Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Enza malu audi mua kukokesha bua wikale ne disanka

Enza malu audi mua kukokesha bua wikale ne disanka

Enza malu audi mua kukokesha bua wikale ne disanka

“NGAPANGIDI kabidi!” Mmisangu bungi munyi iukatu muambe mêyi a mushindu eu bualu udi mupangile bua kukumbaja bualu kampanda buuvua musue kuenza? Mamu muena Kristo utshidi nsonga udi mua kuamba nunku padiye umona ne: ditabalela dia muanende wa pa mbidi didi dimutshiokesha ne dimupangisha bua kuenza midimu ya bena Kristo. Muena Kristo mukuabu udi mua kumona bu ne: kena wenza midimu ya nsongo mu tshisumbu bua malu avuabu bamuenzeja kuabu. Ntemu ukadi mukulakaje udi mua kuteketa ku muoyo bualu katshiena kabidi wenza mudimu bu muvuaye wenza patshivuaye ne bukole. Christiane mamu muena Kristo udi kayi mua kuenzela Nzambi mudimu wa bungi bua nsombelu udi mu dîku diende udi wamba ne: “Padibu bakankamija bantu bua kulua bampanda-njila, ntu ngumvua muadi unsuma.”

Ntshinyi tshitudi mua kuenza patudi tudiumvua nunku? Mmunyi mudi bamue bena Kristo bafike ku ditaba tshidi nsombelu wabu? Bua tshinyi mbimpe kudifundila bipatshila bitudi mua kukumbaja?

Kukebi bua kuenza malu manene

Mupostolo Paulo udi utuleja mutudi mua kushala ne disanka padiye wamba ne: ‘Nusanke mu Mukalenge misangu yonso, nengambe tshiakabidi ne: Nusanke. Bupole buenu [anyi meji enu mimpe, NW] bumanyishibue kudi bantu bonso.’ (Filip. 4:4, 5) Bua tuetu kuikala ne disanka mu mudimu wa Nzambi, tudi ne bua kukeba bua kuenza anu malu atudi mua kukokesha bilondeshile makanda etu ne nsombelu wetu. Patudi tukeba kuenza malu manene katuyi tutangila tshidiwu mua kutulomba, tudi tudikebela ntatu tshianana. Kadi tudimukayi bua katudiengeleki bua kuenza mudimu mukese, tudingidila ku malu atudi tumona ne: mmateketa etu.

Yehowa udi utulomba bua tumuenzele mudimu ne muetu muonso mutudi namu anyi ne muoyo wetu mujima nansha tuetu ne nsombelu kayi. (Kolos. 3:23, 24) Tuetu katuyi tuenzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima, katuena tukumbaja didilambula dietu kudiye to. (Lomo 12:1) Netudipangishe kabidi masanka malelela adi afumina ku mudimu muenza ne muoyo mujima.​—Nsu. 10:22.

Muaku udibu bakudimune ne: ‘bupole’ anyi meji mimpe mu Bible udi umvuija kumvuilangana. Udi utamba kumvuija kushintulula malu padibi bikengela. (Yak. 3:17) Muaku eu udi kabidi umvuija kubenga kuikala muena malu makole. Nunku tuetu bikale ne meji mimpe, netuitabe nsombelu wetu anu mudiye. Mbikole bua kuenza nanku anyi? Bua bamue bantu bitu bitekete bua kumvuila bakuabu kadi bibakolele bua kuitaba nsombelu wabu bobu. Tshilejilu, bikala mulunda webe wa pa muoyo umueneka mutshioke bualu udi wenza midimu ya bungi, kuenaku mua kumuambuluisha bua ashintulule amue malu mu nsombelu wende anyi? Bia muomumue, tudi ne bua kumanya bimanyinu bidi bileja ne: tudi tuenza malu adi matupite makanda.​—Nsu. 11:17.

Bidi mua kutukolela bua kumona nsombelu wetu anu mudiye nangananga bituikala tuvua ne baledi bavua batuenzeja malu a bungi. Bamue bantu bavua badiumvua patshivuabu bana ne: bavua ne bua kuenza malu mimpe bikole bua baledi babu babanange. Bituikala tuvua petu bakole nunku, tudi mua kuikala ne lungenyi lubi pa mushindu udi Yehowa utumona. Yehowa mmutunange bua mudimu utudi tumuenzela ne muoyo mujima. Dîyi dia Nzambi didi ditushindikila ne: ‘Yeye udi mumanye buntu buetu, udi uvuluka ne: tudi dimfuenkenya.’ (Mus. 103:14) Mmumanye mateketa etu ne udi utunanga patudi tumuenzela mudimu ne tshisumi nansha mutudi nawu. Patudi tuvuluka ne: Nzambi ki mmuena malu makole, bidi bituambuluisha bua kuitaba ne: kudi malu atudi mua kuenza ne atudi katuyi mua kuenza.​—Mika 6:8.

Tshidibi, bitu bikolele bamue bantu bua kuitaba bualu ebu. Bikalabi nanku buebe wewe, udi mua kulomba diambuluisha kudi muena Kristo mushindame udi mukumanye bimpe. (Nsu. 27:9) Tshilejilu, udi musue kushala mpanda-njila wa pa tshibidilu anyi? Etshi ntshipatshila tshimpe be! Udiku ne lutatu bua kutshikumbaja anyi? Pamuapa mbimpe bakuambuluishe bua kumbusha amue malu adi kaayi ne mushinga mu nsombelu webe. Peshi udi mua kuyukila ne mulunda webe wa pa muoyo udi pende muena Kristo bua kumanya bikala kulua mpanda-njila kukukumbanyine bilondeshile nsombelu uudi nende mu dîku. Udi mua kukuambuluisha bua kumona ni udi mua kukumbaja mudimu eu anyi kukuleja malu audi mua kushintulula bua kuvudija mudimu webe. Mulume udi pende mua kuambuluisha mukajende bua kuenzaye malu adiye mua kukokesha. Tshilejilu, udi mua kumuambila bua kuanji kuikisha kumpala kua kutuadija ngondo udiye musue kuenza mudimu wa bungi. Bualu ebu budi mua kumuambuluisha bua kulama makanda ende ne kulama disanka diende.

Ela meji ku malu audi mua kukokesha

Bukulakaje anyi disama didi mua kutupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu mutudi basue. Biwikala muledi, udi mua kumona bu ne: udi ne dîba dikese dia kudilongela anyi kubuela mu bisangilu bualu bana badi bakuangata dîba dia bungi ne bukole. Kadi wewe utamba kuimanyina anu pa malu audi kuyi mua kuenza, kuakumona malu audi mua kuenza to.

Kukadi bidimu bia bungi, muena Lewi mukuabu wakaleja dijinga kampanda divuaye kayi mua kukumbaja to. Uvua ne diakalenga dia kuenza mudimu ku ntempelo mbingu ibidi ku tshidimu. Kadi yeye uvua ujinga bua kuikala ku ntempelo matuku onso. (Mus. 84:1-3) Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kuikala ne disanka? Wakamona ne: nansha dituku dimue mu lubanza lua ntempelo divua diakalenga dia pa buadi. (Mus. 84:4, 5, 10) Bia muomumue, pamutu pa kuimanyina pa malu atudi katuyi mua kuenza tudi ne bua kumona malu atudi mua kuenza ne kuanyisha.

Tuangate tshilejilu tshia Nerlande, muanetu wa bakaji wa mu ditunga dia Canada. Utu wendela mu kakalu ka balema ne uvua udiumvua bu ne: kavua wenzela Nzambi mudimu wa nsongo to. Kadi wakashintulula lungenyi luende pakatuadijaye kuyisha mu nzubu munene utubu bapanyishila bintu uvua pabuipi nabu. Udi wamba ne: “Ntu nsomba mu kakalu kanyi pabuipi ne tshibasa tshimue mu nzubu au. Ntu ne disanka dia kuyisha bantu badi balua kusomba bua kuikisha.” Kuyisha mushindu eu nkupeteshe Nerlande disanka dia bungi.

Shintulula malu padibi bikengela

Mazuwa adi mua kuikala aya ne lubilu lukole pa mâyi. Kadi padi muendeshi umona ne: tshipepele tshikole tshiajuki, udi mua kushintulula mushindu wende wa kuendesha. Kena mua kupangisha tshipepele bua kututa to, kadi yeye mushintulule mushindu wende wa diendesha, udi mua kutungunuka ne luendu luende bimpe. Bia muomumue misangu ya bungi katutu mua kupangisha ntatu idi bu tshipepele tshikole bua kayitukuatshi to. Kadi tudi mua kutungunuka ne kuikala ne nsombelu muimpe patudi tushintulula mushindu utudi tukuata mudimu ne bukole buetu ne lungenyi luetu. Patudi tuitaba nsombelu wetu mupiamupia, nebituambuluishe bua kutungunuka ne kuenzela Nzambi mudimu ne disanka.​—Nsu. 11:2.

Tuangate bimue bilejilu. Tuetu bikale ne makanda makese, mbimpe tuetu kubenga kuenza midimu mikole dituku ditudi ne bisangilu dilolo. Nebituambuluishe bua kuikala ne bukole bua kukankamijangana ne bena Kristo netu. Peshi bikala mamu kayi ne mushindu wa kuyisha ku nzubu ne ku nzubu bualu udi ne muana usama, udi mua kubikila muena Kristo mukuabu kuende ne muntu udiye ulongesha Bible bua balongela nende kumbelu padi muana mulale.

Tshia kuenza ntshinyi bikala nsombelu webe kayi ukupetesha mushindu wa kulongolola bisangilu bionso bia mu tshisumbu? Udi mua kusungula biudi mua kulongolola ne kubilongolola ne muoyo umue. Kushintulula malu atudi basue kuenza mpindieu kudi kutuambuluisha bua kutungunuka ne kuenza mudimu ne disanka.

Tudi ne bua kudienzeja ne kubenga kualukila tshianyima bua kushintulula malu atudi basue kuenza. Tshilejilu, Serge ne mukajende Agnès ba mu ditunga dia France bakashintulula bikole bipatshila biabu. Serge udi wamba ne: “Patuakamanya ne: Agnès udi ne difu tshipatshila tshietu tshia kulua bamisionere tshiakaya mu mâyi.” Mpindieu bakadi ne bana ba bakaji babidi, ne Serge udi umvuija mudibu badifundile tshipatshila tshipiatshipia. Udi wamba ne: “Bu mutuvua katuyi kabidi ne mushindu wa kuya mu ditunga dikuabu, tuakangata dipangadika dia kuikala bamisionere mu ditunga dietu nkayetu. Tuakaya mu tshisumbu tshia muakulu muenyi.” Kudifundila tshipatshila tshipiatshipia etshi kuvuaku kubambuluishe anyi? Eyowa, bualu Serge udi wamba ne: “Tudi tudimona ne mushinga wa bungi mu tshisumbu.”

Odile, muanetu wa bakaji wa mu France udi ne bidimu 70 ne bia pa mutu ne udi ne binyoka bikole, kena mua kuimana mutantshi mule to. Wakateketa mu mikolo bualu disama diende divua dimupangisha bua kuyisha ku nzubu ne ku nzubu. Kadi kakalukila tshianyima to. Wakashintulula mushindu wende wa kuyisha ne kutuadijaye kuyisha ku telefone. Udi wamba ne: “Tshivua mumanye ne mbipepele nunku to!” Mushindu wa kuyisha eu wakamupetesha tshiakabidi disanka dia kuyisha.

Bipatshila bimpe bidi bipetesha masanka

Kumanya malu atudi mua kuenza kudi mua kutuepula ku tunyinganyinga tua bungi. Patudi tudifundila bipatshila bimpe, netuikale ne disanka bualu tudi benza bituvua mua kuenza nansha mutudi ne mateketa. Nunku tudi tusanka bua malu atudi tuenza nansha wowu mashadile.​—Gal. 6:4.

Patudi tuitaba ne: kudi malu atudi mua kuenza ne atudi katuyi mua kuenza, netuikale tumvuila bena Kristo netu. Netuikale tuanyisha bidibu batuenzela bualu tudi bamanye nsombelu wabu. Patudi tuanyisha malu onso adibu batuenzela, tudi tuambuluisha bua bena mu tshisumbu bikale beleshangana diboko ne bumvuilangana. (1 Pet. 3:8) Katupu muoyo ne: Tatu wetu udi mutunange Yehowa, kena mua kutulomba malu atudi katuyi mua kukokesha to. Patudi kabidi tuitaba tshitudi ne tudifundila bipatshila bitudi mua kukumbaja, midimu yetu ya bena Kristo kayakututonda to, kadi netuikale anu ne disanka.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 29]

Bua tuetu kuikala ne disanka mu mudimu wa Nzambi, tudi ne bua kukeba bua kuenza anu malu atudi mua kukokesha bilondeshile makanda etu ne nsombelu wetu

[Tshimfuanyi mu dibeji 30]

Nerlande udi ne disanka bualu udi wenza mudimu bilondeshile nsombelu wende

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Longa mua kushintulula malu

[Mêyi a dianyisha]

© Wave Royalty Free/​age fotostock

[Tshimfuanyi mu dibeji 32]

Serge ne Agnès bakapeta disanka pa kudifundila bipatshila bipiabipia