Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bukalenge bua Nzambi bukadi pa kulua kutupandisha

Bukalenge bua Nzambi bukadi pa kulua kutupandisha

Bukalenge bua Nzambi bukadi pa kulua kutupandisha

‘Bukalenge buebe bulue. Benze pa buloba muudi musue bu mudibu benza mu diulu.’​—MAT. 6:10.

1. Ntshinyi tshivua Yezu utamba kulongesha?

YEZU KRISTO wakalongesha disambila dia tshilejilu mu Muyuki wende wa pa Mukuna divua dikonga malongesha ende manene. Wakalongesha bayidi bende bua kulomba Nzambi ne: ‘Bukalenge buebe bulue. Benze pa buloba muudi musue bu mudibu benza mu diulu.’ (Mat. 6:9-13) Yezu ‘wakendakana mu bimenga ne mu misoko mikese, wambila bantu bualu bua Nzambi, wenda ne lumu luimpe lua bukalenge bua Nzambi.’ (Luka 8:1) Wakambila bayidi bende ne: ‘Diambedi kebayi bukalenge bua Nzambi ne buakane buende.’ (Mat. 6:33) Patudi tulonga tshiena-bualu etshi, keba mushindu uudi mua kulongesha malu adimu mu buambi. Tshilejilu, ukebe muudi mua kuandamuna nkonko eyi: Lumu lua Bukalenge ludi ne mushinga kayi? Bantu mbindile bua babapandishe ku tshinyi? Mmunyi mualua Bukalenge bua Nzambi kusungila bantu?

2. Lumu lua Bukalenge ludi ne mushinga kayi?

2 Yezu wakamanyisha ne: ‘Nebambile bantu bonso ba pa buloba lumu luimpe elu lua bukalenge buanyi, neluikale tshimanyishilu ku bisamba bionso; pashishe nshikidilu nealue.’ (Mat. 24:14) Lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi ludi ne mushinga wa bungi menemene pa buloba bujima! Mu bisumbu bipite pa 100 000 bia Bantemu ba Yehowa pa buloba bujima, Bantemu batue ku miliyo muanda mutekete mbaditue mu mudimu munene wa kuambila bantu ne: Bukalenge bua Nzambi bukadi butuadije kukokesha. Dituadija kukokesha dia Bukalenge ebu didi lumu luimpe bualu didi dileja ne: Nzambi mmujadike bukalenge mu diulu buakokesha buloba bujima. Mu Bukalenge ebu, disua dia Yehowa nedienzeke pa buloba mudidi dienzeka mu diulu.

3, 4. Ntshinyi tshienzeka pakumbana disua dia Nzambi pa buloba?

3 Ntshinyi tshienzekela bantu pikala disua dia Nzambi ne bua kuenzeka pa buloba? Yehowa ‘neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu; ne lufu kaluena luikalaku kabidi; madilu kaena ikalaku kabidi, nansha muadi, nansha kanyinganyinga.’ (Buak. 21:4) Bantu kabakusama kabidi anyi kufua bua bubi buvuabu bapiane to. Bafue badi Nzambi mulongolole mua kubisha nebapete muoyo wa tshiendelele, bualu Bible udi ulaya ne: “Dibika dia bafue nedikaleku, ne dia bakane ne dia babi.” (Bien. 24:15) Mvita kayakuikalaku kabidi to, nansha masama anyi nzala, ne buloba nebulue mparadizu. Nansha nyama idi ne luonji lelu eu neyisombe mu ditalala ne bantu ne yoyi mine kayakuenzelangana bibi to.​—Mus. 46:9; 72:16; Yesh. 11:6-9; 33:24; Luka 23:43.

4 Bu muikala Bukalenge bua Nzambi ne bua kuenza malu aa, kabiena bitukemesha bua mudi Bible wakula bua nsombelu muimpe utuikala nende wamba ne: ‘Badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditalala dikumbane.’ Kadi netuambe tshinyi bua bantu badi bakebesha bimvundu? Bible udi wamba ne: ‘Tshitupa tshipi katshiyi tshianji kulepa, muntu mubi kena wikalaku kabidi.’ Kadi ‘badi bindila Yehowa nebapiane buloba.’​—Mus. 37:9-11.

5. Ntshinyi tshienzekela malu a mu tshikondo etshi?

5 Bua malu onso aa kukumbanawu, tshikondo etshi ne makalenge atshi adi aluishangana, bitendelelu ne malu a bungenda-mushinga tshidi ne bua kubutudibua. Ke tshienza Bukalenge bua Nzambi bua mu diulu. Muprofete Danyele wakamba ku bukole bua nyuma muimpe ne: ‘Mu matuku a bakalenge aba [badiku lelu] Nzambi wa mu diulu neajadike bukalenge bukuabu [mu diulu] budi kabuyi bubutudibua tshiendelele. Bukokeshi buabu kabuena bupianyibua kudi bantu bakuabu, kadi nebutshibule makalenge aa onso [adiku lelu] bitupa bitupa, nebuabutule, ne buobu nebujalame tshiendelele.’ (Dan. 2:44) Pashishe, Bukalenge bua Nzambi nebukokeshe bantu bimpe bikale pa buloba. Nekuikale ‘diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia mudi buakane buikalemu.’​—2 Pet. 3:13.

Tudi tukeba lupandu mpindieu kupita kumpala

6. Mmunyi mudi Bible umvuija malu mabi a pa buloba?

6 Pavua Satana ne Adama ne Eva batombokele Nzambi, bajinga kudisunguila tshivua tshimpe ne tshibi, nsombelu wa bantu wakatuadija kunyanguka. Bidimu bipite pa 1 600 panyima ne kumpala kua mvula wa kabutu kulokayi, ‘mibi ya bantu ivua idiundadiunda munkatshi mua ba pa buloba ne meji avuabu bela mu mitshima yabu avua mabi matuku onso.’ (Gen. 6:5) Bidimu bitue ku 1 300 panyima pa mvula wa kabutu, Solomo wakamona ne: nsombelu uvua munyanguke bikole, ke kufundaye ne: ‘Ngakamba ne: Bantu bakamana kufua badi batamba batshidi ne muoyo kusanka, ne badi kabayi banji kuledibua ne kabayi banji kutangila malu mabi adibu benza muinshi mua dîba badi batamba buonso buabu kusanka.’ (Muam. 4:2, 3) Katshia Solomo wafunda mêyi aa kukadi bidimu bitue ku 3 000, malu mabi adi atungunuka ne kuvulangana.

7. Bua tshinyi tudi tukeba bua Nzambi atupandishe mpindieu kupita kumpala?

7 Nansha mudibi ne: malu mabi adi enzeka kukadi matuku a bungi, tudi tukeba bua Bukalenge bua Nzambi butupandishe lelu eu kupita bikondo bikuabu bionso. Malu adi menzeke mu bidimu 100 bishale ebi mmabi kupita kumpala, ne adi atungunuka ne kunyanguka. Tshilejilu, bulongolodi kampanda budi buamba ne: “Bungi bua bantu badi bafue mu mvita idi mienzeke mu bidimu bia 1 900 mbupite bua aba bavua bafue mu mvita yonso ivua mienzeke kutuadijila mu tshidimu tshia 1 too mu 1899 misangu isatu.” Kutuadijila mu 1914, bantu bapite pa miliyo 100 mbafue mu mvita. Mukanda mukuabu udi utshinka ne: bantu batue ku miliyo 60 bavua bafue mu Mvita Mibidi ya buloba bujima. Bu mudi amue matunga lelu mikale ne bingoma bia kushipa nabi bantu bapite bungi musangu umue, bantu badi ne mushindu wa kubutula bitupa binene bia bantu pa buloba. Nansha mudi kabidi malu a sianse ne a baminganga maye kumpala bikole, nzala ne masama bitshidi anu bishipa bantu batue ku miliyo itanu tshidimu tshionso etshi.​—Bala nshapita wa 9 wa mukanda wa Bible utu ulongesha tshinyi menemene?

8. Ntshinyi tshidi bidimu bionso bidi bantu badilombole ebi bileje patoke?

8 Bantu mbenze muabu muonso bua kujikija malu mabi, kadi mbapangile. Bisumbu bia malu a tshididi, a bungenda-mushinga ne a bitendelelu ki mbikokeshe bua kupesha bantu malu manene adibu bakeba bu mudi: ditalala, nsombelu muimpe ne makanda a mubidi to. Pa mutu pa kujikija ntatu idi bantu nayi, bidi bikumbaja dikenga pa dikuabu. Kakuyi mpata, bidimu bionso bidi bantu badilombole ebi mbileje mudi mêyi aa malelela: ‘Njila wa muntu kena munda muende; muntu kena ne bukole munda muende bua kuendesha nabu biendedi biende bimpe.’ (Yel. 10:23) Bulelela, ‘bantu badi ne bumfumu, badi bakengesha bantu nabu.’ (Muam. 8:9, MMV) Pashishe, ‘bifukibua bionso bidi bitua mikemu popamue ne bidi bidinyenga popamue too ne katataka.’​—Lomo 8:22.

9. Mmalu kayi adi bena Kristo bamanye ne: neikaleku mu ‘matuku a ku nshikidilu’ aa?

9 Bible ukavua muambe bua tshikondo tshietu etshi ne: ‘Palua matuku a ku nshikidilu, malu makole nealue.’ Panyima pa Bible mumane kumvuija nsombelu wikalaku mu matuku a ku nshikidilu pikala bantu bakokesha udi wamba ne: “Bantu babi ne badingi ba bakuabo nebadiundadiunde mu malu mabi abo matuku onso.” (Bala 2 Timote 3:1-5, 13.) Bena Kristo mbamanye bualu ebu bimpe, bualu “buloba bujima budi mu bukokeshi bua Mubi” Satana. (1 Yone 5:19, Muanda Mulenga Lelu) Kadi diakalenga, Nzambi neapandishe bantu badi bamunange mu matuku makese emu. Neabapandishe ku malu mabi a bantu ba mu tshikondo etshi badi benda anu banyanguka.

Muntu umuepele udi mua kutupandisha

10. Bua tshinyi anu Yehowa nkayende ke udi mua kupandisha bantu?

10 Paudi uyisha lumu luimpe, umvuija bantu ne: anu Yehowa nkayende ke udi mua kupandisha bantu. Yeye nkayende ke udi ne bukole ne udi musue kupandisha bantu badi bamutendelela ku malu mabi a mishindu yonso. (Bien. 4:24, 31; Buak. 4:11) Tuikale bashindike ne: Yehowa neapandishe bantu bende ne neakumbaje disua diende, bualu udi wamba ne: ‘Bu mungakupangidija bua kuenza, bualu nebuenjibue.’ Dîyi diende ‘kadiena dipingana kudiye patupu.’​—Bala Yeshaya 14:24, 25; 55:10, 11.

11, 12. Nzambi udi ujadikila badi bamutendelela tshinyi?

11 Yehowa udi utujadikila ne: neapandishe badi bamutendelela pabutulaye bantu babi. Pakatumaye muprofete Yelemiya bua kuambila ne dikima bantu babi tshivua tshibindile, wakambila Yelemiya ne: ‘Kuikadi ne buowa.’ Bua tshinyi? ‘Bualu bua ndi nebe bua kukupandisha.’ (Yel. 1:8) Bia muomumue, pavua Yehowa musue kubutula bantu babi ba mu Sodoma ne Amola, wakatuma banjelu babidi bua kupatulabu Lota ne bena mu dîku diende mu bimenga abi. ‘Pashishe, Yehowa wakamatshisha mu Sodoma ne Amola soufre ne kapia.’​—Gen. 19:15, 24, 25.

12 Yehowa udi kabidi mua kupandisha bantu badi benza disua diende pa buloba bujima. Pakabutulaye bantu babi mu tshikondo tshia mvula wa kabutu, “wakalama Noa, muambi wa malu mimpe ne bantu bakuabo muanda mutekete.” (2 Pet. 2:5) Yehowa neapandishe kabidi bantu bakane pabutulaye bantu babi ba mu tshikondo etshi. Ke bualu kayi Dîyi diende didi diamba ne: ‘Kebayi Yehowa, nuenu bena kalolo bonso ba pa buloba; kebayi buakane, kebayi kalolo; bumue nebanusokoke mu dituku dia tshiji tshia Yehowa.’ (Sef. 2:3) Dibutuka edi nediambuluishe bua ‘kujimija bantu babi pa buloba, kadi badi ne mitshima miakane nebashikamemu.’​—Nsu. 2:21, 22.

13. Mmunyi muikala Yehowa mua kupandisha bantu bende bakadi bafue?

13 Bantu ba Nzambi ba bungi bakadi bafue bua masama, dikengeshibua anyi bua malu makuabu. (Mat. 24:9) Kadi mmunyi muikala Nzambi ne bua kubapandisha? Anu mutukavua bambe kulu eku, ‘dibika dia bakane nedikaleku.’ (Bien. 24:15) Bidi bituenza disanka dia bungi bua kumanya ne: kakuena tshintu nansha tshimue tshidi mua kupangisha Yehowa mua kupandisha bantu bende.

Bukalenge buakane

14. Bua tshinyi tudi bajadike ne: anu Bukalenge bua Nzambi ke budi buakane?

14 Paudi mu buambi, udi mua kumvuija bantu ne: Bukalenge bua Nzambi bua mu diulu, mbukalenge buakane. Bidi nanku bualu malu enzabu adi aleja ngikadilu ya Nzambi bu mudi wa buakane ne wa dinanga. (Dut. 32:4; 1 Yone 4:8, 16) Nzambi mmupeshe Yezu Kristo Bukalenge bualu yeye ke udi mukumbane bua kukokesha buloba. Mmulongolole kabidi bua bena Kristo bela manyi 144 000 basungula pa buloba baye mu diulu bua kukokesha buloba pamue ne Kristo.​—Buak. 14:1-5.

15. Leja dishilangana didi pankatshi pa Bukalenge bua Nzambi ne a bantu.

15 Nekuikale dishilangana dinene pankatshi pa bukokeshi bua Yezu ne bena diende 144 000 ne bua bantu bapange bupuangane. Bakokeshi ba mu tshikondo tshibi etshi batu misangu ya bungi ne tshikisu ne basaka bantu babu ku mvita itu ishipesha bantu ba bungi. Kabiena bitukemesha padi Dîyi dia Nzambi ditubela bua kubenga kueyemena bantu ‘badi kabayi mua kutupandisha.’ (Mus. 146:3, MMM) Kadi Yezu yeye neakokeshe ne dinanga! Wakamba ne: ‘Luayi kundi, bonso badi ne mudimu mukole, badi ne bujitu bunene, meme nennupe dikisha. Angatayi mutshi wanyi wa tshikokedi pa nshingu yenu, nuyile malu kundi; bualu bua meme ndi ne kalolo ne kanemu mu mutshima wanyi; nunku nenusangane dikisha mu mitshima yenu. Bualu bua mutshi wanyi wa tshikokedi udi muakane ne bujitu buanyi budi bupepele.’​—Mat. 11:28-30.

Matuku a ku nshikidilu akadi pa kujika

16. Mmunyi muajika matuku a ku nshikidilu?

16 Buloba ebu budi mu matuku abu a ku nshikidilu mmumue ne: tukadi ‘ku nshikidilu kua tshikondo etshi’ kutuadija mu 1914. (Mat. 24:3) “Dikenga dinene” divua Yezu muambe nedituadije mu matuku makese emu. (Bala Matayo 24:21.) Dikenga dinene edi nedifikishe malu onso adi ku bukokeshi bua Satana ku nshikidilu. Kadi mmunyi muatuadijadi ne muajikadi?

17. Bilondeshile Bible, ntshinyi tshienzeka ku ntuadijilu kua dikenga dinene?

17 Dikenga dinene nedituadije diakamue. Bushuwa, ‘Dituku dia Mukalenge’ nedilue bantu kabayi badindile ‘patshidibu bamba ne: tudi ne ditalala, katuyi ne bualu.’ (Bala 1 Tesalonike 5:2, 3.) Dîba dikala bukua bisamba buela meji ne: tukadi pa kujikija ntatu minene itudi nayi dikenga dinene nedituadije diakamue ne dibutuka dia “Babulona munene,” nsangilu wa bitendelelu bionso bia dishima. Bakalenge ne bantu bakuabu nebakeme bua dibutuka diende.​—Buak. 17:1-6, 18; 18:9, 10, 15, 16, 19.

18. Ntshinyi tshienza Yehowa pikala Satana ne bua kuluisha bantu bende?

18 Ku ndekelu kua tshikondo tshikole atshi, nekuikale ‘bimanyinu mu diba ne mu ngondo ne mu mitoto,’ ne “tshimanyinu tshia Muana wa muntu netshimueneke mu diulu.” Dîba adi, ‘netubanduluke bualu bua bupikudi buetu budi pabuipi.’ (Luka 21:25-28; Mat. 24:29, 30) Satana anyi Goga ne bantu bende nebaluishe bantu ba Nzambi. Kadi Yehowa udi wamba bua bantu badi baluisha bantu bende badi bamulamate ne: ‘Udi ubisha tshianza tshiende kunudi, udi utua mu kamonyi ka dîsu dianyi.’ (Zek. 2:8) Nunku, Satana kakukokesha mua kubabutula to. Bua tshinyi? Bualu Mukalenge Yehowa nealue diakamue bua kupandisha bantu bende.​—Yeh. 38:9, 18.

19. Bua tshinyi tudi bashindike ne: tshiluilu tshia Nzambi netshibutule Satana ne bena diende?

19 Pikala Nzambi ne bua kubutula bisamba bia bantu, ‘nebamanye ne: Yeye udi Yehowa.’ (Yeh. 36:23) Neatume binunu ne binunu bia banjelu bilombola kudi Kristo Yezu bua kubutula bitupa bidi bishale pa buloba bia bulongolodi bua Satana. (Buak. 19:11-19) Tuvuluka ne: musangu mukuabu, muanjelu umue tshianana ‘wakashipa bantu binunu lukama ne makumi muanda mukulu ne bitanu’ bavua baluishi ba Nzambi mu butuku bumue. Nunku, tuikale bashindike ne: kabiakuikala bualu bukole bua tshiluilu tshia banjelu kubutulatshi bintu bionso bidi bishala pa buloba bia mu bulongolodi bua Satana pikala dikenga dinene ne bua kujika ku Armagedone. (2 Bak. 19:35; Buak. 16:14, 16) Nebele Satana ne bademon bende mu buloko bua bidimu tshinunu. Pashishe nebalue kubabutula.​—Buak. 20:1-3.

20. Ntshinyi tshienza Yehowa ku diambuluisha dia Bukalenge buende?

20 Nunku nebumbushe bubi buonso mu diulu ne pa buloba, ne bantu bakane nebasombepu kashidi ne tshiendelele. Yehowa nealeje bushuwa mudiye Mupandishi Munene. (Mus. 145:20) Ku diambuluisha dia Bukalenge buende, neabingishe bumfumu buende, neavuije dîna diende dia tshijila ne neakumbaje tshivuaye mulongolole bua buloba. Tudi tujinga bua nupete disanka dia bungi panudi numanyisha lumu luimpe elu ne nuambuluisha bantu ‘badi badilongolole bimpe bua muoyo wa tshiendelele’ bua bamanye ne: Bukalenge bua Nzambi bukadi pa kulua kutupandisha.​—Bien. 13:48, NW.

Udi muvuluke anyi?

• Mmunyi muvua Yezu muleje mushinga wa Bukalenge?

• Bua tshinyi tudi tukeba bua batupandishe mpindieu kupita kumpala?

• Mmalu kayi enzeka mu dikenga dinene?

• Mmunyi mudi Yehowa muleje mudiye Mupandishi Munene?

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 12]

Dîyi dia Nzambi dikavua dimanyishe ne: mudimu munene wa kuyisha newenzeke matuku etu aa

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Yehowa neatupandishe anu muvuaye mupandishe Noa ne bena mu dîku diende

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Yehowa ‘neakupule tshinsoji tshionso, ne lufu kaluakuikalaku kabidi.’​—Buak. 21:4