Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nuenu bansonga, vulukayi Mufuki wenu Munene mpindieu

Nuenu bansonga, vulukayi Mufuki wenu Munene mpindieu

Nuenu bansonga, vulukayi Mufuki wenu Munene mpindieu

‘Uvuluke Mufuki webe mu matuku a bunsongalume buebe.’​—MUAM. 12:1.

1. Mmunyi mudi Yehowa uleja ne: udi weyemena bansonga badi bamutendelela?

YEHOWA utu wangata bansonga ne mushinga ne ubamona bu lumuma lutu lukolesha. Wakamanyisha ne: mu matuku a Muanende ‘misumba ya masalayi’ a bansongalume ne bansongakaji ‘neyidifile ne disanka’ mu mudimu wa Kristo. (Mus. 110:3) Mulayi eu uvua ne bua kukumbana mu tshikondo tshivua bantu ba bungi ne bua kubenga Nzambi ne kuditua mu dikeba dia makuta ne masanka abu. Kadi Yehowa uvua mumanye ne: bansonga badi bamutendelela bavua ne bua kushilangana ne bantu bakuabu. Mmuleje mudiye unueyemena nuenu bana betu bansonga.

2. Kuvuluka Yehowa kudi kumvuija tshinyi?

2 Tuela meji bua disanka didi nadi Yehowa padiye umona bansonga bamuvuluka yeye Mufuki wabu Munene. (Muam. 12:1) Kuvuluka Yehowa kakuena kumvuija anu kuikala nende mu meji to. Kadi kudi kumvuija kuenza malu adi amusankisha ne kutumikila mikenji yende mu nsombelu wetu dituku dionso. Kudi kumvuija kabidi kumueyemena bualu tudi bamanye ne: udi uditatshisha bua diakalenga dietu. (Mus. 37:3; Yesh. 48:17, 18) Ke muutu pebe udiumvua bua Mufuki webe Munene anyi?

“Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso”

3, 4. Mmunyi muvua Yezu muleje ne: uvua weyemena Yehowa, ne bua tshinyi kueyemena Yehowa lelu kudi ne mushinga?

3 Yezu Kristo udi tshilejilu tshitambe buimpe tshia muntu uvua mueyemene Nzambi. Uvua ne nsombelu uvua umvuangana ne mêyi adi mu Nsumuinu 3:5, 6 aa: ‘Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda. Umumanye yeye bimpe mu bienzedi biebe bionso, yeye neakululamijile njila yebe.’ Matuku makese panyima pa Yezu mumane kutambula, Satana wakaya kudiye bua kumuteta bua itabe makalenge a pa buloba ne lumu luawu. (Luka 4:3-13) Yezu kakitaba to. Uvua mumanye ne: “bubanji, butumbi ne muoyo” bidi ‘difutu dia kudipuekesha ne dia ditshina dia Yehowa.’​—Nsu. 22:4.

4 Lelu buloba mbuule tente ne bantu badi ne lukuka ne badi badinange. Nunku, mbimpe tuetu kulonda tshilejilu tshia Yezu. Tuvuluke kabidi ne: Satana neenze muende muonso bua kusesuisha Bantemu ba Yehowa mu njila mukese udi ufikisha ku muoyo. Mmusue kumona bantu bonso bendela mu njila munene udi ufikisha ku kabutu. Kanuitabi bua anudinge to! Kadi nuikale badisuike anu bua kuvuluka Mufuki wenu Munene. Numueyemene ne muoyo mujima ne nushale balamate ku “muoyo wa bushuwa” ukadi musemene pabuipi.​—1 Tim. 6:19.

Bansonga wetu, ikalayi ne meji!

5. Nudi nuela meji kayi bua matuku atshilualua?

5 Bansonga badi bavuluka Mufuki wabu Munene badi ne meji kupita bena mulongo nabu. (Bala Musambu 119:99, 100.) Bu mudibu ne mmuenenu wa malu wa Yehowa, mbamanye ne: malu a pa buloba apa neajime mu katupa kîpi emu. Nansha munutshidi ne bidimu bikese, nuenu bansonga nukadi bamone mudi bantu bikale ne buowa bua malu adi mua kuenzeka mu matuku atshilualua. Nukadi pamuapa bumvue bakula bua dinyanguka dia buloba, divula dia luya pa buloba bujima, dibutuka dia mêtu ne malu makuabu a mushindu eu. Bantu badi baditatshisha bikole bua malu aa, kadi anu Bantemu ba Yehowa ke badi bamanye ne: adi bimanyinu bia matuku a ku nshikidilu kua bulongolodi bua Satana.​—Buak. 11:18.

6. Mmunyi mudi bamue bansonga bafike ku disesuka mu njila mulelela?

6 Bia dibungama, bamue bansonga badi bakuatshila Nzambi mudimu badi bapua muoyo ne: buloba ebu budiku anu bua tshitupa tshîpi. (2 Pet. 3:3, 4) Bakuabu mbaditue mu dienza malu mabi manene, bualu badi basomba ne balunda babi ne batangila bindidimbi bia bantu butaka. (Nsu. 13:20) Nebikale diakabi dinene bu tuetu mua kujimija dianyisha dia Yehowa patudi pabuipi ne ku nshikidilu apa! Kadi, tangila tshivua tshifikile bena Isalele mu 1473 kumpala kua Yezu pavuabu mu tshibandabanda tshia Moaba pabuipi menemene ne Buloba Bulaya. Ntshinyi tshiakenzeka?

Bakapangila pakavuabu ku ndekelu

7, 8. (a) Ntshinyi tshivua Satana musake bena Isalele bua kuenza pavuabu mu tshibandabanda tshia mu Moaba? (b) Ntshinyi tshidiye usaka bantu bua kuenza lelu?

7 Mu tshikondo atshi, Satana uvua musue kupangisha bena Isalele bua kupiana buloba buvua Nzambi mubalaye. Bu muakapangilaye bua kufikisha muprofete Balama bua kubelaye mulawu, wakashintulula mayele ende. Wakateta bua kubenzeja malu mabi avua mua kupangisha Yehowa bua kubabenesha. Wakasaka bakaji bimpe kumona ba bena Moaba bua kubalenduisha ne bamue bena Isalele bakakuluka mu buteyi abu. Bena Isalele bakatuadija kuenda nabu ne kutendelela Bâla-peô. Nansha mukavua Buloba Bulaya busemene pabuipi menemene, bena Isalele batue ku 24 000 bakafua. Ndiakabi kayi adi!​—Nom. 25:1-3, 9.

8 Lelu eu, tudi pabuipi menemene ne buloba bulaya buimpe butambe, mbuena kuamba ne: bulongolodi bupiabupia. Anu bu mutu tshilela tshiende, Satana udi kabidi usaka basadidi ba Nzambi ku tshiendenda. Bua mushindu udi bikadilu bia bantu binyanguke, kabatshiena bamona dienda bundumba bu bualu bubi to, ne badi bamona ne: muntu ne muntu udi ne bua kudisunguila bikalaye musue kuangatangana ne mulume nende anyi ne mukaji nende. Muanetu mukuabu wa bakaji wakamba ne: “Bana banyi batu balonge ne: diangatangana dia mulume ne mulume anyi mukaji ne mukaji ne buendenda mmalu mabi mêsu kua Yehowa anu padibu kumbelu anyi ku Nzubu wa Bukalenge.”

9. Ntshinyi tshidi mua kuenzeka mu tshikondo tshia bunsonga, ne ntshinyi tshidi bansonga ne bua kuenza?

9 Bansonga badi bavuluka Mufuki wabu lelu mbamanye ne: Diangatangana dia mulume ne mukaji ndipa dia tshijila didi dibambuluisha bua kulela. Nunku mbamanye ne: mulume ne mukaji badi ne bua kuangatangana anu padibu baselangane bu mudi Nzambi mulongolole. (Eb. 13:4) Kadi mu tshikondo tshia bunsonga, padi majinga a mubidi alua makole ne anyanga lungenyi lua muntu, bidi mua kuikala bikole bua kudilama. Ntshinyi tshinudi mua kuenza padi ngenyi mibi inuluila mu mutu? Nusambile Yehowa bua anuambuluishe bua nuele meji ku malu mimpe. Yehowa utu uteleja bantu badi bamulomba ne muoyo umue. (Bala Luka 11:9-13.) Kuyukila malu mimpe adi akolesha ditabuja, kudi kabidi mua kunuambuluisha bua kumbusha lungenyi ku majinga mabi.

Difundilayi bipatshila bimpe

10. Ndungenyi kayi lubi lutudi ne bua kuepuka, ne nkonko kayi itudi mua kudiela?

10 Bansonga ba pa buloba ebu badi balonda majinga a mibidi yabu ne kabena badikanda bualu kabena ne “tshikena kumona,” mbuena kuamba ne: kabena ne mibelu ya Nzambi anyi ditekemena dishindame bua matuku atshilualua. (Nsu. 29:18) Badi anu bu bena Isalele ba mu tshikondo tshia Yeshaya bavua batombokele Nzambi ne bavua bakeba anu ‘disanka dia bungi ne musangelu, kudia kua munyinyi ne kunua kua maluvu.’ (Yesh. 22:13) Pamutu pa kualakana bantu aba, nudi mua kuela meji bua ditekemena dia mushinga didi Yehowa munulaye. Wewe muikale nsonga muena Kristo, udiku windila bulongolodi bupiabupia ne muoyo kulu kulu anyi? Udiku udienzeja bua ‘kuikala ne meji mapuekele paudi windila ditekemena dietu dia disanka’ didi Yehowa mutulaye anyi? (Tito 2:12, 13) Diandamuna diebe nedikuambuluishe bua kudifundila bipatshila bimpe.

11. Bua tshinyi bansonga bena Kristo batshidi balonga badi ne bua kudifila bikole mu dilonga diabu?

11 Bena pa buloba ebu mbasue ne: nuenu bansonga nudifile bikole mu bipatshila bia pa buloba ebu. Bansonga batshidi balonga badi ne bua kudifila bikole bua kumanya malu a nshindamenu. Numanye ne: tshipatshila tshienu katshiena anu tshia kupeta mudimu muimpe to, kadi tshidi kabidi tshia kuambuluisha tshisumbu ne kuikala bamanyishi ba Bukalenge bimpe. Ke bualu kayi, nudi ne bua kumanya kuyukila bimpe, kuela meji malulame ne kueleshisha bantu bakuabu meji ne kanemu ne lutulu. Kadi bansonga badi balonga Bible ne badienzeja bua kutumikila bidibu balonga, badi bapeta dilongesha ditambe buimpe ne badilongolola bua kupeta muoyo wa tshiendelele.​—Bala Musambu 1:1-3. *

12. Ntshilejilu kayi tshidi bena mu mêku a bena Kristo ne bua kulonda?

12 Mu Isalele, baledi bavua bangata dilongesha bana ne mushinga wa bungi. Bavua babalongesha malu onso a mu nsombelu, nangananga avua atangila ntendelelu wabu. (Dut. 6:6, 7) Nunku, bansonga bena Isalele bavua bateleja baledi babu ne bakulumpe bakuabu bavua batshina Nzambi, bavua bapeta ngikadilu idi ifumina anu ku dilonga malu a Nzambi bu mudi: dimanya, meji, dijingulula dia malu ne budimu. (Nsu. 1:2-4; 2:1-5, 11-15) Ke tshidi bena mu mêku a bena Kristo ne bua kuenza pabu lelu.

Telejayi bantu badi banunange

13. Mmibelu kayi itu bamue bansonga bapeta, ne bua tshinyi badi ne bua kuikala ne budimu?

13 Bansonga batu bapeta mibelu idi ifumina kudi bantu ba mishindu yonso, bu mudi balongeshi babu batu misangu yonso babasaka bua kukeba nsombelu muimpe pa buloba ebu. Tudi tunusengelela bua kukonkonona mibelu yonso eyi ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi ne mikanda idi kasumbu ka mupika katupatuila, ne kusambila kabidi bua bualu ebu. Dilonga dienu dia Bible ndinuambuluishe bua kumanya ne: Satana utu utamba kuteya bansonga bualu ki mbanji kushindama to. Tshilejilu, mu budimi bua Edene, Eva uvua kayi muanji kushindama wakateleja Satana uvuaye kayi mumanye ne uvua kayi nansha mumunange to. Bu yeye muteleje Yehowa uvua muleje muvuaye mumunange mu mishindu ya bungi, katuvua mua kuikala ne nsombelu utudi nende eu to.​—Gen. 3:1-6.

14. Bua tshinyi tudi ne bua kuteleja Yehowa ne baledi betu badi bena Kristo?

14 Mufuki wenu Munene mmununange pende, kadi yeye mmununange ne muoyo umue. Mmusue bua nuikale ne disanka bua kashidi ne tshiendelele, ki nganu bua mpindieu to. Nunku, udi unuambila nuenu bansonga ne bantu bonso badi bamutendelela anu bu muledi udi munange bana bende ne: ‘Njila nyeye eu, endelamu.’ (Yesh. 30:21) Nuenu bikale ne baledi badi banange Yehowa bushuwa, nudi ne diambuluisha dikuabu. Nuteleje mibelu yabu ne kanemu panudi nukeba tshia nuenu kuenza. (Nsu. 1:8, 9) Mbasue bua nupete muoyo udi tshintu tshia mushinga kupita bubanji anyi lumu lua pa buloba ebu.​—Mat. 16:26.

15, 16. (a) Ndieyemena kayi ditudi ne bua kuikala nadi kudi Yehowa? (b) Tshilejilu tshia Baluka tshidi tshitulongesha tshinyi?

15 Bantu badi bavuluka Mufuki wabu Munene kabatu badikebela bintu bia bungi bualu mbamanye ne: Yehowa kakubalekela ‘nansha kakese,’ anyi kubashiya “tshianana.” (Bala Ebelu 13:5.) Bu mudi lungenyi elu luimpe lushilangane ne lua pa buloba ebu, tudi ne bua kudimuka bua lua pa buloba kalutunyangi. (Ef. 2:2) Bua bualu ebu, tuangatayi tshilejilu tshia Baluka mufundi wa Yelemiya uvua musombele mu Yelushalema mu tshikondo tshikole pakavuabu pa kubutula Yelushalema mu 607 kumpala kua Yezu.

16 Baluka uvua mua kuikala musue kupeta nsombelu muimpe. Yehowa wakamona bualu ebu ne kumudimuija bua kadikebedi “malu manene.” Baluka wakaleja muvuaye ne budipuekeshi ne meji kabidi bualu wakateleja Yehowa ne wakapanduka ku kabutu ka Yelushalema. (Yel. 45:2-5) Ku lukuabu luseke, bantu ba mu tshikondo tshiende bavua bapete “malu manene” ne bavua bateke ntendelelu wa Yehowa pa muaba muibidi bakajimija bintu biabu bionso pakalua bena Kasada (bena Babulona) kubutula Yelushalema. Ba bungi bakafua. (2 Kul. 36:15-18) Tshilejilu tshia Baluka tshidi tshituambuluisha bua kumona ne: malanda mimpe ne Nzambi adi ne mushinga kupita bubanji anyi lumu lua pa buloba ebu.

Londayi bilejilu bimpe

17. Bua tshinyi Yezu, Paulo ne Timote badi bilejilu bimpe bua Bantemu ba Yehowa lelu?

17 Dîyi dia Nzambi didi ditupesha bilejilu bimpe bidi bituambuluisha bua kushala mu njila wa muoyo. Tshilejilu, Yezu ke muntu uvua ne bipedi bitambe bunene bia katshia ne katshia, kadi wakatamba kuimanyina pa kumanyisha ‘lumu luimpe lua bukalenge’ luvua mua kuambuluisha bantu bua kashidi. (Luka 4:43) Mupostolo Paulo wakalekela mudimu wa makuta, kudifilaye bikole mu dimanyisha dia lumu luimpe lua Bukalenge bua kumonaye mua kupesha Nzambi tshiende tshimpe tshivuaye natshi. Timote ‘muana wa bushuwa mu ditabuja’ wakalonda tshilejilu tshimpe tshia Paulo. (1 Tim. 1:2) Tudiku mua kuamba ne: Yezu, Paulo ne Timote bavua banyingalale bua tshivuabu benze anyi? Nansha kakese! Paulo wakamba ne: Uvua umona malu onso avuaye mua kupeta pa buloba bu ‘bintu bia kuela ku diala’ pavuaye ubifuanyikija ne diakalenga dia kuenzela Nzambi mudimu.​—Filip. 3:8-11.

18. Ntshinyi tshivua nsonga muena Kristo mukuabu muenze, ne bua tshinyi kena unyingalala bua bualu abu?

18 Lelu bansonga ba bungi bena Kristo badi balonda ditabuja dia Yezu, dia Paulo ne dia Timote. Tshilejilu, nsonga kampanda uvua wenza mudimu wa makuta a bungi wakafunda ne: “Bu mumvua ndonda mikenji ya mu Bible, bakambandisha mianzu ku mudimu. Nansha muvuabu bamfuta makuta a bungi, ngakamona anu bu ne: mvua ngipata lupepele. Pangakaya kumonangana ne bamfumu banyi ba mudimu ne kubaleja dijinga dianyi dia kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba, bakangambila bua kumvudijila difutu anu bua ne: tshilekedi mudimu au to. Kadi tshivua kabidi mua kupingana tshianyima to. Bantu ba bungi kabavua mua kumvua bua tshinyi ngakalekela mudimu eu wa makuta a bungi bua kutuadija kuenzela Nzambi mudimu ku dîba ne ku dîba to. Ngakaulekela bualu ndi musue kukumbaja didilambula dianyi kudi Yehowa. Bu mundi mudifile mpindieu ne bukole buanyi buonso mu mudimu wa Nzambi, ndi ne disanka didi makuta anyi lumu kabiyi mua kumpetesha.”

19. Ndipangadika kayi dimpe didi bansonga mua kuangata?

19 Kudi bansonga ba bungi pa buloba bujima badi bangate pabu mapangadika a muomumue. Nunku, nuenu bansonga wa yaya, panudi nuela meji ku tshinuenza, kanupu dituku dia Yehowa muoyo. (2 Pet. 3:11, 12) Kanualakanyi bantu badi basanka ne malu a pa buloba apa. Kadi nuteleje bantu badi banunange bulelela. Kudibutshila ‘bintu mu diulu’ ke tshintu tshitambe buimpe tshinudi mua kuenza ne tshianupetesha masanka a kashidi. (Mat. 6:19, 20; bala 1 Yone 2:15-17.) Eyowa, vulukayi Mufuki wenu Munene. Nuenu bamuvuluke, neanubeneshe.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 11 Bua kumanya malu makuabu adi atangila tulasa tua iniversite ne mudimu, bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia 1 Kasuamansense 2005, dibeji dia 26-31.

Udi muvuluke anyi?

• Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tueyemena Nzambi?

• Ndilongesha kayi didi dipite makuabu onso?

• Tshilejilu tshia Baluka tshidi tshitulongesha tshinyi?

• Mbanganyi badi bilejilu bilenga, ne mbua tshinyi?

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 13]

Yehowa udi utupesha dilongesha ditambe buimpe

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Baluka wakateleja Yehowa ne wakapanduka ku kabutu ka Yelushalema. Tshilejilu tshiende tshidi tshikulongesha tshinyi?