Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Babadibue bakumbane bua kulombodibua ku mishimi ya mâyi a muoyo

Babadibue bakumbane bua kulombodibua ku mishimi ya mâyi a muoyo

Babadibue bakumbane bua kulombodibua ku mishimi ya mâyi a muoyo

‘Muana wa Mukoko neabalombole ku mishimi ya mâyi a muoyo.’​—BUAK. 7:17.

1. Mmunyi mudi Dîyi dia Nzambi dibikila bena Kristo bela manyi? Yezu mmubapeshe mudimu kayi?

DÎYI DIA NZAMBI didi dibikila bena Kristo bela manyi badi batangila bintu bia Kristo pa buloba ne: ‘mupika wa lulamatu udi ne meji.’ Pakalua Yezu kutangila muvua ‘mupika’ eu wenza mudimu mu 1918, wakasangana bela manyi bavua pa buloba bikale bafila ‘biakudia dituku diabi.’ Nunku, Mfumu Yezu wakasanka bua kubateka ‘pa mutu pa bintu biende bionso.’ (Bala Matayo 24:45-47.) Mushindu eu ke udi bela manyi bakuatshila batendeledi bakuabu ba Yehowa mudimu pa buloba kumpala kua kupetabu bupianyi bua mu diulu.

2. Tela bintu bia Yezu.

2 Mfumu utu ne bukokeshi ku mutu kua bintu biende ne udi mua kuenza nabi tshionso tshidiye musue. Bintu bia Yezu Kristo (udi Yehowa muteke Mukalenge) bidi bikonga malu onso adi atangila Bukalenge bua Nzambi ne bantu badi babukokela. Munkatshi mua bintu ebi mudi “tshisumbu tshinene” tshivua mupostolo Yone mumone mu tshikena-kumona. Yone wakamba bua tshisumbu tshinene etshi ne: ‘Mona, tshisumbu tshinene tshia bantu tshiakadi muntu kayi mua kubala, munkatshi mua ditunga dionso, ne munkatshi mua bisamba bionso, ne bantu bonso, ne miaku yonso, bimane kumpala kua nkuasa wa butumbi ne kumpala kua Muana wa Mukoko, baluatshishibue mayeka matoke, bikale ne malala a mabue mu bianza biabu.’​—Buak. 7:9.

3, 4. Mmunyi mudi bena mu tshisumbu tshinene bikale ne diakalenga dinene?

3 Bantu ba mu tshisumbu tshinene badi munkatshi mua aba bavua Yezu mubikile ne: ‘mikoko yende mikuabu.’ (Yone 10:16) Badi ne ditekemena dia kusomba kashidi mu mparadizu pa buloba. Mbashindike ne: Yezu ‘neabalombole ku mishimi ya mâyi a muoyo’ ne ‘Nzambi neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu.’ Bu mudibu ne ditekemena edi, ‘mbuvuwe mayeka abu ne mbaatokeshe mu mashi a Muana wa Mukoko.’ (Buak. 7:14, 17) Badi bitabuja mulambu wa Yezu ne ke bualu kayi Nzambi udi ubamona bu badi ne nkanzu anyi ‘mayeka matoke.’ Udi ubabala bu balunda bende anu bu Abalahama.

4 Pashishe, bu mudi Nzambi umona bantu ba mu tshisumbu tshinene tshidi tshienda anu tshidiunda bu bakane, badi ne ditekemena dia kupanduka ku kabutu ka tshikondo etshi mu dikenga dinene. (Yak. 2:23-26) Badi mua kusemena pabuipi ne Yehowa, ne mu tshibungi, badi ne ditekemena dilenga dia kupanduka ku Armagedone. (Yak. 4:8; Buak. 7:15) Kabena badienzela malu mudibu basue to, kadi mbasue kuenzela Nzambi mudimu balombola kudi Mukalenge udi mu diulu ne bana babu bela manyi batshidi pa buloba.

5. Mmunyi mudi bena mu tshisumbu tshinene bambuluisha bana babu ne Kristo bela manyi?

5 Bela manyi mbapete ntatu mikole ya kudi bantu badi ku bukokeshi bua Satana, ne nebatungunuke ne kuyipeta. Kadi mbamanye ne: bena mu tshisumbu tshinene nebabambuluishe. Nansha mudi bela manyi benda bakepela, bena mu tshisumbu tshinene bobu badi benda bavula bikole tshidimu tshionso etshi. Bela manyi kabena mua kutangila bobu nkayabu bisumbu bionso bia bena Kristo bidi bitue ku 100 000 pa buloba bujima to. Nunku umue mushindu udi bela manyi bapeta diambuluisha dia mikoko mikuabu mpadi bantu balume bakumbane ba mu tshisumbu tshinene benza mudimu bu bakulu mu bisumbu. Badi bambuluisha bua kutangila miliyo mivule ya bena Kristo badi mu bianza bia ‘mupika wa lulamatu ne udi ne meji.’

6. Mmunyi mukavuabu bamanyishe diambuluisha divua bela manyi ne bua kupeta kudi mikoko mikuabu?

6 Muprofete Yeshaya ukavua muakule bua diambuluisha didi bela manyi bapeta kudi mikoko mikuabu. Wakafunda ne: ‘Yehowa udi wamba ne: [Bena mudimu badibu kabayi bafuta ba mu] Ejipitu ne biuma bia buenduluki bua mushinga mu Atiopa, ne bena Seba bine, bantu bale, nebibuele ku luseke luebe, nebikale bintu biebe. Nebakulonde.’ (Yesh. 45:14) Bena Kristo badi ne ditekemena dia kushala pa buloba mbenze bu badi balonda mupika ne Kasumbu kende kaludiki padibu babakokela. Bu mudi bena mu mikoko mikuabu bikale ‘bena mudimu badibu kabayi bafuta,’ badi bafila ne muoyo mujima bukole buabu ne mpetu yabu bua kuambuluisha bayidi ba Kristo bela manyi badi pa buloba mu mudimu wa kuyisha uvuaye mubapeshe.​—Bien. 1:8; Buak. 12:17.

7. Badi balongesha bena mu tshisumbu tshinene bua kuenza tshinyi?

7 Padi bena mu tshisumbu tshinene bambuluisha bana babu bela manyi, badi benda balonga mua kuikala tshishimikidi tshia nsangilu mupiamupia wa bantu bikalaku panyima pa Armagedone. Tshishimikidi etshi tshidi ne bua kuikala tshikole ne tshishindame, ne bantu badi batshienza badi ne bua kuitaba ne kuleja muikalabu mua kutumikila mikenji ya Mfumu. Muena Kristo yonso udi ne mushindu wa kuleja ne: udi mua kutumikila Mukalenge Yezu Kristo. Padiye uleja ditabuja diende ne lulamatu lelu, bidi bileja ne: neikale ne bua kutumikila kakuyi bualu mikenji yafila Mukalenge mu bulongolodi bupiabupia.

Bena mu tshisumbu tshinene badi baleja mudibu ne ditabuja

8, 9. Mmunyi mudi bena mu tshisumbu tshinene baleja mudibu ne ditabuja?

8 Bena mu tshisumbu tshia mikoko mikuabu badi benza mudimu pamue ne bela manyi badi baleja ditabuja mu mishindu ya bungi. Tshia kumpala, badi bambuluisha bela manyi mu diyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Tshibidi, badi bakokela Kasumbu kaludiki ne muoyo mujima.​—Eb. 13:17; bala Zekâya 8:23.

9 Tshisatu, bena mu tshisumbu tshinene badi bambuluisha bana babu bela manyi padibu batumikila mikenji ya Yehowa mu nsombelu wabu. Badi badienzeja bua kuikala ne ‘dinanga, disanka, ditalala, lutulu, luse, buimpe, ditabuja, kudipuekesha, kudikanda.’ (Gal. 5:22, 23) Lelu eu bantu badi batamba ‘kuenza malu mabi’ pamutu pa kuikala ne ngikadilu milenga eyi. Kadi bena mu tshisumbu tshinene mbadisuike bua kubenga ‘tshiendenda, meji mabi, masandi, ditendelela dia mpingu, kupaka kua manga, lukuna, kutandangana, mukawu, tshiji, kutapuluka, mpata, diyoyo, mutshiaudi, bukuatshiki bua maluvu, manaya a bundu ne malu [a buena] aa onso.’​—Gal. 5:19-21.

10. Bena mu tshisumbu tshinene mbadisuike bua kuenza tshinyi?

10 Bu mutudi bantu bena mapanga, bidi mua kutukolela bua kuikala ne ngikadilu ya bena Kristo, kubenga kuenza malu mabi ne kukandamena bilele bibi bia mu buloba ebu. Tshilejilu, tudi mua kuteketa ku muoyo bualu tudi ne butekete kampanda, anyi bualu katuena tulonda Yezu mudibi bikengela, anyi bua masama peshi bukulakaje. Kadi tudi badisuike bua kubenga kulekela malu aa atekesha ditabuja dietu peshi akepesha dinanga dietu bua Yehowa. Tudi bamanye ne: Yehowa neakumbaje dîyi diende dia kulama tshisumbu tshinene mu dikenga dinene.

11. Mmateyi kayi atu Satana utuela bua kutekesha ditabuja dietu?

11 Kadi tudi ne bua kushala badimuke bualu tudi bamanye ne: Diabolo ke udi utuluisha ne katu upungila lukasa to. (Bala 1 Petelo 5:8.) Mmusake batontolodi ne bantu bakuabu bua batufikishe ku dimona ne: malongesha etu nga dishima. Kadi utu anu upangila. Bia muomumue, nansha mutu imue misangu ditukengesha ditekesha mudimu wa kuyisha, kadi misangu ya bungi ditu dikolesha ditabuja dietu. Nunku, Satana udi utamba kuenza mudimu ne buteyi budiye umona pamuapa ne: ke budi mua kutekesha ditabuja dietu bipepele. Udi ututeya nangananga patudi batekete ku muoyo. Paulo wakadimuija bena Kristo ba kumpala bua njiwu eyi pakabafundilaye ne: ‘Nuelangane meji bua Kristo wakakankamana mu ditontolola dia nunku dia bantu babi diakamutontololabu nadi.’ Bua tshinyi? ‘Bua nuenu kanupungidi, bikala batekete mu mitshima yenu.’​—Eb. 12:3.

12. Mmunyi mudi Bible ukolesha bantu badi batekete ku muoyo?

12 Ukadiku mumvue muoyo ukusaka bua kulekela kuenzela Yehowa mudimu anyi? Utu imue misangu umona ne: kuena wenza bualu bua nsongo anyi? Wewe umvua nanku, kulekedi Satana ubuelela mu butekete ebu bua kukupangisha mua kuenzela Yehowa mudimu. Kulonga Bible mu buondoke, kusambila ne muoyo umue, kubuela mu bisangilu dîba dionso ne kusomba ne bena Kristo bakuabu nebikukoleshe ne nebikuambuluishe bua ‘kuteketshi mu mutshima webe.’ Yehowa mmulaye bua kupesha bantu badi bamuenzela mudimu bukole ne dilaya diende edi ndia bushuwa. (Bala Yeshaya 40:30, 31.) Ikala wenza mudimu wa Bukalenge bikole. Kuikadi upitshisha dîba ku malu adi afila ditanaji, kadi ikala ne tshibidilu tshia kuambuluisha bakuabu. Wewe wenza nunku, neupete bukole bua kutantamena diteketa ku muoyo.​—Gal. 6:1, 2.

Badi bapanduka ku dikenga dinene bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia

13. Mmudimu kayi udi muindile bantu bapanduka ku Armagedone?

13 Panyima pa Armagedone, bantu babi ba bungi babika ku lufu nebikale ne bua kulonga njila ya Yehowa. (Bien. 24:15) Nebikale ne bua kulonga malu adi atangila mulambu wa Yezu uvuaye mupikule nawu bantu; badi kabidi ne bua kulonga mua kuitabuja mulambu au bua ubambuluishe. Nebikale ne bua kulekela malongesha abu a dishima avuabu nawu ne bienzedi biabu bia kale. Nebikale ne bua kulonga mua kuikala bantu bapiabapia badi ne ngikadilu ya bena Kristo. (Ef. 4:22-24; Kolos. 3:9, 10) Bena mu mikoko mikuabu bapanduka ku Armagedone nebikale ne mudimu wa bungi wa kuenza. Nebikale disanka dia bungi dia kuenzela Yehowa mudimu eu, kakutshiyi bilele bibi ne malu a mu buloba ebu.

14, 15. Umvuija tshikala ne bua kuenzeka pankatshi pa bantu bapanduka ku dikenga dinene ne aba babishibua ku lufu.

14 Basadidi ba lulamatu ba Yehowa bavua bafue kumpala kua Yezu kuluaye pa buloba nebikale pabu ne bia kulonga bia bungi tshikondo atshi. Nebalonge malu a Masiya uvuabu balaye, uvuabu batekemene kadi bapangile bua kumumona. Kumpala kua kufuabu, bakavua baleje muvuabu basue bua Yehowa abalongeshe. Elayi meji disanka dituikala nadi ne diakalenga dia kubambuluisha. Tshilejilu, netuikale ne diakalenga dia kumvuija Danyele dikumbana dia malu avuaye mufunde kadi avuaye kayi mumvue!​—Dan. 12:8, 9.

15 Nansha mutuikala ne bua kulongesha bantu babika ku lufu malu a bungi, kadi netuikale ne nkonko ya bungi ya kubela. Nebatumvuije bimpe malu adibu balonde mu Bible pa mutu pa mutu. Tuelayi meji muenzabi disanka dia kumvua malu makuabu avua Yezu muenze mukana mua Yone Mubatiji muana wa mamuende mukuabu! Kakuyi mpata, malu atualonga kudi bantemu ba lulamatu aba neatuambuluishe bua kumvua bimpe Dîyi dia Nzambi kupita mpindieu. Bantemu ba lulamatu ba Yehowa badi bafue, pamue ne aba ba mu tshisumbu tshinene badi bafue mu matuku a ku nshikidilu aa, nebabike mu “dibisha dia ku lufu didi ditamba buimpe.” Bavua batuadije kuenzela Yehowa mudimu mu buloba buvua ku bukokeshi bua Satana. Nebikale ne disanka dia kutungunuka ne mudimu wabu mu nsombelu mulenga mu buloba bupiabupia.​—Eb. 11:35; 1 Yone 5:19.

16. Bilondeshile Bible, mmunyi muenzeka Dituku dia Dilumbuluisha?

16 Tshikondo kampanda mu Dituku dia Dilumbuluisha, nebakangule mivungu. Malu ikalamu ne adi mu Bible neambuluishe bua kulumbuluisha bantu bonso bikala ne muoyo bua kumona ni mbakumbanyine muoyo wa tshiendelele. (Bala Buakabuluibua 20:12, 13.) Ku ndekelu kua Dituku dia Dilumbuluisha, muntu yonso neikale mupete mushindu wa kuleja luseke ludiye mu tshilumbu tshia bumfumu. Neikale ne bua kukokela Bukalenge bua Nzambi ne kulekela Muana wa Mukoko umulombola ku ‘mishimi ya mâyi a muoyo’ anyi? Peshi neabenge bua kukokela Bukalenge bua Nzambi? (Buak. 7:17; Yesh. 65:20) Tshikondo atshi, bantu bonso bikala pa buloba nebikale bapete mushindu wa kusungula luseke luikalabu, kabayi babapangisha bualu ebu kudi bubi buvuabu bapiane anyi kudi bantu babi. Muntu nansha umue kakuelesha buakane bua dilumbuluisha dia ndekelu dia Yehowa mpata to. Anu bantu babi ke bikalabu ne bua kubutula bua kashidi.​—Buak. 20:14, 15.

17, 18. Ntshinyi tshidi bena Kristo bela manyi ne mikoko mikuabu mbidile ne disanka mu Dituku dia Dilumbuluisha?

17 Bu mudi Nzambi mubale bena Kristo bela manyi bakumbane bua kuangata Bukalenge, mbindile ne muoyo mujima bua kukokesha Dituku dia Dilumbuluisha. Nebikale ne diakalenga dinene be! Ditekemena edi didi dibasaka bua kulonda mubelu uvua Petelo mupeshe bana babu ba mu bidimu lukama bia kumpala ne: ‘Nutambe kunanukila bua kujadika dibikidibua dienu ne disungula dienu; bua binuenza malu aa, kanuena nulenduka tshiendelele; bua nunku nebatambe kunukumbajila pa kubuelela mu bukalenge bua tshiendelele bua Mukalenge wetu, udi kabidi Musungidi Yezu Kristo.’​—2 Pet. 1:10, 11.

18 Bena mu mikoko mikuabu badi basanka pamue ne bana babu bela manyi. Mbadisuike bua kubambuluisha. Bu mudibu balunda ba Nzambi lelu, badi bamuenzela mudimu ne bukole buabu buonso. Mu Dituku dia Dilumbuluisha, nebikale ne disanka dia kutumikila malu onso ikala Nzambi mulongolole pikala Yezu ubalombola ku mishimi ya mâyi a muoyo. Tshikondo atshi ke tshikala Yehowa ne bua kubabala bakumbane bua kuikala basadidi bende ba pa buloba bua kashidi ne tshiendelele!​—Lomo 8:20, 21; Buak. 21:1-7.

Udi muvuluke anyi?

• Bintu bia Yezu bidi bikonga binganyi?

• Mmushindu kayi udi bena mu tshisumbu tshinene bambuluisha bana babu bela manyi?

• Mmidimu kayi idibu benza kudi bena mu tshisumbu tshinene ne mbindile tshinyi?

• Mmunyi muudi umona Dituku dia Dilumbuluisha?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 25]

Bena mu tshisumbu tshinene mbasukule nkanzu yabu ne mbayitokeshe mu mashi a Muana wa Mukoko

[Tshimfuanyi mu dibeji 27]

Mmalu kayi audi muindile bua kulonga kudi bena lulamatu babika ku lufu?