Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuitabayi bumfumu bua Yehowa

Tuitabayi bumfumu bua Yehowa

Tuitabayi bumfumu bua Yehowa

‘Edi ndinanga dia Nzambi, bua tuetu tutumikile mikenji yende; ne mikenji yende kayena itunemena bujitu.’​—1 YONE 5:3.

1, 2. (a) Bua tshinyi bantu ba bungi lelu kabatu basue bua babatumine dîyi? (b) Bantu badi kabayi basue kulonda mikenji batuku benza malu anu mudibu basue anyi? Umvuija.

BANTU ba bungi lelu eu kabatu basue bua muntu mukuabu abambile tshidibu ne bua kuenza to. Bantu aba batu bamba ne: “Tshiena mua kuitaba bua muntu mukuabu antumine dîyi to.” Kadi bantu aba batu benza malu anu mudibu basue anyi? Tòo! Ba bungi ba kudibu batu balonda tshidi bantu ‘badi badifuanyikija ku malu a mu tshikondo etshi’ benza. (Lomo 12:2) Anu muvua mupostolo Petelo muambe, pamutu pa kuikalabu badienzela malu, ‘mbapika ba malu mabole.’ (2 Pet. 2:19) Badi benda ‘bu mudi tshikondo tshia buloba ebu, bu mudi mukalenge wa bukokeshi bua mu lupepele’ Satana Diabolo.​—Ef. 2:2.

2 Mufundi mukuabu wakamba ne lutambishi luonso ne: “Tshiena ngitaba bua baledi banyi anyi bampasata anyi Mukanda wa Nzambi bangambile tshia kuenza to.” Bushuwa, bamue bantu badi mua kukokesha mu mushindu mubi ne bafikisha bakuabu ku dibenga kubatumikila. Kadi kubenga bukokeshi buonso, ke kujikija tshilumbu anyi? Patudi tutapa dîsu ku biena-bualu bidi bipatuka mu bikandakanda, tudi tumona ne: kabiena nanku to. Mbia dibungama bua kumona ne: dîba didi bantu bikale ne dijinga dia kubalombolabu, ke didi ba bungi bakeba kudienzela malu.

Mutudi tumone bumfumu

3. Mmunyi muvua bena Kristo ba kumpala baleje ne: kabavua batshitaba-mvinyingu?

3 Tuetu bena Kristo tudi bashilangane ne bantu ba pa buloba ebu. Ki mbuena kuamba ne: tudi batshitaba-mvinyingu to. Kadi kudi misangu itutu tubenga kutumikila malu adi bakuabu batuambila nansha bobu bikale bamfumu. Ke tshivua bena Kristo ba kumpala benze pabu. Tshilejilu, pakakandikabu bapostolo bua kuyisha, bakabenga kutumikila dîyi dia muakuidi munene ne dia bena ku kabadi kanene. Kabakalekela kuenza malu mimpe bua kutumikila mêyi a bantu to.​—Bala Bienzedi 5:27-29.

4. Mbilejilu kayi bia mu Bible bidi bileja ne: basadidi ba Nzambi ba bungi ba kale bavua benza malu avua kaayi asankisha bamfumu?

4 Nansha basadidi ba Nzambi ba kumpala kua Yezu bakenza pabu nanku. Tshilejilu, Mose ‘wakapidia kubikidibua muana wa muana mukaji wa Palô, kusungula bua kukengeshibua pamue ne bantu ba Nzambi’ nansha muvua bualu ebu bujule ‘tshiji tshia mukalenge.’ (Eb. 11:24, 25, 27) Yosefe wakabenga kulala ne mukaji wa Potifâ nansha muvuaye mumanye ne: uvua ne bukokeshi bua kumuenzela bibi. (Gen. 39:7-9) Danyele ‘wakapangadija bualu mu mutshima wende bua kadinyangi ne biakudia bia mukalenge,’ nansha muvuabi bikole bua kapita kumuitabila. (Dan. 1:8-14) Bilejilu ebi bidi bileja ne: kutuadijila anu ku kale, basadidi ba Nzambi bavua benza anu malu mimpe nansha bia kumona lufu. Kabavua batumikila bantu anu bua kubasankisha to. Ke tshitudi petu ne bua kuenza.

5. Mmunyi mudi mushindu utudi tumona bumfumu mushilangane ne wa ba pa buloba?

5 Katuena bena mutu mukole bualu tudi tubenga kutumikila amue malu, anyi katuena bu bamue bantu badi babenga kutumikila anu bua kuleja mudibu kabayi batua ku tshia bena malu a tshididi to. Kadi tudi badisuike bua kuitaba bumfumu bua Yehowa pamutu pa bua bantu. Padi mikenji ya bantu ibengangana ne ya Nzambi, katuena ne bua kuelakana to. Anu bu bapostolo ba kumpala, tudi tutumikila Nzambi pamutu pa bantu.

6. Bua tshinyi mbimpe kutumikila mikenji ya Yehowa mu malu onso?

6 Ntshinyi tshidi tshituambuluisha bua kuitaba bumfumu bua Nzambi? Tudi tutumikila mubelu udi mu Nsumuinu 3:5, 6 eu: ‘Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda. Umumanye yeye bimpe mu bienzedi biebe bionso, yeye neakululamijile njila yebe.’ Tudi bashindike ne: malu onso adi Nzambi utulomba adi bua disanka dietu. (Bala Dutelonome 10:12, 13.) Bushuwa, Yehowa wakambila bena Isalele mudiye ‘utuyisha bua tuetu tuikale ne diakalengele, utulombola mu njila utudi ne bua kuendelamu.’ Kuambaye kabidi ne: ‘Aka! Bu nuenu bumvue mikenji yanyi, ditalala dienu diakadi kuikala bu musulu, ne buakane buenu buakadi kuikala bu mavuala a mâyi manene!’ (Yesh. 48:17, 18) Tudi tuitaba mêyi aa. Tudi bajadike ne: tuetu batumikile mikenji ya Nzambi netupete diakalengele.

7. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza nansha patudi katuyi bumvue bimpe tshidi Nzambi utulomba?

7 Tudi tuitaba bumfumu bua Yehowa ne tumutumikila nansha patudi katuyi bumvue bimpe tshidiye utulomba mu Dîyi diende. Kuenza nunku ki nkuikala bena tshitabataba to, kadi kudi kuleja mutudi batuishibue ne: Yehowa mmumanye tshidi mua kutupetesha disanka. Patudi tutumikila Yehowa, tudi tuleja kabidi mutudi bamunange bualu mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Edi ndinanga dia Nzambi, bua tuetu tutumikile mikenji yende; ne mikenji yende kayena itunemena bujitu.’ (1 Yone 5:3) Kadi kudi mushindu mukuabu wa kutumikila utudi katuyi mua kupua muoyo to.

Tuibidijayi meji etu

8. Mmunyi mudi kuikala ne ‘meji mibidija’ kupetangana ne kuitaba bumfumu bua Yehowa?

8 Mukanda wa Nzambi udi utuambila ne: tudi ne bua kuikala ne ‘meji mibidija bua kujingulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.’ (Eb. 5:14) Nunku katuena tutumikila Nzambi anu bualu udi utulomba bua kumutumikila to, kadi tudi ne bua kumanya mua ‘kujingulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi’ bilondeshile mikenji ya Yehowa. Tudi basue kumona buimpe bua mikenji yende bua tuambe petu anu bu mufundi wa misambu ne: “Mukenji webe udi mu mutshima wanyi.”​—Mus. 40:8.

9. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kondo ketu ka muoyo kapetangane ne mikenji ya Yehowa, ne bua tshinyi kuenza nunku kudi ne mushinga?

9 Bua tuetu kuanyisha buimpe bua mikenji ya Nzambi anu bu mufundi wa misambu, tudi ne bua kuelangana meji pa malu atudi tubala mu Bible. Tshilejilu, patudi tulonga mukenji kampanda wa Yehowa, tudi mua kudikonka ne: ‘Mukenji eu mmuimpe ku tshinyi? Meme muutumikile neungambuluishe ku tshinyi? Ntshinyi tshivua tshienzekele bantu bavua babenge bua kuutumikila?’ Padi kondo ketu ka muoyo kapetangana ne mikenji ya Yehowa, nebikale bipepele bua tuetu kuangata mapangadika adi apetangana ne disua diende. ‘Netujingulule mudi disua dia Mukalenge’ ne netutumikile tshidiye utulomba. (Ef. 5:17) Kabitu anu bipepele to.

Satana mmusue kupepeja bumfumu bua Nzambi

10. Mmu bualu kayi budi Satana mukebe bua kupepeja bumfumu bua Nzambi?

10 Katshia anu ku kale, Satana utu musue kupepeja bumfumu bua Nzambi. Buntomboji buende budi bumueneka mu mishindu ya bungi. Tuangate tshilejilu tshia mudi bantu babenga kulonda tshidi Nzambi wamba bua dibaka. Bamue mbasungule bua kubanjijangana, padi bakuabu bakeba bua kushipa mabaka abu. Bantu bonso aba badi mua kuikala ne lungenyi lua buena lua mamu mukuabu utu wenza filme wakamba ne: “Mukaji umue anyi mulume umue ndîsu difue.” Kuambaye kabidi ne: “Tshiena mumanye muntu nansha umue udi musue kushala ne mukaji umue anyi mulume umue to.” Pavua tatu mukuabu utu wenza pende filme mumone muvuaye mupangile mu dibaka diende, wakamba mêyi a muomumue ne: “Ndi ngela meji ne: kabavua batufuke bua kushala anu ne mulume umue anyi mukaji umue too ne mutuafua to.” Mbimpe tudiebeje ne: ‘Ndiku ngitaba tshidi Yehowa wamba bua dibaka anyi? Peshi lungenyi lua bena panu ndunyange anyi?’

11, 12. (a) Bua tshinyi bidi mua kukolela bansonga bua kuitaba bumfumu bua Yehowa? (b) Londa bualu budi buleja mudi kubenga kutumikila mikenji ya Yehowa kuikale bupote.

11 Wewe muikale nsonga mu bulongolodi bua Yehowa, umanye ne: Satana mmusue kukufikisha ku dipepeja bumfumu bua Yehowa. ‘Nkuka ya bansonga’ ne balunda babi bidi mua kukufikisha ku dimona ne: mikenji ya Nzambi mmipite bukole. (2 Tim. 2:22) Kuitabi bua bualu ebu bukuenzekele to. Udienzeje bua kumanya buimpe bua mikenji ya Nzambi. Tshilejilu, Bible udi ukuambila bua ‘kunyema masandi.’ (1 Kol. 6:18) Mu bualu ebu udi kabidi mua kudiebeja ne: ‘Mukenji eu mmuimpe ku tshinyi? Meme muutumikile, neungambuluishe ku tshinyi?’ Udi mua kuikala mumanye bamue bantu bavua babenge kuutumikila ne bapete diakabi. Badiku ne disanka mpindieu anyi? Badiku ne nsombelu muimpe kupita uvuabu nende pavuabu mu bulongolodi bua Yehowa anyi? Mbapeteku disanka kampanda didi basadidi bakuabu ba Nzambi kabayi nadi anyi?​—Bala Yeshaya 65:14.

12 Tangila tshivua muena Kristo mukuabu diende Sharon muambe: “Ndi mupete Sida bualu mvua mubenge kutumikila mukenji wa Yehowa. Misangu ya bungi, ntu mvuluka disanka dimvua nadi munkatshi mua bidimu bia bungi pamvua ngenzela Yehowa mudimu.” Wakitaba ne: uvua muenze bualu bua bupote bualu uvua mubenge kutumikila mikenji ya Yehowa ivuaye ne bua kuikala muangate ne mushinga. Yehowa udi utuelela mikenji bua kutulama. Sharon wakafua bingu muanda mutekete panyima pa yeye mumane kufunda mêyi ende aa. Tshidi tshimuenzekele etshi tshidi tshituleja ne: Satana kena ne tshintu tshimpe nansha tshimue tshidiye mua kupesha bantu badi baya kudiye to. Bu mudiye ‘tatu wa mashimi,’ anu bu muvuaye mulaye Eva, utu ulaya bantu malu a bungi, kadi katu uakumbaja to. (Yone 8:44) Bushuwa, mbimpe kuitaba bumfumu bua Yehowa mu malu onso.

Katuikadi tudienzela malu

13. Mmu tshilumbu kayi mutudi katuyi mua kudienzela malu?

13 Patudi tuitaba bumfumu bua Yehowa, katuena ne bua kudienzela malu. Lutambishi ludi mua kutufikisha ku diela meji ne: katuena dijinga ne muntu mukuabu bua kutulombolaye to. Tshilejilu, tudi mua kubenga mibelu idibu batupesha kudi bana betu badi batulombola. Nzambi mmulongolole bua mupika wa lulamatu ne wa budimu ikale utupesha mibelu pa dîba diakanyine. (Mat. 24:45-47) Tudi ne bua kuitaba ne budipuekeshi ne: ke mudi Yehowa ulama bantu bende lelu eu. Tuidikijayi bapostolo ba lulamatu. Pakalenduka bamue bayidi, Yezu wakebeja bapostolo ne: “Nuenu kabidi, kanuena basue kuya anyi?” Petelo wakamuandamuna ne: ‘Mukalenge, netuye kudi nganyi? Wewe udi ne mêyi a muoyo wa tshiendelele.’​—Yone 6:66-68.

14, 15. Bua tshinyi tudi ne bua kutumikila mibelu ya mu Bible?

14 Kuitaba bumfumu bua Yehowa kudi kulomba kutumikila mibelu idi mu Dîyi diende. Tshilejilu, kasumbu ka mupika wa lulamatu ne wa budimu katu katudimuija bua ‘kutabala ne kuikala ne meji mapole.’ (1 Tes. 5:6) Mubelu eu udi ne mushinga wa bungi mu matuku a ku nshikidilu atudi aa bualu bantu ba bungi ‘mbadisui, banangi ba biuma.’ (2 Tim. 3:1, 2) Lungenyi elu ludiku mua kutunyanga anyi? Eyowa. Bipatshila bia malu a pa buloba bidi mua kutupangisha bua kuenzela Nzambi mudimu bimpe, anyi tudi mua kulua banangi ba biuma. (Luka 12:16-21) Nunku, mbimpe tuitabe tshidi Bible wamba ne tulekela lungenyi lua kudisankisha ludi nalu bantu badi ku luseke lua Satana.​—1 Yone 2:16.

15 Bakulu ke batu bafila mibelu ne malongesha a kudi mupika wa lulamatu ne wa budimu mu bisumbu. Bible udi utuambila ne: ‘Nutumikile badi banukokesha, nubakokele; bua bobu badi bikale ne tshitabela bua mioyo yenu, bu bantu balua kubadila Nzambi bintu; bua bobu benze bualu ebu ne disanka, kabayi ne manunganyi, bua bualu ebu kabuena bunukuatshisha.’ (Eb. 13:17) Mbuena kuamba ne: bakulu kabena bobu mua kutupakana anyi? Tòo! Tumanye ne: Nzambi udi umona bilema biabu kutupita tuetu. Tshidibi, udi utulomba bua tubatumikile. Patudi tukuatshishangana ne bakulu nansha mudibu bena mapanga, tudi tuleja mutudi tuitaba bumfumu bua Yehowa.

Budipuekeshi budi ne mushinga

16. Mmunyi mutudi mua kunemeka Yezu udi ku mutu kua tshisumbu tshia bena Kristo?

16 Tudi ne bua kuvuluka misangu yonso ne: Yezu ke udi ku mutu kua tshisumbu. (Kolos. 1:18) Ke bualu kayi tudi ne bua kukokela bakulu ne budipuekeshi, ‘kubanemeka ne kanemu konso.’ (1 Tes. 5:12, 13, MMM) Bakulu pabu badi mua kuleja mudibu bakokela padibu balongesha anu malu adi mu Mukanda wa Nzambi, pamutu pa kulongesha ngenyi yabu. Kabena ‘basambuka mikalu ya tshidibu bafunde’ bua kutua ku tshiabu to.​—1 Kol. 4:6, MMM.

17. Bua tshinyi lutambishi ndubi?

17 Bena Kristo bonso badi ne bua kudimuka bua kabakebi butumbi buabu. (Nsu. 25:27) Mupostolo Yone wakakula bua muyidi mukuabu uvua mukuatshike mu buteyi ebu pakafundaye ne: ‘Diotelefe udi musue kuikala kumpala munkatshi muabu, kena utuitabuja. Nunku bingalua, nennuvuluije midimu idiye wenza, utubanda ne mêyi mabi.’ (3 Yone 9, 10) Kudi bualu butudi mua kulongela ku tshivua tshienzeke atshi. Tudi ne bua kudimuka bua katuikadi nansha ne ndambu wa lutambishi to. Bible udi utuambila ne: ‘Kudisua kudi kuya kumpala kua dibutuka, mutshima wa kudibandisha udi uya kumpala kua dipona.’ Bantu badi bitaba bumfumu bua Nzambi badi ne bua kudimuka bua kabadibandishi, tshianana nebafuishibue bundu.​—Nsu. 11:2; 16:18.

18. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuitaba bumfumu bua Yehowa?

18 Katuitabi lungenyi lua kudienzela malu ludi pa buloba, kadi tuitabe bumfumu bua Yehowa. Tuikalayi ne tshibidilu tshia kuela meji bua diakalenga dinene ditudi nadi dia kuenzela Yehowa mudimu. Bu mutudi Bantemu ba Yehowa, bidi bileja mudi Yehowa mutukoke ku diambuluisha dia nyuma wende. (Yone 6:44) Katunayi ne malanda atudi badie ne Nzambi to. Mu malu onso, tudienzeje bua kuleja ne: katuena basue kudienzela malu, kadi tudi tuitaba bumfumu bua Yehowa.

Udi muvuluke anyi?

• Kuitaba bumfumu bua Yehowa kudi kumvuija tshinyi?

• Mmunyi mudi kuibidija meji etu kupetangana ne kuitaba bumfumu bua Yehowa?

• Mmu malu kayi mudi Satana musue kupepeja bumfumu bua Nzambi?

• Bua tshinyi budipuekeshi budi ne mushinga bua kuitaba bumfumu bua Yehowa?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

‘Butudi nabu mbua kutumikila mêyi a Nzambi kumpala kua mêyi a bantu’

[Tshimfuanyi mu dibeji 20]

Mbimpe kutumikila mikenji ya Nzambi mu malu onso