Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu manene a mu mukanda wa Mâko

Malu manene a mu mukanda wa Mâko

Dîyi dia Yehowa didi ne muoyo

Malu manene a mu mukanda wa Mâko

EVANJELIYO wa Mâko ke wa tshitupa ku Evanjeliyo yonso inayi. Yone Mâko wakafunda mukanda eu bidimu bitue ku 30 kunyima kua lufu ne dibika dia Yezu Kristo. Mmuyuki udi ne malu malenga a bungi avua menzeke mu bidimu bisatu ne tshitupa bia mudimu wa Yezu.

Bu mudi mukanda wa Mâko umueneka mufundila bantu bavua kabayi bena Yuda, nangananga bena Lomo, udi uleja Yezu bu Muana wa Nzambi uvua wenza bishima ne uyisha ne tshisumi tshia bungi. Mukanda eu udi utamba kuakula bua malu avua Yezu muenze kupita avuaye mulongeshe. Kuteya ntema ku Evanjeliyo wa Mâko nekukoleshe ditabuja dietu mu Masiya ne nekutusake bua kuikala bamanyishi ba lukunukunu ba mukenji wa Nzambi.​—Eb. 4:12.

MUDIMU MUNENE WA MU GALELA

(Mâko 1:1–9:50)

Mâko mumane kuakula bua mudimu wa Yone Mubatiji ne bua matuku 40 avua Yezu muenze mu tshipela mu mvese 14 patupu, udi utuadija kulonda malu adi asankisha a mudimu wa Yezu mu Galela. Diambulula muaku “diakamue” didi dileja mudi malu adiye ulonda mu muyuki eu menza ne mitalu.​—Mâko 1:10, 12, MMM.

Mu bidimu bishadile ku bisatu, Yezu udi uyisha njila isatu mu Galela. Mâko udi ulonda malu a bungi mudiwu malondangane. Ki mmufunde muyuki wa pa mukuna mu mukanda eu ne miyuki mikuabu mile ya bungi ivua Yezu muenze to.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

1:15—“Matuku akukumbana” bua tshinyi? Yezu uvua wamba ne: matuku avua makumbane bua yeye kutuadija mudimu wende. Bukalenge bua Nzambi buvua busemene pabuipi bualu yeye Mukalenge uvua Nzambi muteke uvuapu. Mpindieu bantu bavua basue malu makane bavua mua kuteleja diyisha diende ne kuenza malu avua mua kubafikisha ku dilengelela Nzambi.

1:44; 3:12; 7:36—Bua tshinyi Yezu kavua musue bua bantu bumvue lumu lua bishima biende? Pamutu pa kulekela bantu bamba malu mashindamene pa ngumu ivua kayiyi milelela, Yezu uvua musue bua badimuene ne: yeye uvua Kristo ne bua badiangatshile dipangadika dishindamene pa tshijadiki atshi. (Yesh. 42:1-4; Mat. 8:4; 9:30; 12:15-21; 16:20; Luka 5:14) Kadi kabiena nanku bua muntu wa mu ditunga dia Gelasa uvua ne bademon kumpala. Yezu wakamuambila bua kuya kuambila balela bende bualu abu. Bu muvua bantu ba muaba au bambile Yezu bua umbuke, nunku uvua ne bua kuikala mumonangane ne bantu bakese menemene. Dishala dia muntu uvua Yezu mumbushe bademon mu musoko au ne malu avuaye ubajadikila bivua mua kupangisha bantu bua kuakula bibi bua difua dia ngulube yabu.​—Mâko 5:1-20; Luka 8:26-39.

2:28—Bua tshinyi badi babikila Yezu ne: ‘Mukalenge wa dituku dia Lumingu’ anyi nsabatu? Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Mikenji ya Mose ivua mikale ne mindidimbi ya bintu bimpe bilualua.’ (Eb. 10:1) Anu muvua Mikenji yamba, Nsabatu uvua ulua panyima pa matuku asambombo a mudimu, ne Yezu wakenza bishima biende bia bungi bia diondapangana dituku adi. Bualu ebu buvua buleja dikisha ne ditalala ne mabenesha makuabu ikala bantu mua kupeta mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo pikalaye mumane kubutula bukokeshi bubi bua Satana. Ke bualu kayi Mukalenge wa Bukalenge abu udi kabidi ‘Mukalenge wa dituku dia Lumingu.’​—Mat. 12:8; Luka 6:5.

3:5; 7:34; 8:12—Mmunyi muvua Mâko mumanye malu avua Yezu umvua mu bikondo bishilangane? Mâko kavua umue wa ku bapostolo 12 to, peshi kavua mulunda wa Yezu nansha. Bilondeshile miyuki ya kale, mupostolo Petelo uvua mulunda wa Mâko ke uvua mua kuikala mumulondele a bungi a ku malu au.​—1 Pet. 5:13.

6:51, 52—‘Ndijingulula kayi dia bualu bua mampa’ divua bayidi bapangile mua kumvua? Mêba makese kumpala, Yezu uvua mudishe balume 5 000 ne mampa atanu patupu ne mishipa ibidi, kabavua babale bakaji ne bana. ‘Dijingulula dia bualu bua mampa’ divua bayidi ne bua kuikala bumvue ku diambuluisha dia tshishima tshivua tshienzeke atshi divua ne: Yehowa Nzambi uvua mupeshe Yezu bukole bua kuenza bishima. (Mâko 6:41-44) Bu bobu bajingulule bunene bua bukole buvuabu bapeshe Yezu, kabavua mua kuikala bakeme bikole pakendelaye pa mâyi mu tshishima nansha.

8:22-26—Bua tshinyi Yezu wakondapa mpofo eu mu bitupa bibidi? Yezu uvua mua kuikala muenze nanku bualu uvua uditatshisha bua muntu au. Bu mukavua mpofo eu muibidilangane ne midima munkatshi mua bidimu bia bungi, dimuondapa kakese kakese divua mua kuikala dimuambuluishe bua kuibidilangana ne butoke bua nsese ya dîba.

Malongesha adi atutangila:

2:18; 7:11; 12:18; 13:3. Mâko udi umvuija bilele, miaku, malongesha ne miaba bivua mua kuikala kabiyi bimanyike kudi bantu bavua kabayi bena Yuda. Udi uleja patoke ne: Bafalese bavua ‘bajila biakudia,’ ne: Kôbana ‘ntshintu tshipa Nzambi,’ ne: Basadoke ‘badi bamba ne: dibika dia ku lufu kadienaku,’ ne bua se: ntempelo uvua “buludiludi” ne “Mukuna wa Oleve.” Bu muvua dilondangana dia bankambua ba Masiya dikale ne mushinga nangananga bua bena Yuda, kakakula bualu buadi to. Nenku Mâko mmutushile tshilejilu. Tudi ne bua kuangata nsombelu wa bantu badi batuteleja ne mushinga patudi tuyisha anyi patudi tuenza miyuki mu bisangilu bia tshisumbu.

3:21. Balela ba Yezu kabavua bamuitabuja to. Ke bualu kayi, udi uditeka pa muaba wa bantu badibu bakengesha anyi badibu baseka bua ditabuja diabu kudi balela babu badi kabayi bena kuitabuja.

3:31-35. Pakatambula Yezu, wakalua Muana wa mu nyuma wa Nzambi, ne “Yelushalema wa mu diulu” uvua mamuende. (Gal. 4:26) Kubangila anu dîba adi, dîku dia mu nyuma dia Yezu divua pabuipi nende ne divua ne mushinga wa bungi kudiye kupita balela bende ba ku mubidi. Bualu ebu budi butulongesha bua kuteka malu a ntendelelu mulelela kumpala mu nsombelu wetu.​—Mat. 12:46-50; Luka 8:19-21.

8:32-34. Tudi ne bua kujingulula ne lukasa bulenga budi kabuyi pa muaba wabu budibu batuleja kudi bantu bakuabu ne tudi ne bua kububenga. Muyidi wa Kristo udi ne bua kuikala mudilongolole bua ‘kudipidia,’ mmumue ne: kudibenga ne kubenga kukumbaja majinga ende ne bipatshila biende bua kudisankisha. Udi ne bua kuitaba bua ‘kuambula mutshi wende’ wa makenga, mbuena kuamba ne: udi ne bua kukenga padibi bikengedibua anyi kufuishibua bundu peshi kukengeshibua anyi mene kushipibua bualu udi muena Kristo. Udi kabidi ne bua kutungunuka ne ‘kulonda’ Yezu pa kuidikija nsombelu Wende. Kuikala muyidi kudi kutulomba bua tuikale ne lungenyi lua didifila lua buena luvua nalu Yezu Kristo ne tululame.​—Mat. 16:21-25; Luka 9:22, 23.

9:24. Katuena ne bua kufua bundu bua kuambila bantu bakuabu bualu bua ditabuja dietu anyi bua kulomba Nzambi bua akoleshe ditabuja dietu.​—Luka 17:5.

NGONDO WA NDEKELU

(Mâko 10:1–16:8)

Tukadi pabuipi ne ku ndekelu kua tshidimu tshia 32, Yezu udi ulua ku ‘nseke ya Yudaya ne dishiya dia Yadene,’ ne misumba ya bantu idi ilua kabidi kudiye. (Mâko 10:1) Panyima pa Yezu mumane kubayisha muaba au, udi wasa luendu mutangile ku Yelushalema.

Mu dia 8 Nisana, Yezu udi ku Betania. Udi udia ku mesa padi mukaji mukuabu ulua ne umuela manananshi mu mutu. Mâko udi ulonda mianda ya dibuela dia Yezu mu Yelushalema ne butumbi mudiyi milondangane.

Mandamuna a nkonko ya mu Bible:

10:17, 18—Bua tshinyi Yezu wakalongolola muntu uvua mumubikile ne: “Muyishi muimpe”? Pakabenga Yezu bua kuitaba dimulabidila edi, wakapesha Yehowa butumbi ne kulejaye ne: Nzambi mulelela ke utu mufidi wa bintu bimpe bionso. Yezu wakakoka kabidi ntema ku bulelela bua mushinga bua se: Mufuki wa bintu bionso Yehowa Nzambi nkayende ke udi ne bukenji bua kuela mikenji ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.​—Mat. 19:16, 17; Luka 18:18, 19.

14:25​—Ntshinyi tshivua Yezu musue kumvuija pakambilaye bapostolo bende ba lulamatu ne: ‘Tshiena nnua maluvu kabidi too ne palua dituku dinganua maluvu mapiamapia mu bukalenge bua Nzambi’? Yezu kavua musue kuleja ne: maluvu etu a bushuwa aa atu mu diulu to. Kadi bu mutu maluvu aleja imue misangu disanka, Yezu uvua wakula bua disanka dia kuikala ne bayidi bende bela manyi mu Bukalenge pavuabu babishibua ku lufu.​—Mus. 104:15; Mat. 26:29.

14:51, 52—Nganyi uvua nsongalume “wakanyema butaka”? Anu Mâko nkayende ke udi muakule bua bualu ebu, nenku tudi mua kuamba ne: uvua wamba bualu buende nkayende.

15:34—Dîyi diakela Yezu wamba ne: “Nzambi wanyi, Nzambi wanyi, wakundekela tshinyi?” didiku dileja ne: kavua ne ditabuja anyi? Tòo. Nansha mutudi katuyi bamanye tshivua Yezu muambidile dîyi edi, didi mua kuikala dileja muvuaye mujadike ne: Yehowa uvua mumushe bukubi buende bua lulamatu lua Muanende lutetshibue tshishiki. Bidi mua kuikala kabidi ne: Yezu wakamba dîyi edi bualu uvua musue kukumbaja tshikavuabu bamanyishe bua bualu buende mu Musambu wa 22:1.​—Mat. 27:46.

Malongesha adi atutangila:

10:6-9. Nzambi mmusue ne: bantu badi baselangane bashale basombe pamue. Ke bualu kayi pamutu pa kukeba bua kushipa dibaka ne lukasa, balume ne bakaji babu badi ne bua kudienzeja bua kutumikila mêyi a mu Bible bua kujikija ntatu yonso idi mua kujuka mu dibaka.​—Mat. 19:4-6.

12:41-44. Tshilejilu tshia mukaji mukamba mupele tshidi tshitulongesha ne: tudi ne bua kufila mfranga bua kukuatshisha ntendelelu mulelela.

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Bua tshinyi Yezu wakambila muntu eu bua aye kuambila balela bende malu onso avua mamuenzekele?