Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tulamate Nzambi ne muoyo umue

Tulamate Nzambi ne muoyo umue

Tulamate Nzambi ne muoyo umue

‘Nengende mu bushuwa buebe; uvuije mutshima wanyi mutshima umue udi utshina dîna diebe.’​—MUS. 86:11.

1, 2. (a) Bilondeshile Musambu wa 86:2, 11, ntshinyi tshiatuambuluisha bua kushala balamate Yehowa patudi mu ntatu? (b) Ndîba kayi ditudi mua kulonga mua kulamata Yehowa ne muoyo umue?

BUA tshinyi bamue bena Kristo bavua bashale ne lulamatu bidimu bia bungi nansha muvuabu babele mu buloko anyi babakengeshe batu balua kupona mu buteyi bua dinanga dikole dia biuma? Bitu bienzeka nunku bilondeshile muoyo wa muntu anyi tshidiye menemene. Musambu wa 86 udi uleja ne: bua kuikala ne lulamatu, tudi ne bua kuikala ne muoyo umue. Davidi wakalomba Nzambi ne: “Ulame muoyo wanyi, bualu bua ndi muntu udi munange Nzambi; wewe Nzambi wanyi, usungile muntu webe udi ukueyemena.” Wakalomba kabidi ne: ‘Unyishe njila webe Yehowa, bua ngende mu bushuwa buebe; uvuije mutshima wanyi mutshima umue udi utshina dîna diebe.’​—Mus. 86:2, 11.

2 Tuetu katuyi beyemene Yehowa Nzambi mulelela ne muoyo umue, malu makuabu adi mua kutupangisha bua kumulamata. Majinga a mubidi adi anu bu mateyi adibu batuelele mu njila. Nansha tuetu bashale ne lulamatu kudi Yehowa mu nsombelu mikole, tudi mua kupona mu mateyi a Satana. Nunku mbimpe tulonge mua kulamata Yehowa ne muoyo umue mpindieu, kumpala kua ntatu anyi mateta kutukuata. Bible udi wamba ne: “Ulame mutshima webe ne dilama dionso.” (Nsu. 4:23) Tshivua tshienzekele muprofete wa mu Yuda uvua Yehowa mutume kudi mukalenge Yalobama wa mu Isalele tshidi mua kutulongesha malu a bungi.

‘Nenkupe matabishi’

3. Ntshinyi tshiakenza Yalobama pakumvuaye mukenji wa kudi Nzambi?

3 Tumonayi tshivua tshienzeke. Muntu wa Nzambi uvua ufuma ku diambila mukalenga Yalobama mukenji wa kudi Nzambi bua ntendelelu wa kana ka ngombe uvuaye muenze mu bukalenge bua bisamba dikumi bia Isalele. Mukalenge wakafika munda, kuambilaye bantu bende bua kukuata muntu au. Kadi Yehowa uvua ne muprofete wende. Diakamue, tshianza tshivuaye mufunkune muprofete tshiakuminyina ne tshioshelu tshia ntendelelu wende wa dishima tshiakapanduluka. Musangu umue, Yalobama kushintulukaye. Kusengelelaye muntu wa Nzambi ne: ‘Undombele luse lua Yehowa Nzambi webe, bua yeye angakajile tshianza tshianyi kabidi.’ Muprofete wakasambila ne tshianza tshia mukalenge kumvuatshi bimpe.​—1 Bak. 13:1-6.

4. (a) Bua tshinyi dibikila dia mukalenge divua diteta bua muprofete? (b) Ntshinyi tshiakandamunaye?

4 Pashishe Yalobama kuambila muntu wa Nzambi mulelela ne: ‘Uye nanyi kuanyi, wikishe biebe, nenkupe matabishi.’ (1 Bak. 13:7) Ntshinyi tshivua muprofete ne bua kuenza? Uvua ne bua kuitaba dibikila dia mukalenge eu yeye mumane kumuambila mukenji wa dinyoka wa kudi Nzambi anyi? (Mus. 119:113) Peshi uvua ne bua kudibenga nansha muvua mukalenge umueneka munyingalale bua tshivuaye muenze anyi? Kakuyi mpata, Yalobama uvua mubanji ne uvua mua kumupesha bintu bia bungi. Bu muprofete wa Nzambi au munange bintu mundamunda, uvua mua kuitaba dibikila adi. Kadi Yehowa uvua muambile muprofete eu ne: ‘Kudi bidia, kunu mâyi, kupinganyi mu njila uwakafumina.’ Ke bualu kayi muprofete wakandamuna mukalenge ne dikima dionso ne: ‘Nansha biwampa tshitupa tshia nzubu, tshiena nya nebe, tshiena ndia, tshiena nnua mu muaba eu.’ Muprofete kumukaye ku Betele, kuyila njila mukuabu. (1 Bak. 13:8-10) Dipangadika dia muprofete eu didi ditulongesha tshinyi bua kulamata Nzambi ne muoyo umue?​—Lomo 15:4.

“Tusanke bua bintu” bitudi nabi

5. Mmunyi mudi dinanga dikole dia bintu mua kuluisha lulamatu luetu?

5 Dinanga dia biuma ndienza bu ne: kadiena mua kuluisha lulamatu luetu to, kadi padi didi diluluisha. Tudiku tueyemena Yehowa padiye ulaya ne: neatukumbajile majinga etu anyi? (Mat. 6:33; Eb. 13:5) Tudiku mua kulekela kukeba bimue bintu bimpe bitudi katuyi ne mushindu wa kubipeta mpindieu pamutu pa kujinga anu mua kubipeta nansha bia kumona lufu anyi? (Bala Filipoi 4:11-13.) Tudiku mua kukepesha mudimu utudi tuenzela Yehowa anu bua kupeta bintu abi mpindieu anyi? Tudiku tuteka kuenzela Yehowa mudimu ne muoyo umue pa muaba wa kumpala anyi? Mandamuna etu nealeje bituikala tuenzela Nzambi mudimu ne muoyo umue. Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Bualu bua Nzambi budi bubanji bunene kudi muntu, bikalaye musanke ne bidiye nabi. Bualu bua, katuena balue ne kantu panuapa, ne katuena mua kumukapu ne kantu. Nunku, bituikala ne biakudia ne biakuvuala, tusanke bua bintu ebi.’​—1 Tim. 6:6-8, Muanda Mulenga Lelu.

6. Mmalu kayi mimpe adi mua kumueneka kumpala kuetu, ne ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuitaba anyi kuabenga?

6 Tshilejilu, badi mua kutupesha muanzu wa muntu utubu bafuta makuta a bungi ne muikale upeta malu makuabu mimpe. Anyi tudi mua kumona ne: tuetu baye mu ditunga dikuabu anyi tshimenga tshikuabu netupete mudimu wa makuta a bungi. Malu aa adi mua kumueneka diakamue bu dibenesha dia kudi Yehowa. Kadi kumpala kua tuetu kuenza malu aa, katuenaku mua kukonkonona tshidi tshitusaka bua kuenza anyi? Lukonko lua mushinga lutudi mua kudikonka ndua se: “Ntshinyi tshidi dipangadika dianyi edi mua kuenzela malanda anyi ne Yehowa?”

7. Bua tshinyi tudi ne bua kumusha dinanga dikole dia biuma ditudi mua kuikala nadi?

7 Bulongolodi bua Satana budi busaka bantu ku dinanga biuma bikole. (Bala 1 Yone 2:15, 16.) Diabolo mmusue bua tuikale ne mioyo ibidi. Nunku tudimukayi! Tudikonkononayi bua kumona bituikala banange biuma bikole ne tumushe dijinga dibi dionso didi mua kuikala munda muetu. (Buak. 3:15-17) Yezu kakelakana bua kubenga makalenge avua Satana mumupeshe to. (Mat. 4:8-10) Wakatubela ne: ‘Nudimuke, kanukumi mitshima ku biuma; bua muntu kena ne muoyo bualu bua bungi bua bintu bidiye nabi.’ (Luka 12:15) Lulamatu nelutuambuluishe bua kueyemena Yehowa pamutu pa kudieyemena.

Muprofete mununu “wakamushima”

8. Mmunyi muakaluabu kuteta lulamatu lua muprofete wa Nzambi?

8 Bu muprofete wa mu Yuda mutungunuke ne njila wende, kakuvua bualu buvua mua kumuenzekela to. Kadi mutantshi mukese pashishe, wakapeta diteta dikuabu. Bible udi wamba ne: ‘Muprofete mununu wakadi mushikame mu Betele; ne umue wa ku bana bende ba balume wakalua, wakamuambila’ malu onso avua menzeke dituku adi. Pakumvuaye malu aa, wakabambila bua bamulongoluele mpunda wende bua alonde muprofete wa Nzambi. Ukeba kuenda kakese, e kupetaye muprofete wa Nzambi muikishe muinshi mua mutshi munene, kumuambilaye ne: ‘Tuye nanyi kuanyi, udie bidia.’ Pakabenga muntu wa Nzambi, muprofete mununu wakamuambila ne: ‘Meme ndi muprofete bu wewe; muanjelu wakangambila dîyi dia Yehowa ne: Upingane nende mu nzubu webe, adiaku, anuaku.’ Kadi Bible udi wamba ne: “Yeye wakamushima.”​—1 Bak. 13:11-18.

9. Ntshinyi tshidi Bible wamba bua bantu badi bashimangana, ne mbanganyi badibu benzela bibi?

9 Katuena bamanye tshivua muprofete mununu wipatshila to, kadi wakashima. Uvua mua kuikala muprofete wa lulamatu wa Yehowa ku kale. Kadi bua mpindieu, wakadinga. Bible katu witaba tshienzedi etshi nansha kakese to. (Bala Nsumuinu 3:32.) Bantu batu bashimangana badi banyanga malanda abu ne Yehowa ne misangu ya bungi batu benzela bakuabu bibi.

‘Wakapingana’ ne muprofete mununu

10. Ntshinyi tshiakenza muprofete wa Nzambi pakamubikila muprofete mununu, ne ntshinyi tshiakenzeka pashishe?

10 Muprofete wa mu Yuda uvua mua kujingulula mafi a muprofete mununu. Uvua mua kuikala mudiebeje ne: ‘Bua tshinyi Yehowa mmutume muanjelu kudi muntu mukuabu bua angambile tshindi ne bua kuenza?’ Uvua mua kuikala muebeje Yehowa bua amuleje patoke tshivuaye mua kuenza, kadi Bible udi uleja ne: kavua muenze nanku to. Kadi ‘yeye wakapingana ne muprofete mununu, wakadia mu nzubu muende, wakanuamu.’ Yehowa kakasanka to. Ndekelu wa bionso pakamata muprofete uvuabu badinge eu mu njila mutangile kuabu, ntambue wakamushipa. Ndiakabi kayi edi bua muprofete eu!​—1 Bak. 13:19-25. *

11. Ntshilejilu kayi tshimpe tshidi Ahiya mutushile?

11 Kadi muprofete Ahiya uvuabu batume bua kuela Yalobama manyi bua kuluaye mukalenge, wakashala yeye ne lulamatu too ne ku bukulakaje buende. Pakavuaye mukulakaje ne katshiyi umona, Yalobama wakatuma mukajende bua kumuebeja tshivua ne bua kufikila muanende uvua usama. Ahiya wakamuambila ne dikima dionso ne: muana au uvua ne bua kufua. (1 Bak. 14:1-18) Dimue dia ku masanka avua Ahiya mupete divua dia kuambuluisha bua kufunda Bible. Mmushindu kayi? Malu akafundaye akalua kuambuluisha muakuidi Ezela bua kumanya amue malu.​—2 Kul. 9:29.

12-14. (a) Ndilongesha kayi ditudi tupetela ku tshivua tshienzekele muprofete wa mu Yuda? (b) Umvuija bua tshinyi mbimpe kuteleja mibelu ya mu Bible idi bakulu batupesha ne kusambila kabidi.

12 Bible kena wamba tshivua muprofete wa mu Yuda kayi mukonkele Yehowa kumpala kua kupingana bua kudia ne kunua pamue ne muprofete mununu to. Bidi mua kuikala bualu muprofete mununu uvua mumuambile anu malu avuaye musue kumvua. Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Tumanye ne: malu atu Yehowa utulomba atu anu makane. Tudi ne bua kudienzeja bua kuatumikila nansha bia kumona lufu.

13 Bamue bantu batu bumvua anu tshidibu basue kumvua padibu babapesha mibelu. Tshilejilu, muena Kristo udi mua kupeta mudimu udi umupangisha dîba dia kusomba ne bena mu dîku diende ne kuenza midimu ya bena Kristo. Udi mua kuya kulomba mukulu mibelu. Mukulu udi mua kutuadija ne kumuambila ne: yeye kena ne bukokeshi bua kumuambila mudimu udiye ne bua kuenza bua kudisha bena mu dîku diende to. Pashishe udi mua kumuleja tshidi mua kumuenzekela bu yeye mua kuitaba mudimu au. Muanetu eu neavuluke yeye anu mêyi a mbangilu a mukulu anyi neele kabidi meji pa malu avuaye mumuambile pashishe? Bidi bimueneka patoke ne: muanetu udi ne bua kujingulula tshidi mua kumuambuluisha bua atungunuke ne kuikala ne ditabuja dikole.

14 Tuangate tshilejilu tshikuabu. Muanetu wa bakaji udi mua kuya kudi mukulu bua kumuebeja ni udi mua kushiya bayende udi kayi muena Kristo ne kuya kuabu. Kabiyi mpata, mukulu neamuambile ne: yeye nkayende ke udi ne bua kuangata dipangadika dia kuya anyi kubenga kuya. Pashishe udi mua kumubadisha mvese idi yakula bua tshilumbu etshi. (1 Kol. 7:10-16) Muanetu eu neateleje tshidi mukulu mumuambile anyi? Peshi ukadi ne dipangadika dia kushiya bayende anyi? Kumpala kua kuangataye dipangadika, mbimpe ele meji pa mibelu ya mu Bible ivuabu bamupeshe ne asambile.

Tuikale badipuekeshi

15. Ntshinyi tshitudi tulongela ku tshilema tshia muprofete wa Nzambi?

15 Mbualu kayi bukuabu butudi mua kulongela ku tshilema tshivua muprofete wa mu Yuda muenze? Nsumuinu 3:5 udi wamba ne: “Eyemena Yehowa ne mutshima webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia mianda.” Pamutu pa kutungunuka ne kueyemena Yehowa bu muvuaye wenza kale, muprofete wa mu Yuda wakadieyemena mu bualu ebu. Tshilema tshiende etshi tshiakamukebela lufu ne kumunyangila malanda ende ne Nzambi. Tshilejilu tshiende tshidi tshileja mushinga wa kudipuekesha ne kuikala ne lulamatu mu mudimu wa Yehowa.

16, 17. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa?

16 Muoyo wetu utu utudinga bikole. Bible udi wamba ne: ‘Mutshima udi upita bintu bionso kudinga muntu, ne udi utamba kunyanguka.’ (Yel. 17:9) Bua tuetu kushala balamate Yehowa, tudi ne bua kutungunuka ne kudienzeja bua kuvula muntu wa kale ne bibidilu biende bia kudienzela malu ne kuditambisha. Tudi ne bua kuvuala muntu mupiamupia ‘wakafukibua mu tshifuanyikiji tshia Nzambi ne buakane ne tshijila bidi bifuma ku malu malelela.’​—Bala Efeso 4:22-24.

17 Nsumuinu 11:2 udi wamba ne: ‘Meji adi kudi bantu bapuekele.’ Tuetu tueyemena Yehowa ne didipuekesha, katuakuenza bilema binene to. Tshilejilu, diteketa ku muoyo didi mua kunyanga lungenyi luetu. (Nsu. 24:10) Tudi mua kudiumvua batshioke bua kuenza mudimu wa tshijila ne tudi mua kutuadija kuela meji ne: bitukadi benze mbikumbane, tudi mua kushila bakuabu bua benze pabu. Peshi tudi mua kujinga bua kuikala ne nsombelu udi bantu bonso nende. Kadi tuetu ‘tudikolesha’ ne ‘tukumbaja mudimu wa Mukalenge misangu yonso’ netulame mioyo yetu.​—Luka 13:24, MML; 1 Kol. 15:58.

18. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza patudi katuyi bamanye dipangadika dia kuangata?

18 Imue misangu tudi mua kuikala ne mapangadika makole a kuangata kadi katuyi bamanye tshia kuenza to. Lungenyi ludiku mua kutuluila dîba adi bua kudienzela malu anyi? Dîba dionso ditudi mu nsombelu wa nunku, mbimpe tulombe Yehowa diambuluisha. Yakobo 1:5 udi wamba ne: ‘Biapanga mukuabu wenu meji, aalombe kudi Nzambi udi upa bonso ne mutshima mutoke.’ Tatu wetu wa mu diulu neatuambuluishe ne nyuma wende bua tuangate mapangadika mimpe.​—Bala Luka 11:9, 13.

Tuikalayi ne lulamatu too ne ku lufu

19, 20. Ntshinyi tshitudi bapangadije bua kuenza nansha bia munyi?

19 Lulamatu lua batendeledi ba Yehowa luakatetshibua bikole mu bidimu bia ndekelu bia bukokeshi bua Solomo, pakavuaye mulekele ntendelelu mulelela. Bulelela bantu ba bungi bakapanga lulamatu mu mushindu kampanda anyi kansanga. Kadi kudi bavua bashale balamate Yehowa ne muoyo umue.

20 Tutu tuangata mapangadika adi ateta lulamatu luetu kudi Yehowa dituku dionso edi. Kadi tudi petu mua kuleja mutudi ne lulamatu. Nunku tushalayi balamate Yehowa ne muoyo umue bashindike ne: neatungunuke ne kubenesha bantu bende.​—2 Sam. 22:26.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 10 Bible kena wamba bikala Yehowa ke uvua mushipeshe muprofete to.

Newandamune munyi?

• Bua tshinyi tudi ne bua kudienzeja bua kumbusha dinanga dikole dia biuma didi mua kuikala munda muetu?

• Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kushala balamate Yehowa?

• Mmunyi mudi didipuekesha mua kutuambuluisha bua kushala balamate Nzambi?

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 9]

Bituku bikukolela bua kutantamena mateta anyi?

[Bimfuanyi mu dibeji 10]

Utuku wangata mibelu ya mu Bible ne mushinga ne usambila bua kuyitumikila anyi?