Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ikala ne bupole buakanyine

Ikala ne bupole buakanyine

Ikala ne bupole buakanyine

‘Ubavuluije bua bikale ne bupole.’​—TITO 3:1, 2.

1, 2. Bible udi wamba tshinyi bua bupole? Bua tshinyi mbuimpe?

YEHOWA ke Tatuetu. Mmusombele mu diulu, mmutunange bikole, udi ne meji a bungi be! Bu mudiye Tatuetu, mbimpe ikale utuambila tshia kuenza. (Mus. 48:14) Yakobo udi wamba ne: ‘Meji adi afuma mu diulu diambedi adi mimpe, pashishe adi ditalala, adi bupole, budi bualu buatekete bua kuasengelela, adi mûle tente ne luse ne mamuma mimpe, kaena ne mpata, kaena ne lubombo.’​—Yak. 3:17.

2 Paulo udi utuambila ne: ‘Bupole buenu bumanyishibue kudi bantu bonso.’ * (Filip. 4:5) Yezu ke Mfumu wa tshisumbu tshia bena Kristo. (Ef. 5:23) Nunku tuetu bonso tudi ne bua kuenza malu ne meji, kulonda tshidi Yezu utuambila ne kuenzela bakuabu malu ne bupole anyi bulenga.

3, 4. (a) Fila tshilejilu tshia mudi kuikala ne bupole kutuambuluisha. (b) Netumone malu kayi?

3 Tuetu bikale ne bupole anyi bulenga mu mushindu muakanyine, nebituambuluishe. Tshilejilu tshia kumpala: Pakakuatabu muntu uvua musue kutayisha bombe mu ndeke mu ditunga dia Grande-Bretagne, bantu ba bungi bavua benza ngendu mu ndeke bakitaba lukasa mikenji ivua ikandika bua kubuela mu ndeke ne bintu bivuabu babuela nabi kumpala. Tshilejilu tshibidi: Bendeshi ba mashinyi batu bapitshisha bendeshi nabu patubu bafika pa masangu a njila anu bua njiwu kayenzeki to.

4 Kadi kabitu bitekete bua kuikala ne bupole to. Bua kumvua bimpe, tumonayi mishindu isatu ya kuikala ne bupole: tshidi tshitusaka bua kuenza malu, mushindu utudi tumona bamfumu, ne muaba udi bupole bushikila.

Bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne bupole?

5. Mu Mikenji ya Mose, ntshinyi tshivua mua kusaka mupika bua kushala anu mupika?

5 Tshimue tshilejilu tshia kumpala kua Yezu kulua pa buloba tshidi tshituleja tshintu tshidi ne bua kutusaka bua kuikala ne bupole. Bavua balombe bena Yuda mu Mikenji ya Mose bua kulekelela bapika mu tshidimu tshiabu tshia muanda-mutekete tshia bupika anyi mu tshidimu tshia disanka. Kadi mupika nkayende uvua mua kujinga bua kushala ku bupika. (Bala Ekesode 21:5, 6.) Tshivua mua kumusaka bua kushala mu bupika ntshinyi? Dinanga ke divua dimusaka bua kushala mupika pavua mfumuende muikale muntu muimpe.

6. Mmunyi mudi dinanga dipetangana ne bupole?

6 Bia muomumue, dinanga ke didi ditusaka bua kulambula Yehowa mioyo yetu ne kuenza anu disua diende. (Lomo 14:7, 8) Mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Bua edi ndinanga dia Nzambi, bua tuetu tutumikile mikenji yende; ne mikenji yende kayena itunemena bujitu.’ (1 Yone 5:3) Dinanga edi kaditu didikebela bintu anyi masanka adi nkayadi to. (1 Kol. 13:4, 5) Patudi tuenzela bakuabu malu, dinanga didi ne bua kutusaka bua kulekelela bakuabu amue malu anyi kutangila majinga abu kumpala kua etu. Pamutu pa kudisankisha, tudi mua kuanji kusankisha bakuabu.​—Filip. 2:2, 3.

7. Bupole budi ne mushinga kayi mu mudimu wa buambi?

7 Mêyi etu ne malu atudi tuenza kabiena ne bua kusamisha bakuabu to. (Ef. 4:29) Dinanga neditusake bua kubenga kuenza malu adi mua kupangisha bantu ba nkoleshilu anyi bisamba bikuabu bua kulua kutendelela Yehowa. Ke bualu kayi tudi ne bua kuikala ne bupole. Tshilejilu, bana betu ba bakaji badi ba misionere batu badipenta anyi bavuala mipanu kabena mua kuenza bintu ebi mu misoko idibu bamona bantu bakaji badi benza nunku bu bandumba to.​—1 Kol. 10:31-33.

8. Leja mudi kunanga Nzambi kukuambuluisha bua kuikala muntu “udi mutambe bukese.”

8 Tuetu banange Yehowa, katuakuikala ne lutambishi to. Tshilejilu, Yezu kunyima kua bayidi bende bamane kukokangana bua kumanya uvua mutambe bakuabu munkatshi muabu, wakabikila muana mukese bua kubambuluisha. Wakabambila ne: ‘Witabuja muana mukese eu mu dîna dianyi udi ungitabuja meme; wangitabuja meme udi witabuja udi muntume; bua udi mutambe bukese munkatshi muenu nyeye udi munene.’ (Luka 9:48; Mâko 9:36) Bitu bikolela yonso wa kutudi bua kudileja bu muntu “udi mutambe bukese.” Lungenyi lubi lutudi baledibue nalu lua kudiangata ne mushinga wa bungi ludi mua kutusaka bua kukeba kuditeka kumpala kua bakuabu, kadi didipuekesha nedituambuluishe bua kuikala ne bupole.​—Lomo 12:10.

9. Bua kuikala ne bupole, tudi ne bua kulonda tshinyi?

9 Bua kuikala ne bupole, tudi ne bua kuitaba bantu badi Nzambi musungule bua kutulombola. Bena Kristo balelela bonso mbamanye dîyi dinene dia mudi bumfumu bulondangana. Mupostolo Paulo wakaleja bena Kolinto dîyi edi pakambaye ne: ‘Ndi musue nuenu numanye ne: Mutu wa mulume yonso udi Kristo, ne mutu wa mukaji yonso udi mulume, ne mutu wa Kristo udi Nzambi.’​—1 Kol. 11:3.

10. Patudi tuenza tshidi Yehowa utuambila tudi tuleja tshinyi?

10 Patudi tuenza tshidi Nzambi utuambila, tudi tuleja ne: tudi bamueyemene ne tumuangata bu Tatu wetu udi mutunange. Mmumanye malu onso adi atuenzekela ne neatufute bilondeshile malu atudi tuenza. Tuikalayi tuvuluka bualu ebu dîba didi bantu bakuabu bapanga kutunemeka, padibu bafiika munda anyi benza malu ne tshikisu. Paulo wakamba ne: “Binuamanya mua kuenza nunku mu bienzedi bienu, nuikale ne bantu bonso ditalala.” Paulo wakasakidila kabidi mêyi aa: ‘Kanudisombuedi, bana betu banangibue, kadi nushile tshiji tshia Nzambi muaba; bualu bua bakafunda ne: Busombuedi mbuanyi, meme nemfute; ke mudi Mukalenge wamba.’​—Lomo 12:18, 19.

11. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tuitaba bumfumu bua Kristo?

11 Tudi kabidi ne bua kunemeka bantu badi Yehowa muteke mu tshisumbu tshia bena Kristo. Buakabuluibua nshapita wa 1 udi uleja Yezu Kristo muikale ne “mitoto” ya tshisumbu mu tshianza tshiende tshia balume. (Buak. 1:16, 20) Pa tshibidilu, “mitoto” eyi itu ileja batangidi anyi bakulu bonso badi mu bisumbu. Bakulu aba badi batumikila dîyi dia Kristo ne badi benzela bakuabu malu ne muoyo muimpe anu bu muvua Yezu wenza. Bantu bonso mu tshisumbu badi bitaba malu adi ‘mupika wa lulamatu ne wa budimu’ udi Yezu muteke ulongesha. (Mat. 24:45-47, NW) Padi yonso wa kutudi ulonga malu aa ne uatumikila, udi uleja mudiye muitabe bumfumu bua Kristo; nunku netuikale mu ditalala ne mu buobumue.​—Lomo 14:13, 19.

Muaba udi bupole bushikidila

12. Bua tshinyi bupole budi ne mikalu?

12 Kuikala ne bupole kakuena kumvuija kubenga kutumikila mikenji ya Nzambi to. Tshilejilu, bena Kristo ba kumpala bakenza tshinyi pakabakandika bamfumu ba bitendelelu bua kabayishi mu dîna dia Yezu? Petelo ne bapostolo nende bakamba ne dikima dionso ne: ‘Butudi nabu mbua kutumikila mêyi a Nzambi kumpala kua mêyi a bantu.’ (Bien. 4:18-20; 5:28, 29) Ke bualu kayi lelu eu padi mbulamatadi ubenga bua katuyishi lumu luimpe, katuakulekela to; kadi netubange kuyisha ne budimu bua bungi. Bobu babenga tshilejilu bua katuyishi ku nzubu ne ku nzubu, tudi mua kukeba mishindu mikuabu ya kuyisha bantu ne nunku kutungunuka ne kuenza mudimu udi Nzambi mutupeshe eu. Bia muomumue kabidi, padi “bakokeshi badi ku mutu” batukandika bua kuenza bisangilu, tudi mua kutuadija kudisangisha mu musoko bantu ndambu ndambu.​—Lomo 13:1; Eb. 10:24, 25.

13. Yezu wakamba tshinyi bua kunemeka bantu badi ne bukokeshi?

13 Yezu wakaleja bantu mu Muyuki wende munene uvuaye muenzele pa Mukuna kampanda mudibi ne mushinga bua kutumikila bakokeshi mu mêyi aa: ‘Biasua muntu kuya nebe ku tshilumbu bua kuangateye shemize webe, angate ne kazaku kabidi. Biakuendesha muntu ntanta wa kilometre umue ku bukole, wende nende ntanta wa kilometre ibidi.’ (Mat. 5:40, 41) * Kunemeka bakuabu ne kukeba bua kubambuluisha kudi mua kutusaka bua kubenzela bia bungi kupita bidibu batulomba.​—1 Kol. 13:5; Tito 3:1, 2.

14. Katuena ne bua kulonda batontolodi bua tshinyi?

14 Kadi dijinga dietu dia kunemekangana kadiena ne bua kutusaka bua kulonda bantu badi batontolola malongesha etu. Kuangata dipangadika dia kubenga kubalonda nekuambuluishe tshisumbu bua kuikalatshi mu buobumue ne katshiyi kalema. Paulo wakafunda bua bantu badi ‘badivuija bu bana betu’ mu mushindu mubi ne: ‘Kadi katuakabakokela nansha tshitupa tshimue tshia dîba; bualu bua bushuwa bua lumu luimpe buikale nenu.’ (Gal. 2:4, 5) Imue misangu patu butontolodi bujuka, bena Kristo ba tshitembu batu bashala anu balamate bulongolodi bua Nzambi.

Mbimpe bakulu bikale bumvuilangana

15. Mmunyi mudi bakulu mua kumvuilangana padibu benza bisangilu biabu?

15 Bumue bualu butubu balomba badi basue kulua bakulu nkumvuila bakuabu anyi kuikala ne bupole. Paulo wakamba ne: ‘Mukulu udi ne bua kuikala muena bupole.’ (1 Tim. 3:2, 3) Ngikadilu eu utu nangananga ne mushinga padi bakulu batangila malu a tshisumbu. Kumpala kua kuangatabu dipangadika, mukulu yonso udi mu tshisangilu udi ne bua kuleja patoke lungenyi ludiye nalu nansha mutubi kabiyi bikengela amu ne: mukulu yonso akule. Mukulu muimpe udi mua kushintulula mmuenenu wende padiye umvua bakuabu baleja tshidi Bible wamba. Nanku kêna amu ne bua kukeba bua bakuabu bitabe wende mmuenenu to. Ku ntuadijilu kua tshisangilu, mmuenenu ya bakulu idi mua kuikala mishilangane, kadi diela meji ne disambila nediambuluishe bakulu badi bamanye kudipuekesha bua kubenga kuimanyina anu pa ngenyi yabu, bua bikale mu buobumue munkatshi muabu.​—1 Kol. 1:10; Bala Efeso 4:1-3.

16. Mbimpe mukulu ikale ne ngikadilu kayi?

16 Mukulu udi ne bua kudienzeja bua kunemeka mushindu udi Nzambi mulongolole malu. Ke ngikadilu udiye ne bua kuikala nende nansha padiye uya kutangila bena mu tshisumbu bua kubambuluisha: udi ne bua kubanemeka, kubaleja lutulu. Ke bualu kayi Petelo wakafunda ne: ‘Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi munkatshi muenu, nubalame, kanuyi benzejibue ku bukole, kadi ne mitshima ya disanka bu mu disua dia Nzambi; ki mbualu bua kukeba biuma, kadi nuikale ne mutshima mulongolola bimpe.’​—1 Pet. 5:2.

17. Mmunyi mudi bena mu tshisumbu bonso mua kuleja bupole mu dienzela bakuabu malu?

17 Bantu bakadi bakulakaje batu banyisha patubu bamona bansonga babanemeka ne babenzela malu ne bulenga. Bansonga batu banemeka bakulumpe bakadi benzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi. (1 Tim. 5:1, 2) Bakulu batu bakeba bana betu ba balume ba kupesha imue midimu mu tshisumbu; batu babaleja mua kuambuluishabu pabu bena Kristo mu tshisumbu. (2 Tim. 2:1, 2) Nunku muena Kristo yonso udi ne bua kulonda mubelu wa Paulo udi mu Bible eu: ‘Nutumikile badi banukokesha, nubakokele; bua bobu badi bikale ne tshitabela bua mioyo yenu, bu bantu balua kubadila Nzambi bintu; bua bobu benze bualu ebu ne disanka, kabayi ne manunganyi, bua bualu ebu kabuena bunukuatshisha.’​—Eb. 13:17.

Kuenzela bakuabu malu ne bupole mu dîku

18. Bua tshinyi mbimpe kuikala ne bupole mu dîku mu mushindu muakanyine?

18 Bena mu dîku badi dijinga ne kuenzela bakuabu malu ne bupole. (Bala Kolosai 3:18-21.) Bible udi uleja mudimu udi nawu muena mu dîku yonso. Tatu udi ku mutu kua muena kuende, ne dikolesha bana didi nangananga mu bianza biende. Yehowa mmusue ne: mukaji anemeke bayende; bana pabu batumikile baledi babu. Muntu yonso udi mua kuenza bua buobumue ne ditalala kuikalabi mu dîku padiye ne bupole mu mushindu muakanyine. Mu Bible mudi bilejilu bidi mua kutuambuluisha bua kumvua bualu ebu.

19, 20. (a) Lejabi dishilangana didi pankatshi pa Eli ne Yehowa mu dileja diabu dia lutulu. (b) Baledi badi mua kupeta dilongesha kayi kudi Eli ne Yehowa?

19 Patshivua Samuele muana, Eli ke uvua muakuidi munene mu Isalele. Kadi Hofeni ne Pinehasa bana ba Eli bavua ‘bantu babi, kabavua bamanye Yehowa to.’ Bakambila tatuabu Eli ne: bana bende aba bavua bangata bakaji bavua ku tshibueledi tshia ntenta wa kusambakena ne bavua kabidi benza malu mabi makuabu. Tatuabu wakenza tshinyi? Wakabambila ne: padi muntu wenzela Yehowa bibi, kakuena muntu udi mua kumulombela luse to. Kadi kakabakanyina anyi kubanyoka to. Ke bualu kayi bana ba Eli bakatungunuka ne kuenza malu mabi. Ke Yehowa kulua kubafundila tshibawu tshia lufu. Eli wakafua diakamue pakamuambilabu ne: bana bende mbafue. Ndikenga kayipu bakuetu! Mushindu uvua Eli uleja bana bende bulenga kauvua muimpe to: bualu wakabalekela benza malu mabi.​—1 Sam. 2:12-17, 22-25, 34, 35; 4:17, 18.

20 Kadi tangila muvua Nzambi yeye muenzele bana bende ba mu diulu malu. Mu tshikena kumona, muprofete Mikaya wakamona Yehowa wenza tshisangilu ne banjelu mu diulu. Yehowa uvua ukeba muanjelu uvua mua kushima Ahaba mukalenge wa Isalele bua afue, bualu uvua muntu mubi. Yehowa wakanji kuteleja tshivua muanjelu yonso wamba. Ke munga muanjelu kuamba ne: yeye uvua mua kushima Ahaba. Yehowa kumuebeja ne: udi uya kumushima munyi? Pakumvua Yehowa ne: muanjelu eu uvua ne lungenyi luimpe, wakamutuma. (1 Bak. 22:19-23) Tuetu petu katuenaku mua kupetela dilongesha bua mushindu wa kuleja bena dîku dietu lutulu anyi? Mbimpe bua tatu ateleje bana bende ne mamuabu padibu baleja wabu mmuenenu. Ku lukuabu luseke, mamu ne bana badi ne bua kuvuluka ne: padibu baleja mmuenenu wabu, badi ne bua kunemeka tshiamba tatu bua kuenza, bualu yeye ke udi Nzambi mupeshe bukokeshi.

21. Netumone tshinyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

21 Katuenaku ne dianyisha dia bungi bua mudi Yehowa mutuleje mushindu muimpe wa kuleja lutulu anyi? (Mus. 119:99) Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netuakule bua mudi kuleja bupole mushindu muimpe mu dibaka kutupetesha disanka.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 2 Muaku udi Paulo mufunde muaba eu udibu bakudimune “bupole,” mmukole bua kuukudimuna. Munga mukanda udi wamba ne: “Muaku eu udi umvuija kuitaba bua kulekela manême etu ne kuleja bakuabu kanemu ne bulenga.” Muaku eu udi umvuija kulekelela malu anyi kuenza malu ne meji, kubenga kukeba bua kuenzeja bantu malu mu katoba ne katoba ka mikenji, kubenga kushindamena pa malu atudi ne bukokeshi bua kuenza. Nunku, umue mushindu udi muntu uleja bupole anyi bulenga mpadiye ubenga kuimanyina amu pa manême ende anyi mmuenenu wende.

^ tshik. 13 Bala tshiena-bualu tshia “Pikala muntu ukuenzeja ku bukole” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Luishi 2005, dibeji dia 23-26.

Newandamune tshinyi?

• Tela malu mimpe adi bupole mua kulela.

• Bakulu badi mua kuleja bupole mushindu kayi?

• Bua tshinyi kuikala ne bupole nkuimpe mu dîku?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 4]

Bakulu batu bidikija Yezu patubu benzela bakuabu malu ne bupole

[Tshimfuanyi mu dibeji 6]

Patu bakulu benza tshisangilu, disambila ne diela meji ne dilejangana lutulu ditu dibambuluisha bua kuikalabu mu buobumue