Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Lama “dinanga diebe dia kumudilu”

Lama “dinanga diebe dia kumudilu”

Lama “dinanga diebe dia kumudilu”

“Ukuate bikole tshiudi natshi.”​—BUAK. 3:11.

1, 2. Mmunyi muwakumvua pawakatuishibua ne: malu a Yehowa auvua ulonga avua malelela?

UDIKU muvuluke musangu wa kumpala uwakamanya tshidi Yehowa mulongoluele bantu badi bamutumikila anyi? Biwikala uvua mu tshitendelelu tshikuabu, mmunyi muwakumvua pavuabu bakumvuije bualu ebu ku diambuluisha dia Bible anyi pavuabu bakumvuije malongesha auvua kuyi umvua? Pamuapa wakamona ne: uvua mu tshitendelelu tshia dishima. Kadi mpindieu udi ne disanka bualu udi mupete bulelela. Bikala baledi bebe bena Kristo, udiku muvuluke muuvua mudiumvue pawakatuishibua ne: malu a Yehowa avuabu bakulongesha avua malelela ne pawakangata dipangadika dia kuatumikila anyi?​—Lomo 12:2.

2 Bena Kristo nebe ba bungi nebakuambile disanka divuabu bapete pakadiabu bulunda ne Yehowa ne dianyisha divuabu nadi bua muvuaye mubakoke kudiye. (Yone 6:44) Disanka diabu adi diakabasaka ku dienza midimu ya bena Kristo. Bua bungi bua disanka divuabu nadi, bavua bumvua anu bua kuambila bantu bonso malu avuabu balonga. Ke tshivua tshikuenzekele pebe anyi?

3. Nsombelu kayi uvua nende bena mu Efeso pavua Yezu mubatumine mukenji?

3 Pavua Yezu mutumine bena Kristo ba mu tshisumbu tshia Efeso mukenji, wakakula bua “dinanga dia kumudilu.” Bena Efeso bavua ne ngikadilu mimpe ya bungi, kadi dinanga divuabu banange Yehowa divua dikepele. Ke Yezu kubambilaye ne: ‘Ndi mumanye bienzedi biebe, ne mudimu webe mukole, ne ditantamana diebe, ne kuena mua kuitabuja bantu babi, ne wakateta badi badiamba ne: Tudi bapostolo, kadi kabena bapostolo, ne wakabasangana bena mashimi. Ne udi ne ditantamana, ne wakatuala majitu bua dîna dianyi, ne kuakupungila. Kadi ndi nebe bualu ebu ne: wakalekela dinanga diebe dia kumudilu.’​—Buak. 2:2-4.

4. Bua tshinyi mukenji uvua Yezu mutumine bena Efeso udi ne mushinga lelu eu?

4 Mibelu ivua Yezu mupeshe bena Efeso ne bena mu bisumbu bikuabu mu mukanda wa Buakabuluibua mmikumbanyine nsombelu uvua nende bena Kristo bela manyi bua tshikondo kampanda kutuadijila mu 1914. (Buak. 1:10) Kadi bidi mua kuenzeka ne: nansha lelu bamue bena Kristo bajimije ‘dinanga diabu dia kumudilu’ divuabu nadi bua Yehowa ne bua bulelela. Mpindieu tumonayi mushindu utudi mua kuvuluka ne kuela meji pa malu akadi matufikile bua tuetu kulama dinanga dituvua nadi ku ntuadijilu bua Nzambi ne bua bulelela ne kulama tshisumi tshietu.

Ntshinyi tshivua tshikujadikile ne: uvua ulonga bulelela?

5, 6. (a) Muena Kristo yonso udi ne bua kujingulula tshinyi? (b) Ntshinyi tshivua tshikujadikile ne: Bantemu ba Yehowa badi balongesha bulelela? (c) Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha muntu bua kukolesha dinanga diende dia ku ntuadijilu?

5 Muntu yonso udi mudilambule kudi Yehowa udi ne bua kuanji ‘kujingulula disua dia Nzambi didi dimpe, didi dimusankisha ne didi diakane tshishiki.’ (Lomo 12:1, 2) Bua bualu ebu udi ne bua kuanji kulonga Bible. Muntu yonso udi ne ende malu avua mamufikishe ku ditaba ne: Bantemu ba Yehowa badi balongesha bulelela. Bamue bakitaba pavuabu babale dîna dia Nzambi mu Bible anyi pakamanyabu tshidi tshienzekela muntu padiye ufua. (Mus. 83:18; Muam. 9:5, 10) Bakuabu bakitaba pakamonabu mudi Bantemu ba Yehowa banangangane. (Yone 13:34, 35) Banga pabu bakatuishibua pakamanyabu tshidi kubenga kuikala ba pa buloba kumvuija. Bakajingulula ne: bena Kristo balelela kabena mua kubuelakana mu malu a tshididi anyi mu mvita.​—Yesh. 2:4; Yone 6:15; 17:14-16.

6 Malu aa ne makuabu ke avua mafikishe bantu ba bungi ku dinanga Nzambi. Ikala wela meji bua tshivua tshikufikishe wewe ku ditaba bulelela. Muntu ne muntu udi ne muende mudiye, nunku tshivua tshikufikishe bua kunanga Yehowa ne kuitaba malu adiye mulaye ntshishilangane imue misangu ne tshia bakuabu. Kakuyi mpata, malu au atshidi anu muvuawu pawakaalonga bua musangu wa kumpala. Bulelela ki mbushintuluke to. Nunku kukonkonona malu au ne kuvuluka disanka diuvua nadi nekukuambuluishe bua kukolesha dinanga diuvua nadi bua bulelela kuntuadijilu.​—Bala Musambu 119:151, 152; 143:5.

Kolesha dinanga diebe dia ku ntuadijilu

7. Bua tshinyi tudi ne bua kukolesha dinanga dietu dia ku ntuadijilu, ne mmunyi mutudi mua kuenza nunku?

7 Pamuapa malu a bungi mmashintuluke mu nsombelu webe katshia wadilambula kudi Yehowa. Dinanga diebe dia ku ntuadijilu divua ne mushinga, kadi pavua matuku enda apita, bivua bikengela dinanga dikole bua kumona mua kutantamena mateta makuabu. Diakalenga, Yehowa mmukuambuluishe. (1 Kol. 10:13) Nunku, malu adi makuenzekele mu bungi bua bidimu adi ne mushinga kuudi. Mmakuambuluishe bua kukolesha dinanga diebe dia ku ntuadijilu ne mmakupeteshe mushindu wa kujingulula disua dia Nzambi didi dimpe ne dimusankisha.​—Yosh. 23:14; Mus. 34:8.

8. Mmunyi muakadimanyisha Yehowa kudi Mose, ne mmunyi muakafika bena Isalele ku dimanya Nzambi bimpe?

8 Tshilejilu, tuangate nsombelu uvua nende bena Isalele pakamba Yehowa bua kubapatula mu bupika mu Ejipitu. Nzambi wakadimanyisha kudi Mose wamba ne: ‘Nengikale tshingikale musue kuikala.’ (Ekes. 3:7, 8, 13, 14, NW) Bidi bisua kumvuija ne: Yehowa uvua wamba ne: uvua mua kudivuija tshionso tshivua tshikengela bua kusungila tshisamba tshiende. Malu akenzeka pashishe ne bilondeshile nsombelu ivuaku, bena Isalele bakamona mudi Yehowa muikale Wa Bukole Buonso, Mulumbuluishi, Mulombodi, Musungidi, Muena mvita ne Mukuatshishi.​—Ekes. 12:12; 13:21; 14:24-31; 16:4; Neh. 9:9-15.

9, 10. Nsombelu kayi idi mua kufikisha muntu ku dimanya Nzambi, ne bua tshinyi kuvuluka malu aa kudi ne mushinga?

9 Nsombelu webe mmushilangane ne uvua nende bena Isalele. Nansha nanku, udi mupete malu adi makufikishe ku ditaba ne: Nzambi udi ukutabalela ne bualu ebu mbukoleshe ditabuja diebe. Pamuapa Yehowa mmuleje mu mushindu kampanda mudiye Mukuatshishi, Musambi anyi Mulongeshi. (Bala Yeshaya 30:20b, 21.) Peshi udi mua kuikala mumone mudiye muandamune ku disambila diebe. Muena Kristo nebe uvua mua kuikala mukuambuluishe pauvua mupete lutatu kampanda. Anyi uvua mua kuikala mupete mvese idi mikuambuluishe pauvua udilongela.

10 Bu wewe mua kulondela bantu malu aa, bamue kabena mua kumvua abalenga ku muoyo to. Mu kuamba kuimpe, malu au kaavua bishima nansha. Kadi buebe wewe adi ne mushinga wa bungi. Eyowa, Yehowa wakadivuija tshivua tshikengela bua kukuambuluisha wewe. Ela meji ku bidimu biukadi muenze mu bulelela. Udiku mua kuvuluka musangu nansha umue uvua Yehowa mukutabalele anyi? Bikalabi nanku, kuvuluka malu aa ne disanka diuvua mumvue kudi mua kujululula dinanga diuvua nadi ku ntuadijilu. Kupu malu aa muoyo to. Ikala welelapu meji. Adi aleja mudi Yehowa uditatshisha buebe wewe ne kakuena muntu udi mua kukupangisha bua kuikala ne dishindika edi to.

Dikonkonone

11, 12. Ntshinyi tshidi mua kukepesha dinanga dia muena Kristo bua bulelela, ne mmubelu kayi wakafila Yezu?

11 Wewe kutshiyi munange Nzambi ne bulelela bu kumpala, ki mbuena kuamba ne: Nzambi mmushintuluke to. Yehowa katu ushintuluka. (Mal. 3:6; Yak. 1:17) Utshidi mukunange anu muvuaye mukunange kale. Nunku, bikala malanda ebe ne Yehowa mashintuluke, ntshinyi tshidi mua kuikala tshienzeke? Bidiku mua kuikala ne: udi utamba kuditatshisha bua malu a mu nsombelu webe anyi? Pamuapa kumpala uvua usambila ne muoyo mujima, ulonga ne tshisumi ne utamba kuelangana meji pa biuvua ulonga. Uvuaku uyisha bikole ne ubuela mu bisangilu kupita muudi wenza mpindieu anyi?​—2 Kol. 13:5.

12 Pamuapa kuena mumone bualu nansha bumue to, kadi biwikala mubumone, ntshinyi tshidi tshibukebeshe? Bidiku mua kuikala ne: malu a mushinga bu mudi kukebela bena mu dîku bidibu nabi dijinga anyi kudiondopesha mmakufikishe ku dipua muoyo ne: dituku dia Yehowa ndisemene pabuipi anyi? Yezu wakambila bapostolo bende ne: ‘Nudilame bimpe, bua mitshima yenu kayinemi ne mudi ne dibuluka dia maluvu ne malu a pa buloba, ne bua dituku adi kadilu kunudi lukasa bu buteyi: Bualu bua dituku adi nedilue kudi bonso badi bashikame pa buloba buonso. Tabalayi misangu yonso, nutendelele Nzambi mua kuikala ne bukole bua kupanduka mu malu aa onso alua, ne bua kuimana ku mêsu kua Muana wa muntu.’​—Luka 21:34-36.

13. Yakobo wakafuanyikija Dîyi dia Nzambi ne tshinyi?

13 Yakobo umue wa ku bafundi ba Bible wakambila bena Kristo nende bua kudikonkonona ne muoyo umue ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi. Wakafunda ne: ‘Nuikale benji ba dîyi, kanuikadi anu bumvu badi, bua nunku nudi nudidinga. Bualu bua bikala muntu mumvu wa dîyi, kayi muenji wadi, yeye udi bu muntu udi utangila mpala wende mene mu lumuenu; bua yeye udi uditangila, udi uya biende, udi upua muoyo lukasa bua mushindu wakadiye. Kadi udi utangilatangila mikenji miakane tshishiki ya budishikaminyi, ne udi ushalamu, kayi muikale mumvu udi upua muoyo, kadi muikale muenji wa mudimu udi uwenza, muntu eu neikale ne disanka mu kuenza kuende.’​—Yak. 1:22-25.

14, 15. (a) Mmunyi mudi Bible mua kukuambuluisha bua kuakaja nsombelu webe wa buena Kristo? (b) Mmalu kayi audi mua kuelela meji?

14 Muntu udi mua kuditangila mu lumuenu bua kujadika ne: mmuakane. Tshilejilu, muntu yeye mumone ne: tshilavuanda tshiende ntshisendame, udi mua kutshiakaja. Mamu yeye mumone ne: nsuki yende mmisalakane, udi mua kuyakaja. Bia muomumue, Bible udi utuambuluisha bua kudikonkonona. Patudi tufuanyikija tshitudi ne tshidi Bible utulomba bua kuikala, mmumue ne: tudi tumuangata bu lumuenu. Kadi nebikale ne mushinga kayi patudi tuditangila mu lumuenu kadi katuyi tuakaja bitudi tumona bibi? Mbimpe kuenza malu bilondeshile tshitudi tumona mu ‘mikenji miakane tshishiki’ ya Nzambi ne kulua “benji” bayi. Nunku padi muntu umona ne: katshiena kabidi munange Yehowa ne bulelela bu kumpala, mbimpe adiebeje ne: ‘Ntatu kayi indi nayi, ne ntshinyi tshindi muenze bua ntatu eyi? Ntshinyi tshimvua ngenza kale? Kudiku tshintu tshidi tshishintuluke anyi?’ Didikonkonona edi diodi dikuleje butekete kampanda buudi nabu, kubulenguludi to. Padibi bikengela kushintulula malu, kujingakanyi to.​—Eb. 12:12, 13.

15 Didikonkonona dia mushindu eu nedikuambuluishe kabidi bua kudifundila bipatshila bimpe bua kulua muena Kristo mushindame. Mupostolo Paulo wakabela muena mudimu nende Timote bua kulengeja mudimu wende wa kuyisha. Wakamuambila ne: ‘Unanukile kuikala mu malu aa, udifile ne mutshima webe wonso kudiwu, bua kudiunda kuebe kumueneke kudi bonso.’ Tuetu petu tudi ne bua kunanukila anyi kuela meji ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi bua kumona mutudi mua kuya kumpala mu mudimu wa Nzambi.​—1 Tim. 4:15.

16. Ntshinyi tshitudi mua kudimukila patudi tudikonkonona ku diambuluisha dia Bible?

16 Wewe mudikonkonone ne muoyo mujima, kuakupanga kuangula tulema to. Bidi mua kukutekesha ku muoyo, kadi kuitabi bua bikuenzekele nanku to, bualu udi udikonkonona bua kumona malu audi mua kuakaja. Satana mmusue bua muena Kristo adimone kayi ne mushinga bua bilema biende. Bushuwa, kutu bantu batu bamba ne: Nzambi katu wanyisha malu onso atudi tumuenzela to. (Yobo 15:15, 16; 22:3) Edi ndishima divua Yezu mubenge ne muoyo umue bualu Nzambi udi wangata yonso wa kutudi ne mushinga. (Bala Matayo 10:29-31.) Kumanya bilema biebe kudi ne bua kukusaka bua kudilengeja ne diambuluisha dia Yehowa. (2 Kol. 12:7-10) Bikala disama anyi bukulakaje bikupangisha mua kuenza mudimu wa bungi, enza biudi mua kukokesha, kadi kupinganyi tshianyima anyi kulekedi dinanga diebe dikepela to.

Malu a kuelela Nzambi tuasakidila

17, 18. Mmalu kayi awapeta paudi ukolesha dinanga diebe dia ku ntuadijilu?

17 Patudi tutungunuka ne kukolesha dinanga dietu dia ku ntuadijilu, tudi tupeta masanka a bungi. Udi mua kuvudija dimanya dia Nzambi ne dianyisha bua mudiye utulombola ne dinanga. (Bala Nsumuinu 2:1-9; 3:5, 6.) Mufundi wa misambu wakamba ne: ‘Mu kutumikila kua mikenji ya Yehowa mudi bukenji bunene. Tshimanyishilu tshia Yehowa tshidi mua kueyemenyibua, tshidi tshivuija muntu udi mutshimbakane muena meji.’ Pashishe, “disanka didi kudi badi bajalame tshishiki mu bienzedi biabo, badi balonda mikenji ya Yehowa!”​—Mus. 19:7, 11; 119:1.

18 Kakuyi mpata newitabe ne: kudi malu mimpe a bungi audi ne bua kuelela Nzambi tuasakidila. Udi mumanye bua tshinyi malu mabi adi pa buloba. Udi upeta malu onso mimpe adi Nzambi wenzela basadidi bende lelu eu. Kakuyi mpata udi kabidi ne disanka bua mudi Yehowa mukukoke mu bulongolodi buende ne mukupeshe diakalenga dia kuikala Ntemu wende. Ikala ne dianyisha bua malu aa. Wewe muafunde, neumone ne: mmapite bungi. Kuikala ne tshibidilu tshia kuenza nunku nekukuambuluishe bua kutumikila mubelu wa ne: “Ukuate bikole tshiudi natshi.”​—Buak. 3:11.

19. Pa kumusha kuela meji pa malanda ebe ne Nzambi, ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kulama ditabuja dikole?

19 Kuela meji bua mudi ditabuja diebe dikole mu bungi bua bidimu mbumue bua ku malu adi akuambuluisha bua kukuata bikole tshiudi natshi. Tshibejibeji etshi tshitu tshiakule bikole bua malu makuabu adi ambuluisha bua kulama malanda mimpe ne Nzambi. Tudi mua kutela disambila, dibuela mu bisangilu ne kuandamunamu ne kuyisha ne tshisumi. Malu aa adi mua kukuambuluisha bua kutungunuka ne kulama dinanga diebe dia ku ntuadijilu ne kudikolesha.​—Ef. 5:10; 1 Pet. 3:15; Yuda 20, 21.

Newandamune munyi?

• Mmunyi mudi malu avua makufikishe ku dinanga Yehowa mua kukukolesha lelu?

• Kuela meji pa malu adi makufikile mu bungi bua bidimu kudi mua kukujadikila tshinyi?

• Bua tshinyi udi ne bua kukonkonona mushindu uudi munange Nzambi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Mbualu kayi buvua bukukoke ne bukutuishe ne: uvua mupete bulelela?

[Tshimfuanyi mu dibeji 25]

Udiku mumone malu audi ne bua kuakaja mu nsombelu webe anyi?