 146:7) Yehowa wakela mukenji bua benyi bavua bapele ne: ‘Muenyi ikale bu muntu muledibue mu nzubu yenu, numusue bu munudi badisue.’​—Lewitiki 19:34.

Kadi kumvuila bakuabu luse kakutu bualu butekete to. Mupostolo Paulo wakambila bena Kristo ba mu Kolosai ne: ‘Nuvule muntu mukulukulu ne bienzedi biende, nuluate muntu mupiamupia udi uvuijibua mupiamupia mu dimanya dilelela, bu mudi tshifuanyikiji tshia Mumufuki. Bu munudi bantu basungula kudi Nzambi, ba tshijila ne bananga, luatayi mutshima wa luse.’​—Kolosai 3:9, 10, 12.

Nunku, bidi bikengela kudienzeja bikole bua kumvuila bakuabu luse. Kumvuila bakuabu luse kudi tshitupa tshia ‘muntu mupiamupia’ udi bena Kristo ne bua kuluata. Paulo uvua musombele mu tshimenga tshia Lomo muvua bantu bena tshikisu. Wakalomba bena Kristo nende bua kushintuluka bikole bua kuluabu bantu badi baditeka pa muaba wa bakuabu ne bena luse.

Bukole budi nabu luse

Bamue bantu batu bamona aba badi bumvuila bakuabu luse bu badi ne butekete kampanda anyi bu batebelele. Ke mudibi anyi?

Nansha kakese. Tshidi tshisaka bantu bua kumvuila bakuabu luse ndinanga dikole, didi difuma kudi Nzambi udi muikale tshilejilu tshia kumpala tshia dinanga. “Nzambi udi dinanga.” (1 Yone 4:16) Ke bualu kayi badi babikila Yehowa ne: “Tatu wa luse ne Nzambi wa busambi buonso.” (2 Kolinto 1:3) Muaku udibu bakudimune ne: “luse,” udi umvuija “kuditeka pa muaba wa bantu badi bakenga.” Tshilejilu, Yehowa ‘udi wenzela badi kabayi bamusakidila ne badi babi malu mimpe.’​—Luka 6:35.

Mufuki wetu udi utulomba bua kuikala ne ngikadilu mimpe bu mudi wa luse. Tudi tubala mu Mika 6:8 ne: ‘Wewe kampanda, bakukuleja bualu budi buakane; ne Yehowa udi utekemena malu kayi kuudi? Anu bua wewe kunanga malu makane, kunanga kuleja bakuabu luse.’ Nsumuinu 19:22 udi wamba ne: ‘Tshidi tshivuija muntu dinanga kudi bakuabu nduse luende.’ Yezu Kristo Muana wa Nzambi uvua pende ne luse anu bu Tatuende, wakambila bayidi bende ne: “Nufuile bantu luse bu mudi Tatu wenu ufuila bantu luse.” (Luka 6:36) Mukanda wa Mvidi Mukulu udi wamba wowu mu mvese eu ne: “Lejanganayi muoyo wa luse, bu mudi Tatu wenu muikale ne muoyo wa luse.”

Tudi ne bua kumvuila bakuabu luse bualu luse ludi lutupetesha masanka a bungi. Misangu ya bungi tudi tumona mudi mêyi adi mu Nsumuinu 11:17 aa mikale malelela: ‘Muena luse udi wenzela muoyo wende bimpe.’ Patudi tuambuluisha muntu udi mu dikenga, Nzambi udi wangata bualu ebu bu ne: tudi bamuenzele yeye. Udi witaba bua kufuta tshienzedi tshia luse tshionso tshidi basadidi bende benzela bakuabu. Mukalenge Solomo wakafunda ku bukole bua nyuma muimpe ne: ‘Udi ufuila mupele luse udi usombesha Yehowa bintu; yeye neamuenzele bimpe ku buimpe buakumuenzelaye.’ (Nsumuinu 19:17) Paulo wakafunda pende ne: ‘Nudi bamanye bienu ne: Bualu buonso buimpe budi muntu ne muntu wenza, buobu mene mbudiye wangata kabidi kudi Mukelenge.’​—Efeso 6:8.

Luse ludi ne bukole bua kulama buobumue munkatshi mua bantu ne bua kujikija bilumbu bidi pankatshi pabu. Ludi luambuluisha bantu bua kujikija matandu ne kulekelelangana mibi yabu. Bilumbu bidi mua kujuka pamuapa bualu katuena bambe tshituvua basue kuamba mu mushindu utuvua basue anyi pamuapa bualu bantu mbangate bualu butudi benze mu mushindu mubi. Dîba adi luse ludi lutuambuluisha bua kubijikija ne kulama ditalala. Mbitekete bua kubuikidila muntu utudi bamanye ne: utu umvuilangana luse. Luse ludi lutuambuluisha bua kutumikila mubelu udi Paulo upesha bena Kristo eu: ‘Nulejangane lutulu, nulekelelangane mibi yenu, bikala muntu ne mukuabu tshilumbu.’​—Kolosai 3:13.

Luse nkuditeka pa muaba wa bakuabu

Luse ludi kabidi ne bukole bua kukepesha dikenga dia muntu. Anu bu mutudi bamone, ludi lutusaka bua kuditeka pa muaba wa bakuabu ne kukenga ne badi bakenga. Ludi lutusaka bua kutabalela badi mu ntatu ne kubenzela bualu budi mua kubambuluisha.

Bena Kristo badi bidikija Yezu padibu baditeka pa muaba wa bakuabu. Nansha pavuaye ne bia bungi bia kuenza, kavua upangila bua kukumbaja majinga a bakuabu ne kubalongesha dîyi dia Nzambi to. Pavuaye umona ne: bantu bavua mu lutatu, uvua ubambuluisha ne luse luonso.

Tangila tshiakumvua Yezu pakamonaye tshisumbu tshia bantu tshilekelela kudi bamfumu ba bitendelelu biabu. Bible udi wamba ne: ‘Pakatangilaye bisumbu bia bantu, wakadi nabu luse, bualu bua bobu bakadi batata, bakadi bamuangalake bu mikoko idi kayiyi ne mulami.’ (Matayo 9:36) Mumanyi mukuabu wa malu a mu Bible udi wamba ne: muaku udibu bakudimune muaba eu ne: ‘wakadi nabu luse’ udi uleja “bualu budi bulenga muntu ku muoyo bikole menemene.” Mbaleje ne: muaku eu mmuaku mutambe buimpe wa mu tshiena Greke udi uleja diditeka pa muaba wa bakuabu.

Bia muomumue, bena Kristo bena luse kabena bajingakana bua kuambuluisha bantu badi dijinga ne bintu bia ku mubidi ne badi ne dijinga dia kumanya Nzambi to. Mupostolo Petelo wakamba ne: ‘Nuikale buonso buenu ne mutshima umue, nusambangane, nunangangane bu bana babu mu Kristo, nuikale ne mitshima ya luse.’ (1 Petelo 3:8) Tshilejilu, pavua bena mu dîku kampanda dia bena Kristo bavua bapele baye kusombela muaba mukuabu bua masama avuabu nawu, bena Kristo nabu ba muaba au bakabapesha nzubu ne kubalekela ngondo isambombo mijima kabayi bafuta. Mulume udi wamba ne: “Bavua balua dituku dionso bua kumanya mutudi baladile, ne tuvua tudiumvua anu bu ne: tuvua kuetu bua mêyi avuabu batukankamija nawu.”

Bena Kristo balelela badi batabalela too ne benyi. Badi bafila dîba diabu, bukole buabu ne bintu biabu bua kuambuluisha bantu badibu kabayi bamanye. Tshilejilu, bantu batanu batudi batele mu tshiena-bualu tshishale bavua Bantemu ba Yehowa, bobu ke bavua bambuluishe bantu bavuabu kabayi bamanye.

Nunku mu tshisumbu tshia bena Kristo mmuule ne bantu badi balejangana luse ne banangangane. Dinanga didi dibapesha bukole bua kukeba mua kuambuluisha bakuabu. Bana ba nshiya ne bakaji ba mu lufuila badi mu tshisumbu badi mua kuikala ne dijinga ne diambuluisha mu malu mashilangane. Udiku mua kubambuluisha mu ntatu yabu ya mfranga, ya kudiondopisha, ya kupeta muaba muimpe wa kulala anyi mu ntatu mikuabu idibu nayi anyi?

Tuangate tshilejilu tshia muanetu mukuabu ne mukajende ba mu ditunga dia Grèce. Mulume wakateketa luseke. Yeye ne mukajende bakaya mu lupitadi luvua mutantshi mule ne muaba uvuabu basombele. Bavua bapetaku tukuta anu pavuabu bapanyisha bimuma biabu bia orange. Bu muvuabu baye mu lupitadi, nnganyi uvua mua kubapolela bimuma abi? Bena mu tshisumbu tshiabu bakenza mudimu au. Bakapola bimuma ne kubipana, kupetelabu bana betu abu makuta ne kubapetesha kabidi ditalala dia mu lungenyi.

Kudi mishindu ya bungi itudi mua kuleja mutudi bena luse. Tshilejilu, bena Kristo batu bumvuilangana luse mbafike ku dimona ne: misangu ya bungi bantu badi mu dikenga batu bakeba anu bua balue kubasamba kudi bantu badi mua kuditeka pa muaba wabu, kubateleja ne kubakolesha ne mêyi a mu Mukanda wa Nzambi.​—Lomo 12:15.

Luaku umone mudibu ne luse

Tshisumbu tshia bena Kristo tshia pa buloba bujima ntshileje muditshi muaba udi luse ne bulenga bitule bipuwe. Bena Kristo balelela mbamanye ne: bantu batu basue kuya kudi muntu udi ne luse, kadi kabatu mua kusemena pabuipi ne muena malu makole to. Nunku, badi badienzeja bua kuidikija Tatu wabu wa mu diulu pa kuambuluishangana ne ‘mitshima ya luse.’

Bantemu ba Yehowa badi bakulomba bua ulue kumona mudibu ne luse ne dinanga ne mudibu batabalelangana munkatshi muabu. Mbatuishibue ne: nsombelu udi munkatshi muabu neakusankishe.​—Lomo 15:7.

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Paulo wakalomba bena Kristo ba mu Kolosai bua kuikalabu ne mitshima ya luse

[Bimfuanyi mu dibeji 7]

Pavua Yezu umona bantu mu lutatu, uvua ubambuluisha